The Christus statueThe Church of Jesus Christ of Latter-day Saints Search | Feedback | Site Map | Help | Country Sites |
Home Gospel Library General Conference Sessions Offered in Multiple Languages | LDS.org
Conferences
oktoober 2008
Evangeeliumi õpetamine – meie kõige tähtsam kutse

Evangeeliumi õpetamine – meie kõige tähtsam kutse

William D. Oswald
Teine nõuandja Pühapäevakooli üldjuhatuses

Kui me omandame mõned õpetamise põhitõed ja meile näidatakse, kuidas õpetada, saame kõik sellega hakkama.

William D. OswaldOtsustasime õde Oswaldiga hiljuti, et õpetame oma viieaastased kaksikud lapselapsed hüppenööriga hüppama. See laste mäng käib nii, et tuleb hüpata üle nööri, kui see üle hüppaja pea ja jalgade alt läbi liigub. Rääkisime neile asja ära ja tüdrukud hakkasid hüppama, paraku ei tulnud see neil kuigi hästi välja.

Just siis, kui olime valmis asja sinnapaika jätma, läksid mööda kaks vanemat naabrilast ja me kutsusime nad appi. Nad mõlemad olid osavad hüppenööriga hüppajad ja näitasid meie lapselastele, kuidas see käib. Kui nad seal siis hüppasid, panin ma tähele, et üks naabrilastest laulis laulu, mis aitas neil vihiseva nööri rütmis hüpata.

Kui meie lapselapsed said hüppamise põhimõtte selgeks ja neile näidati, kuidas see käib, oli ülejäänu juba lihtne. Natuke harjutamist, ja mõlemal kaksikul oli hüppenööriga hüppamine selge.

Kui vanemad lapsed hüppasid, istus meie kolmas, alles kolmeaastane lapselaps, murul ja jälgis toimuvat. Kui talt küsiti, kas ta tahaks ka proovida, noogutas ta, tuli lähemale ja seisis nööri kõrvale. Kui me hüppenööri keerutasime, hüppas ta meie suureks üllatuseks nii, nagu oli näinud oma õdesid tegevat. Ta hüppas ühe korra üle nööri, siis kaks korda, seejärel veel, veel ja veel, korrates ise sama laulu, mida vanemad lapsed ees olid laulnud.

Kõik meie lapselapsed olid aru saanud, et hüppenööriga hüppamine vajab oskust. See oli lihtne asi, millega nad kõik hakkama said, kui olid õppinud ära mõned põhitõed ja jälginud, kuidas seda tehakse. Nii on ka evangeeliumi õpetamisega. Kui me õpime ära mõned õpetamise põhitõed ja meile näidatakse, kuidas õpetada, saame kõik sellega hakkama.

Vanem Boyd K. Packer on meile sageli meelde tuletanud, et „kõiki meid - juhte, õpetajaid, misjonäre ja lapsevanemaid - on Issand kutsunud kogu eluks nii õpetama kui õppima evangeeliumi õpetusi, nii nagu neid on meile ilmutatud."1 Nii nagu seda väga lihtsalt ütles vanem L. Tom Perry: „Iga amet Kirikus vajab tõhusaid õpetajaoskusi."2

Kuna iga Kiriku liige on õpetaja ja „õpetamine on keskne kõiges, mis me teeme"3, on meil kõigil püha kohus õppida ära mõned õpetamise põhialuseid. Õpetamise ja õppimise põhimõtteid on palju ja ei piisa üksnes nende lugemisest. Esiteks peame neist põhialustest aru saama ja teiseks on vaja, et meile näidataks, kuidas neid tõhusalt kasutada. Selleks on vaja hoolega jälgida oma koguduse häid õpetajaid ja vaadata üle ülemaailmse juhtide koolituse materjalid õpetamise ja õppimise teemal, mille leiab Kiriku kodulehelt või Kiriku ajakirjadest.4

Evangeeliumi õppimise ja õpetamise põhialused leiab pühakirjadest. Neist räägib ka suurepärane, kuid sageli tähelepanuta jääv abimaterjal pealkirjaga „Teaching, No Greater Call".5

Otsides ideaalset õpetajat, kes võiks meile näidata, kuidas evangeeliumi õpetada, pöördugem naatsaretlase Jeesuse poole. Tema jüngrid kutsusid teda rabuuniks - õpetajaks.6 Ta oli ja on suurim Õpetaja.

