Õnn – teie pärand Vanem Dieter F. Uchtdorf Teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas Meie sünniõigus, nagu ka meie pika elutee eesmärk siin maailmas on otsida ja tunda igavest õnne. Kallid õed, ma olen tänulik võimaluse eest rääkida esimest korda Kiriku naistega, kes on kogunenud siia üle kogu maailma. Me oleme eriti õnnelikud, et president Monson ja president Eyring on meid oma kohaolekuga austanud. Koor on puudutanud meie südameid. Meid on innustanud õde Thompsoni, õde Allredi ja õde Becki sõnumid. Pärast seda, kui sain teada, et olen täna teiega, olen ma mõelnud paljudele naistele, kes on minu elu mõjutanud: minu imelisele naisele Harrietile, mu emale, mu õele, mu tütrele, ning mitmetele sõpradele. Kogu elu on mind ümbritsenud naised, kes on mind innustanud, õpetanud ja julgustanud. Ma olen täna just selline suuresti tänu nendele naistele. Kiriku õdedega kohtudes tunnen iga kord, et olen samasuguste imeväärsete hingede keskel. Ma olen tänulik võimaluse eest olla siin. Ma olen tänulik teie andekuse, kaastundlikkuse ja teenimise eest. Üle kõige olen ma tänulik teie endi eest, te hinnalised Taevase Isa tütred! Kindlasti ei tule see teile üllatusena, et naise ja mehe vahelised erinevused - füüsilised, vaimsed ja emotsionaalsed - võivad mõnikord olla küllaltki hämmastavad. Selle väite selgitamiseks ei ole parimat näidet kui see, kuidas me naisega koos süüa teeme. Kui toidu valmistab Harriet, on see meistriteos. Tema toidud on väga mitmekesised ning ta valmistab tihti roogi erinevatest riikidest, mida oleme külastanud. Toit on väärikalt serveeritud. Õigupoolest näeb tema toit tihti nii ilus välja, et tundub lausa kuriteona seda süüa. Tema toit ei paku ainult maitsmisrõõmu, vaid ka silmarõõmu. Kuid sellegi poolest, ükskõik kui täiuslikuna kõik ei tunduks ja kui suurepäraselt kõik ei maitseks, palub Harriet alati vabandust millegi pärast, mis pole tema arvates piisavalt hästi välja kukkunud. „Ma lisasin kahjuks liiga palju ingverit," ütleb ta, või „Järgmine kord oleks vist parem, kui lisaksin rohkem karrit ja veel ühe loorberilehe." Las ma võrdlen seda minu toiduvalmistamisviisiga. Selle kõne jaoks palusin Harrietil mulle öelda, mida ma valmistan kõige paremini. Ta vastas: „Praetud mune. Praetuna ainult ühelt poolt." Aga see pole veel kõik. Mul on eriline roog nimega Knusperchen. Nime järgi võib tunduda, et see on delikatess, mida valmistatakse peenes restoranis. Lubage mul teile õpetada, kuidas seda valmistada. Sa lõikad prantssaia õhukesteks viiludeks ning röstid neid kaks korda. See ongi kogu retsept! Nii et kuigi minu tehtud praetud munad võivad olla rasvased ja Knusperchen kõrbenud, tunnen ma süüa tehes ennast kangelasena. See erinevus minu naise ja minu vahel võib olla natuke liialdatud, aga see illustreerib ka midagi rohkemat kui ainult toiduvalmistamist. Mulle tundub, et meie suurepärased õed alahindavad mõnikord oma võimeid. Nad keskenduvad oma puudustele, selle asemel et keskenduda oma saavutustele ning isiksusele. Võib-olla tunned sa selle omaduse ära kelleski, keda sa väga hästi tunned. Hea uudis on, et see viitab ühele imetlusväärsele omadusele: loomupärasele soovile olla Issandale meelepärane nii hästi, kui oskame. Kahjuks võib see aga viia ka meelehärmi, väsimuse ja kurbuseni. Kõikidele, kes on vaevatud Täna tahaksin ma rääkida neile, kes on kunagi tundnud ennast mitte küllalt heana, heitununa või vaevatuna, ühesõnaga - ma tahaksin rääkida meile kõigile. Samuti ma palvetan, et Püha Vaim võimendaks mu sõnu ning suurendaks