The Christus statueThe Church of Jesus Christ of Latter-day Saints Search | Feedback | Site Map | Help | Country Sites |
Home Gospel Library General Conference Sessions Offered in Multiple Languages | LDS.org
Conferences
oktoober 2008
Tehku seda lihtsuses

Tehku seda lihtsuses

Vanem L. Tom Perry
Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist

Kui otsime leevendust elupingetest, otsigem innukalt viise, kuidas oma elu lihtsamaks muuta.

Vanem L. Tom PerryNeed meist, kes on siinilmas juba mõnda aega elanud - ning meie vanem Wirthliniga oleme olnud siin juba kaua - on märganud elu katsumustes teatud mustrit. On heade ja halbade aegade perioodid, tõusud ja mõõnad, rõõmu ja kurbuse ning külluse ja nappuse ajad. Kui meie elu pöördub ootamatus ja soovimatus suunas, siis oleme me mõnikord stressis ja mures. See maine kogemus õpetab meid: mitte lasta elu stressil ja pingel meist võitu saada, taluda erinevaid eluperioode, jäädes positiivseks ja isegi optimistlikuks. Kui meid tabavad raskused ja väljakutsed, peaksime ehk tuletama meelde Robert Browningi lootustandvaid sõnu: „Parim on veel ees!" (Rabbi Ben Ezra, toim Charles W. Eliot, The Harvard Classics, 50 kd, 1909-1910, 42. kd, lk 1103.) Me ei saa ette ennustada kõiki eluvõitlusi ja torme, isegi mitte neid, mis meid kohe tabada võivad, kuid usu ja lootuse inimestena teame kahtlusevarjuta, et Jeesuse Kristuse evangeelium on tõde ja parim on veel ees.

Mäletan üht konkreetset aega oma elust, kui olin ebatavaliselt suure pinge all. Mul oli probleeme tööl ja samal ajal avastati mu abikaasal eluohtlik haigus. See oli üks neist aegadest, mil tundsin, nagu oleks vastane minu ja mu perekonna vastu lausrünnakule asunud. Päevadel, mil meie tormitseva elu pinged ja mured hakkasid meil üle pea kasvama, leidsime abikaasaga viisi nende leevendamiseks.

Me sõitsime ühte kohta mõne kilomeetri kaugusel meie kodust, et pääseda hetkeks eemale muredest, et rääkida ja teineteist emotsionaalselt lohutada. Meie kohaks oli Waldeni tiik. See on kaunis väike tiik keset metsa. Kui mu naine tundis end piisavalt hästi, käisime ümber tiigi jalutamas. Teistel päevadel, kui ta ei tahtnud end kõndimisega väsitada, istusime lihtsalt autos ja ajasime juttu. Waldeni tiik oli meie eriline koht, kus aeg maha võtta, mõtiskleda ja terveneda. Võimalik, et teatud rolli mängis selle tiigi ajalugu: see tiik oli seotud Henry David Thoreau katsega eraldada end aastateks maisusest. See andis meile nii palju lootust lihtsale elule ja pakkus kosutavat pelgupaika meie liiga keeruliseks muutunud olukorras.

1845. a märtsis otsustas Thoreau kolida elama Waldeni tiigi kaldale ja veetis seal kaks aastat, püüdes välja mõelda, mis on elu. Ta asus elama väikesele maavaldusele, mille omanikuks oli tema hea sõber Ralph Waldo Emerson. Ta ostis ühelt teetööliselt vana osmiku ja lõhkus selle maha. Kasutades lammutusmaterjali ja lõigates metsast palke juurde ehitas ta endale uue majakese. Ta pidas piinlikult täpselt arvet ja leidis, et kodu ja vabaduse saamiseks kulutas ta kõigest 28 dollarit ja 12 senti. Ta rajas aia, kuhu pani kasvama herneid, kartuleid, maisi, ube ja kaalikaid, et end oma lihtsas elus üleval pidada. Ta pani maha umbes ühe hektari jagu ube kavatsusega sellest saadud väikest tulu oma vajaduste katmiseks kasutada.Tulu oli tõepoolest väike: 87 dollarit ja 10 senti.

Thoreau elukorraldus ajast ei sõltunud. Tal ei olnud majakeses ei kella ega kalendrit. Ta veetis oma aega kirjutades ja teda ümbritseva looduse - taimede, lindude ja loomade imet ja kaunidust uurides. See ei olnud erakuelu. Concordi linnas käis ta peaaegu iga päev ja kutsus harivateks vestlusteks teisi oma majakesse. Kahe aasta möödudes lahkus ta oma majakesest midagi kahetsemata. Ta pidas sealveedetud aega piisavaks oma eesmärgi saavutamisel - kogeda lihtsa elu vaimseid plusspooli. Ta tundis ka, et teda ootasid ees uued elukogemused. Oli aeg liikuda edasi ja uurida teisi võimalusi.

