President Thomas S. Monson
Meie Taevane Isa hoolib igaühest meist ning meie vajadustest. Täitugem
Kiriku … üldkonverentsist osa saades Tema vaimuga!
Mu kallid vennad ja õed! Kuus kuud meie eelmisest kohtumisest on möödunud
lennates. Palju on juhtunud, sest Issanda töö on takistamatult edasi
läinud.
Mul on olnud au koos oma nõuandjate ja teiste üldjuhtidega pühitseda
kolm uut templit: Brasiilias Curitibas; Panamas Panama Citys; ja Ameerika Ühendriikides
Ohios Twin Fallsis. Seega kasvas kogu maailmas tegutsevate templite arv 128-ni.
Iga templi pühitsemisele eelnenud õhtul toimusid imelised kultuuriüritused.
Brasiilias Curitibas templi piirkonna neli tuhat kolmsada ja kolmkümmend
liiget ja tuhande seitsmesaja liikmeline koor, esitasid äärmiselt
inspireeriva eeskava laulude, tantsu ja videoga. See tohutu suur jalgpallistaadion,
kus see üritus aset leidis, oli täis pealtvaatajaid. Tuul oli tõusnud,
ähvardas sadama hakata. Ma tegin mõttes palve, paludes Taevasel
Isal vaadata halastusega nende peale, kes olid nii usinalt meile meelelahutust
ette valmistanud ning tugev sadu ja tuul oleksid nende kostüümid ja
esinemise ära rikkunud. Taevane Isa võttis seda palvet kuulda ning
vihma ei hakanud sadama enne, kui etendus läbi sai. Õhtul hiljem
kallas vihma nagu oavarrest.
Lauldes ja tantsides jutustati Kiriku ajaloost Brasiilias. Üks eriti liigutav
stseen kujutas vanem James E. Fausti ja William Grant Bangerteri, kes teenisid
1940. aastal Curitibas misjonäridena. Kui suurtel ekraanidel näidati
nende fotosid, valdas publikut tohutu rõõm. Kokkuvõttes
oli see hiilgav üritus.
Panamas Panama Citys vaatasime sealse templi pühitsemise eelõhtul
umbes üheksatsadat meie noort, kes olid kokku kogunenud üle kogu Panama.
Riietatuna kirevatesse rahvarõivastesse, nad tantsisid ning edastasid
perekonna-, sõpruse- ning usuteemalisi sõnumeid. Me saime teada,
et nad olid aasta otsa harjutanud. Nad tulid kokku sellistest kaugetest kohtadest
nagu San Blasi saared ja Changuinola piirkond Kirde-Panamas. San Blasi noorte
sõit pealinna üle maa ja mere vältas kolm päeva. Õhtu
oli imeline ja inspireeriv.
Viimase templipühitsemise ettevalmistustel Idahos Twin Fallsis ehitasid
kohalikud liikmed Filerisse tohutu lava, rajasid laadaplatsid ning katsid mullaga
täidetud areeni muru ning muude kaunistustega. Ei puudunud ka suur juga,
mis kujutas Shoshone'i juga - kohalikku populaarset vaatamisväärsust,
mis asub kolme kilomeetri kaugusel uuest templist. Etenduse õhtul tulid
areenile kolm tuhat kakssada noort meest ja naist ning lehvitasid siniste ja
valgete lintidega, kujutades suurt veerohket jõge. Pidu, mille teemaks
oli Johannese raamatu neljanda peatüki kümnenda ja neljateistkümnenda
salmi järgi "Elav vesi", tõi kokku uue templi ringkonna
neljateistkümne vaia noored. Nad kujutasid laulu ja tantsuga nii endi vaimset
sõltuvust Päästjalt tulevast elavast veest kui ka endi füüsilist
sõltuvust selle piirkonna mägiojadest ja jõgedest. Need,
kel oli õnn seda üritust oma silmaga näha, said meeleülendust
ja hingekosutust.
Ma toetan selliseid üritusi. Need võimaldavad meie noortel osaleda
milleski tõeliselt unustamatus. Sõlmitud sõprussidemed
ja ühised mälestused jäävad nendega igaveseks.
Järgmisel kuul taaspühitsetakse Mehhikos pärast põhjalikku
renoveerimist Mexico City tempel. Järgnevatel kuudel viiakse lõpule
ka teiste templite ehitamine ja toimuvad avatud uste päevad ning templite
pühitsemine.
Täna on mul hea meel teatada viiest uuest templist, milledele on kohad
juba ostetud ja mis tulevatel kuudel ja aastatel ehitatakse järgnevatesse
kohtadesse: Calgarysse (Alberta, Kanadas), Córdobasse (Argentiinas),
Kansas City piirkanda (Ameerika Ühendriikides), Philadelphiasse (Pennsylvanias,
Ameerika Ühendriikides) ja Roomasse (Itaalias).
Vennad ja õed, meie misjonäride vägi, kes teenivad üle
kogu maailma, jätkavad nende otsimist, kes tahavad leida tõde, mis
peitub Jeesuse Kristuse evangeeliumis. Kirik kasvab jätkuvalt, nagu ta
on teinud selle taastamisest alates üle 178 aasta tagasi.
Viimase kuue kuu jooksul on mul olnud au kohtuda riigijuhtide ning valitsuse
esindajatega. Need, kellega ma olen kohtunud, suhtuvad Kirikusse ning meie liikmetesse
hästi ning on olnud koostöövalmid ning vastutulelikud. Siiski
on maailmas veel kohti, kus meie mõju on piiratud ja kus me ei tohi evangeeliumi
vabalt kuulutada. Nagu president Spencer W. Kimballgi kakskümmend kolm
aastat tagasi, palun minagi teil palvetada nende piirkondade avamise eest, et
me võiksime jagada nendega evangeeliumist tulevat rõõmu.
Kui me president Kimballi palvel seda tegime, nägime sündimas imesid,
kui varem suletud riigid avanesid üksteise järel Kirikule. See juhtub
uuesti, kui me palvetame usus.
Nüüd, mu vennad ja õed, me oleme tulnud siia, et saada juhatust
ja innustust. Mõned teist on Kirikus uued. Me tervitame teid! Mõned
teist heitlevad probleemide, väljakutsete, pettumuste või kaotustega.
Me armastame teid ja palvetame teie eest. Järgneva kahe päeva jooksul
jagatakse mitmeid sõnumeid. Ma võin teile kinnitada, et need mehed
ja naised, kes teile räägivad, on palvetanud, et teada, mida öelda.
Nad on taevast abi ja juhatust otsides saanud inspiratsiooni ning mõjutusi.
Meie Taevane Isa hoolib igaühest meist ning meie vajadustest. Täitugem
Kiriku 178. iga-aastasest üldkonverentsist osa saades Tema vaimuga!
See on minu siiras palve Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