Jeesus erines teistest oma aja õpetajatest selle poolest, et ta õpetas „nagu see, kellel on meelevald".7 See meelevald õpetada ja teenida tuli Tema Taevaselt Isalt, sest „Jumal [oli] Jeesuse … võidnud … Püha Vaimu ja väega …; sest Jumal oli Temaga."8

Jeesust õpetas Tema Taevane Isa, nagu kirjutas Johannes. Jeesus ütles: „… Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järele, kuidas mu Isa mind on õpetanud."9 „Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat … Sest Isa armastab Poega ja näitab talle kõik, mida ta ise teeb."10

Kõikidest pühakirjadest võime leida näiteid tublidest evangeeliumi õpetajatest, kes muutsid oma õpilaste elu ja päästsid nende hingi. Mormoni Raamatust meenuvad kohe sellised nimed nagu Nefi11, Alma12 ja Moosia pojad13. Meenutagem, kuidas valmistusid evangeeliumi õpetama Moosia pojad:

„… nad olid kasvanud tugevaks tõe tundmises, sest nad olid selge mõistmisega mehed ja nad olid usinalt uurinud pühakirju, et nad võiksid teada Jumala sõna.

Aga see ei ole kõik; nad olid pühendanud ennast palju palvetamisele ja paastumisele, sellepärast oli neil ettekuulutuse vaim ning kui nad õpetasid, siis nad õpetasid Jumala võimu ja volitusega."14

Teine võimas evangeeliumi õpetaja oli Moroni, kes valiti „sõnumitooja[ks] Jumala juurest"15, et õpetada ja juhendada prohvet Joseph Smithi. Joseph on jätnud meile lühikese, kuid üksikasjaliku kirjelduse sellest, mis Moroni ütles ja tegi, kui ta teda õpetas.16

Esimest korda ilmus Moroni Joseph Smithile siis, kui Joseph oli 17-aastane vähese kooliharidusega poiss. Joseph ise ütles enda kohta, et ta oli „kujunemata poiss … maailma mõjudest puutumata"17 ja tema sõber lisas, et ta oli „juhenduseta" ja „õpetamata".18 Selliste kannatlike ja hoolivate õpetajate käes, nagu seda olid Moroni ja teised taevast saadetud sõnumitoojad, sai sellest noormehest keskne kuju selles, mis Issanda sõnul oli „suurepärane töö ja ime".19

Milliseid õpetamise ja õppimise põhimõtteid võime leida sellest, kuidas Moroni Joseph Smithi õpetas? Võiksime arutleda mitme tähtsa põhimõtte üle, kuid keskendugem kolmele peamisele, mis õpetamisel on esmatähtsad.

1. põhimõte: näidake, et te armastate neid, keda õpetate ja kutsuge neid nimepidi.

Joseph Smith ütles, et kui ingel Moroni talle esimest korda ilmus, siis ta „kartis, kuid hirm lahkus temast peagi". Mida tegi Moroni selle hirmu vähendamiseks? Joseph ütles: „Ta kutsus mind nimepidi."20 Õpetajad, kes armastavad oma õpilasi ja kutsuvad neid nimepidi, järgivad taevalikku juhatust.21

Hiljutisel kohtumisel president Thomas S. Monsoniga märkasin, et ta nimetas tervitades meid kõiki nimepidi. Ta rääkis meile oma poisipõlve pühapäevakooli õpetajast Lucy Gertschist, kes teadis peast kõikide oma õpilaste nimesid. President Monson ütles tema kohta: „Ta helistas alati, kui keegi pühapäevakoolist puudus või oli tulemata jätnud. Me teadsime, et ta meist hoolis. Keegi meist ei ole iial unustanud ei teda ega tema õpetusi."22

2. põhimõte: õpetage pühakirjade alusel.

Teine õpetamise põhimõte, mida Moroni kasutas, oli see, et ta tundis pühakirju ja õpetas nende alusel. Joseph Smith ütles, et nende kõige esimesel kohtumisel alustas Moroni jutuajamist sellega, et „tsiteeris Vana Testamendi ettekuulutusi … Ta tsiteeris veel paljusid teisigi lõike pühakirjast ja selgitas neid."23 Pühakirjadest, mida Moroni tsiteeris, sai Joseph teada oma prohvetlikust rollist Mormoni Raamatu esiletoomises ja tõelise evangeeliumi taastamises maa peal.24

3. põhimõte: julgustage mõtisklema evangeeliumi tõdede üle.