Waldeni tiigi ääres kogetu põhjal otsustas Thoreau, et inimene vajab tegelikult ainult nelja asja - toitu, riideid, peavarju ja kütet. Ma tahaksin mõtiskleda nende nelja elu põhivajaduse ja lihtsa elu vaimsete plusspoolte üle.

Esimene vajadus on toit. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena on meile ilmutatud püha teadmine tõest keha ja vaimu suhte kohta. Õpetus ja Lepingud 88:15 ütleb: „... vaim ja keha moodustavad inimese hinge." Meie nii füüsiliseks kui vaimseks õnnistamiseks ilmutas Issand meile ka tervise seaduse, öeldes meile, millised toidud ja ained on kehale head ja millised mitte. Selliste juhistega kaasneb lubadus, mille leiame ÕL 89. osast:

„Ja kõik pühad, kes peavad meeles kinni pidada neist ütlustest ja teevad nende järgi, kõndides kuulekana käskudele, saavad tervist nabasse ja üdi luudesse;

ja nad leiavad tarkust ja suuri teadmiste aardeid, isegi varjatud aardeid;

Ja jooksevad ega väsi, ja käivad ega nõrke.

Ja mina, Issand, annan neile lubaduse, et hävitusingel möödub neist, nagu Iisraeli lastest, ja ei surma neid" (salmid 18-21).

Tarkusesõnaga seoses pole paremat nõuannet, kui see, mis on kirjas trükises „Sulle, noor". Seal on öeldud:

„Issand on käskinud sul hästi hoolitseda oma keha eest. Selleks, et seda teha, pea Tarkuse Sõna, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 89.. Toitu tervislikult, tee regulaarselt trenni ja maga piisavalt. Kui sa seda kõike teed, ei teki sul kahjulikke sõltuvusi ja sul on kontroll oma elu üle. Sa saad terve keha õnnistuse, valvsa meele ja Püha Vaimu juhatuse osaliseks.

Kõik ravimid, kemikaalid või ohtlikud tegevused, mida kasutatakse joovastuse või „kaifi" tekitamiseks, võivad hävitada sinu füüsilise, hingelise ja vaimse heaolu. Nende hulka kuuluvad ebaseaduslikud narkootikumid, kuritarvitatud retsepti- või käsimüügiravimid ja majapidamiskemikaalid." (lk 36-37).

Me ei taha kahjustada oma surelikku keha, kuna see on kingitus Jumalalt, ning osa Taevase Isa suurest õnneplaanist on ühendada meie surematu keha meie vaimuga.

Teine põhivajadus on meie riietus. Lihtne elu, mis toob vaimseid õnnistusi, nõuab lihtsa ja tagasihoidliku riietuse kandmist. Meie riietus ja välimus saadavad teistele signaali sellest, kes me oleme, ja mõjutavad ka seda, kuidas me teiste juuresolekul käitume. Kui me oleme riides tagasihoidlikult, siis kutsume me Issanda Vaimu olema meile kilbiks ja kaitseks.

Maised naiste moe suunad on alati ekstreemsed. Viimasel ajal püüavad paljud moekunstnikud teha kangast, mis kuluks ühele kleidile, kaks või kolm kleiti . Enamasti võetakse liiga palju ära ülevalt ja alt ja vahetevahel koonerdatakse ka keskel. Meestemood läheb samuti üha ekstreemsemaks. Minu ajal peeti sellist stiili lohakaks ja kohatuks. Ma usun, et väga lohaka riietusega kaasnevad pea alati väga lohakad kombed.

Paljud teist näevad liiga palju vaeva, et olla oma riietuses ja välimuses ainulaadsed, et tõmmata endale Issanda meelest väära liiki tähelepanu. Mormoni Raamatu elupuu loos pilkasid just need, kelle riietumismaneer oli ülimalt peen, neid, kes maitsesid elupuu vilja. On kainestav mõista, et „moeteadlikud" pilkajad selles suures ja avaras hoones olid vastutavad paljude häbistamise eest ja need, keda häbistati, „langesid ära keelatud radadele ning jäid kadunuks" (1. Nefi 8:27-28).