nende tähendust, mõistetavust ja inspireerivat mõju. Me teame, et mõnikord on raske oma probleemide ja katsumustega hakkama saada. Maailmas, kus meid ümbritsevad muutused, katsumused ja hulk tegemata töid, võib mõnikord näida peaaegu võimatuna mitte tunda end kannatava ja kurvana. Ma ei arvagi, et saame vaid pelga nupulevajutusega peatada meid vaevavaid negatiivseid tundeid. See ei ole motiveeriv kõne või püüe panna muredesse uppujaid tundma, nagu oleksid nad rannas lõõgastumas. Ma saan aru, et meie kõigi elus on tõsiseid muresid. Ma tean, et ka täna on siin inimesi, kelle südant vaevab suur mure. Teised maadlevad neid vaevavate hirmudega. Mõne jaoks on nende varjatud katsumuseks üksildus. Need asjad pole tähtsusetud. Sellegipoolest tahaksin rääkida kahest põhimõttest, mis aitavad teil leida teed rahu, lootuse ja õnneni isegi aegadel, mis on täis katsumusi ja vaevu. Ma tahan rääkida Jumala pakutavast õnnest ning igaühe võimalusest sellest osa saada vaatamata meid ahistavatele muredele. Jumala õnn Kõigepealt tahaksin esitada küsimuse: „Milline üldse on teie arvates suurim õnn?" Minu jaoks on küsimuse vastus selline: „Jumala pakutav õnn." See vastus viib järgmise küsimuseni: „Mis on meie Taevase Isa pakutav õnn?" Sellele võib olla raske vastust leida, sest Tema teed pole meie teed. „Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on [Jumala] teed kõrgemad kui [meie] teed ja [Tema] mõtted [kõrgemad] kui [meie] mõtted!"1 Kuigi „[me] ei tea kõikide asjade tähendust", teame, et Jumal „armastab oma lapsi"2, sest ta on öelnud: „See on mu töö ja hiilgus, et tuua inimlastele surematus ja igavene elu."3 Taevane Isa suudab täide viia need kaks suurepärast eesmärki - surematus ja inimeste igavene elu, sest Tema on loomise ja halastuse Jumal. Loomine ja kaastundlik kohtlemine on kaks eesmärki, mis täiendavad Taevase Isa täiuslikku õnne. Loomine ja kaastundlik kohtlemine on kaks tegevust, mille poole meie kui Tema vaimulapsed peaksime püüdlema. Loomise protsess Soov luua on inimeste hinge sügavaim igatsus. Vaatamata meie annetele, haridusele, päritolule ja võimetele on meil kõigil sünnipärane soov luua midagi uut. Luua võivad kõik. Pole vaja raha, positsiooni või mõjuvõimu, et luua midagi tähtsat või ilusat. Loomine toob meile sügava rahuldustunde. Me arendame ennast ja teisi, kui hakkame tegelema „organiseerimata asjadega" ning teeme sellest midagi ilusat. Ma ei mõtle praegu teie teismeliste laste tubade koristamisest. Te võite öelda: „Ma pole loov inimene. Lauldes olen ma alati õigest noodist oktav kõrgemal või madalamal. Ma ei suuda tõmmata sirget joont ilma joonlauata. Ning minu küpsetatud leiba kõlbab kasutada vaid naelte seina löömiseks või pähklite purustamiseks." Kui te tunnete ennast just nii, siis mõelge veel kord järele ning tuletage meelde, et olete universumi kõige loovama olendi vaimutütred. Kas pole imeline mõelda, et meie hinged on loonud erakordselt loov ja igavesti halastav Jumal? Mõelge sellele, et teie vaimne keha on kui meistriteos, loodud kujuteldamatu ilu, potentsiaali ja võimekusega. Aga milleks oleme me loodud? Meid loodi kindla eesmärgi ja potentsiaaliga, et me võiksime tunda rõõmu.4 Meie sünniõigus, nagu ka meie pika elutee eesmärk siin maailmas on otsida ja tunda igavest õnne. Üks moodus selle leidmiseks on loomine. Emana võtad sa koos Jumalaga osa Tema loomistööst mitte üksnes andes oma lastele füüsilise keha, vaid ka neid õpetades ja kasvatades. Kui te pole veel emaks saanud, aitavad need loovad anded teil selleks päevaks