Kolmas põhimõte, mida Moroni Joseph Smithi õpetamisel kasutas, oli see, et ta lasi Josephil mõtiskleda selle üle, mida ta talle õpetas. Joseph ütles, et pärast kolmandat kohtumist Moroniga „jäeti teda jälle mõtisklema selle üle, mis ta just kogenud oli."25 Tõhusad õpetajad tahavad järgida ülestõusnud Kristuse eeskuju, mida ta näitas üles nefilaste juures, kui ta käskis rahval minna oma „kodudesse ja mõelda" asjade üle, et nad võiksid seda „mõista".26

Nefi tuletab meile meelde, et mõtiskelda ei tule üksnes pea, vaid ka südamega. Ta ütles: „Mu süda mõtiskleb pidevalt asjade üle, mida olen näinud ja kuulnud."27 Mõtisklemine pühakirjade üle ja nende asjade üle, mis me oleme näinud ja kuulnud, toob meie ellu isikliku ilmutuse.

Ma tunnistan, et evangeeliumi õpetamine on püha kutse. Kui te armastate oma õpilasi ja kutsute neid nimepidi, kui te avate pühakirjad ja õpetate nendest ja kui te julgustate oma õpilasi mõtisklema taastatud evangeeliumi tõdede üle ning neid oma ellu rakendama, kasvab teie mõjujõud ja teie õpilaste elu saab rohkelt õnnistatud. Sellel imelisel päeval öeldakse teile nagu öeldi Jeesusele Naatsaretist: „Me teame, et sa Jumalalt oled tulnud õpetajaks."28 Jeesuse Kristuse nimel, aamen.


VIITED

1. Boyd K. Packer and L. Tom Perry. Principles of Teaching and Learning. - Ettekanne ülemaailmsel juhtide koolitusel, veebruar 2007. - Liahona, juuni 2007, lk 50.

2. Liahona, juuni 2007, lk 52; vt ka 1. Korintlastele 12:28; Efeslastele 4:11-14.

3. Boyd K. Packer. - Liahona, juuni 2007, lk 54.

4. Vt Ülemaailmne juhtide koolitus, veebruar 2007. - Liahona, juuni 2007, lk 49-80; selle koosoleku materjalid on kättesaadavad ka kodulehel: www.lds.org.

5. Teaching, No Greater Call, 1999.

6. Johannese 20:16, vt märkus a.

7. Matteuse 7:29; vt ka Markuse 1:22.

8. Apostlite teod 10:38.

9. Johannese 8:28.

10. Johannese 5:19-20.

11. Vt 2. Nefi 33:1-13.

12. Vt Moosese 27:32-37; Moosese 17:1-12.

13. Vt Alma 17:1-12.

14. Alma 17; 2-3.

15. Joseph Smith - Ajalugu 33. salm.

16. Vt Joseph Smith - Ajalugu salmid 27-54.

17. Joseph Smith - Ajalugu 22. salm.

18. Orson Pratt. - Deseret News, 21. juuli, 1880, lk 386.

19. Jesaja 29:14; 2. Nefi 25:17; 27:26; vt ka 3. Nefi 21:9-10.

20. Joseph Smith - Ajalugu salmid 32-33; vt ka salm 49.

21. Vt Matteuse 3:17; 3. Nefi 11:7; Moroni 2:1-2; Joseph Smith - Ajalugu 17. salm.

22. Thomas S. Monson. Examples of Great Teachers. - Liahona, juuni 2007, lk 77.

23. Joseph Smith - Ajalugu salmid 36, 41.

24. Vt Joseph Smith - Ajalugu salmid 33-54; vaata ka ÕL 20:8-9.

25. Joseph Smith - Ajalugu 47. salm.

26. 3. Nefi 17:3; vt ka ÕL 138:1, 6, 11, 29.

27. 2. Nefi 4:16; vt ka Moroni 10:3.

28. Johannese 3:2.

 
© 2012 Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved.   Rights and use information.  Privacy policy