Vanem N. Eldon Tanner hoiatas meid kord järgmiste sõnadega: „Tagasihoidlikkus riietuses on meele ja südame väärtus, mis sünnib austusest enese, oma kaaslaste ja meie kõigi Looja vastu. Tagasihoidlikkus peegeldab alandlikku, sündsat ja õiget suhtumist. Las vanemad, õpetajad ja noored arutlevad, lähtudes nendest põhimõtetest ja olles juhendatud Pühast Vaimust, riietuse, välimuse ja isikliku väljanägemisega seotud detaile ning võtavad endile vabatahtlikult vastutuse ja valivad õigesti" (Friend to Friend, President N. Eldon Tanner. - Friend, juuni 1971, lk 3).

Vaadakem nüüd Thoreau kolmandat vajadust - vajadust peavarju järele. Ajalehed on täis artikleid käesolevast kinnisvarakriisist. Meid on kannustatud peaaegu igal Kiriku üldkonverentsil nii kaua, kui ma mäletan, mitte elama üle oma võimete. Selle, millist eluaset me saame endale lubada, peaks määrama meie sissetulek, mitte naabri suur maja teisel pool tänavat.

President Heber J. Grant ütles kord: „Oma varaseimatest mälestustest, Brigham Youngi päevilt kuni tänaseni, olen ma kuulnud mehi siin kantslis seismas ja kannustamas inimesi, et nad ei võtaks võlgu; ja ma usun, et suur osa meie tänastest muredest on põhjustatud sellest, et me ei ole suutnud seda nõuannet järgida" (Conference Report, oktoober 1921, lk 3).

Üks parimaid viise oma elu lihtsustamiseks on järgida nõuannet, mida meile nii sageli antakse: elada oma sissetulekute piirides, mitte võtta võlgu ja säästa mustadeks päevadeks. Me peaksime rakendama ja suurendama oma säästmis-, töötamis-, kokkuhoidlikkuse ja vähenõudlikkuse harjumusi. Ennast hästi majandav pere ei maksa intressi, vaid teenib seda.

Thoreau määratles viimaseks vajaduseks kütte. Me oleme kuulnud palju kütusest ja energiast - nende kõrgest hinnast, piiratud varust, meie ebakindlast ja ettearvamatust sõltuvusest selle tarnijatest ning vajadusest uute ja jätkusuutlike energiaallikate järele. Ma jätan nende keeruliste teemade arutamise valitsusliikmetele ja majandusmeestele. Kütus, millest mina tahan rääkida, on vaimne kütus.

Issand on andnud meile kauni plaani, kuidas me saaksime naasta Tema juurde, kuid meie maise teekonna jaoks on vaja vaimset kütust. Me tahame olla kui need viis mõistlikku neitsit, kes olid varunud piisavalt lambiõli, et minna peiuga, kui too tuli (vt Matteuse 25:6-10). Mida on vaja selleks, et vaimset kütust oleks piisavalt varuks? Me peame saama teadmise Jumala igavikulisest plaanist ja meie rollist selles ning seejärel, elades õigemeelselt, allutades oma tahte Issanda omale, saame lubatud õnnistused.

Nagu vanem William R. Bradford sellest kantslist siin õpetas: „Õigemeelsuses peitub suur lihtsus. Igas olukorras, mis meil elus ette tuleb, on edasiminekuks õige ja vale viis. Kui me valime õigesti, siis toetatakse meid meie tegevuses õigemeelsuse põhimõtete kohaselt, milles on taevaste vägi. Kui tegutseme vale valiku ajel, ei ole sellist taevalikku tõotust ega väge ja me oleme üksi ning meile saab osaks ebaõnn (Righteousness. - Liahona, jaanuar 2000, lk 103).

Enne Thoreau surma küsiti temalt, kas ta oli Jumalaga rahu teinud. Ta vastas: „Ma ei teadnud, et me oleksime Temaga kunagi tülis olnud" (Viva la Repartee, koost. Mardy Grothe, 2005, lk 181).

Kui otsime leevendust elupingetest, otsigem innukalt viise, kuidas oma elu lihtsamaks muuta. Järgigem inspireeritud nõuandeid ja juhatust, mis Issand on meile andnud seoses suure õnneplaaniga. Olgem väärilised omama Püha Vaimu kaaslust ja järgigem Vaimu juhatusi, kui seame sihte sellel vaimsel teekonnal. Valmistugem saavutama selle surelikkuse prooviaja ülimat eesmärki - naasta Taevase Isa juurde, et elada koos Temaga, on minu palve Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

 
© 2012 Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved.   Rights and use information.  Privacy policy