valmistuda kas selles elus või järgmises. Te võite arvata, et teil pole andeid, aga see arvamus on vale, sest igaühel meist on talente ja andeid.5 Loovuse piirid ulatuvad lõuenditest ja paberilehtedest palju kaugemale ega vaja pintslit, pastakat või klaveriklahve. Loovus tähendab luua midagi, mida enne polnud, selleks võivad olla värviküllased aiad, üksmeelsed kodud, perekonna mälestused või nakatav naer. Teie loodu ei pea olema täiuslik. Pole tähtis, kas praemunad on liiga rasvased või sai kõrbenud. Ärge laske ebaõnnestumise hirmul ennast tagasi hoida! Ärge laske kriitika häälel ennast peatada, tulgu see hääl siis teilt endilt või teistelt. Kui te ikka veel tunnete, et te pole võimekas looja, alustage väikestest asjadest. Üritage panna inimesi naeratama, kirjutage tänukiri, õppige uusi oskusi, leidke midagi, mida kaunimaks muuta. Peaaegu poolteist sajandit tagasi rääkis president Brigham Young tolle aja pühadega. „Pühadel on ees suur töö," ütles ta. „Liikuge edasi ja täiendage ennast ning muutke kõik teid ümbritsev ilusamaks! Harige maad ja harige ennast! Ehitage linnu ning kaunistage oma kodusid, rajage aedu ja viinamarjakasvandusi! Muutke maa nii meeldivaks, et kui te seda pärast oma tööd lõpetamist vaatate, siis võite seda imetleda ning et inglid võiksid seda ilusat kohta rõõmuga külastada. Seniks jätkake oma mõtete pidevat täitmist Kristuse Vaimu vooruslike mõjutustega."6 Mida rohkem te usaldate Vaimu ja toetute Vaimule, seda suurem on teie võime luua. See on teie võimalus siin elus ning teie saatus tulevases elus. Usaldage Vaimu, õed, ja toetuge Vaimule! Kasutades oma igapäevaelus teile antud võimalusi ning luues midagi ilusat ja vajalikku, ei täiusta te mitte ainult maailma teie ümber, vaid ka maailma teie sees. Olles halastav Olla halastav on üks Taevase Isa veel üheks tähtis tööks ning samuti meie kui inimeste põhiliseks iseloomujooneks. Meil on kästud „abistada nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud, ja tugevda[da] nõrkenud põlvi".7 Kristuse jüngreid on läbi aegade maailmas teistest eristanud nende kaastundlikkus. Need, kes järgivad Päästjat „leina[vad] koos nendega, kes leinavad … ja tröösti[vad] neid, kes vajavad tröösti."8 Kui me ulatame käe, et õnnistada teiste elu, õnnistatakse ka meie elu. Teenimine ja ohverdamine avavad taevaluugid võimaldades õnnistustel meile osaks saada vastavalt meie valikutele. Meie armastatud Taevane Isa naeratab neile, kes hoolivad Tema vähimatest lastest. Aidates teisi aitame ka iseennast. President Spencer W. Kimball õpetas: „Mida rohkem me teenime oma ligimesi sobilikul viisil, seda tugevam on meie hing."9 President Gordon B. Hinckley uskus teenimise tervendavasse jõusse. Pärast oma naise surma, oli ta Kirikus kõigile suurepäraseks eeskujuks, pühendades ennast tööle ja teiste teenimisele. President Hinckley olevat öelnud ühele naisele, kes oli hiljuti oma abikaasa kaotanud: „Töötamine ravib sinu leina. Teeni teisi!" Need on sügavamõttelised sõnad. Kui me pühendume teiste teenimisele, leiame omaenda elus taas õnne. President Lorenzo Snow väljendas samasugust mõtet: „Kui sa oled veidi nukker, vaata enda ümber ning leia keegi, kes on veel halvemas olukorras kui sina; mine tema juurde ning uuri välja, mis teda vaevab, siis ürita olukorda lahendada sulle Issanda poolt antud tarkusega ning esimene asi, mida sa märkad, on see, et sinu enda mure on kadunud ning sa tunned ennast kergendatult, Issanda Vaim on sinu peal ning kõik tundub olevat helgem."10 Tänapäevases maailmas, kus on populaarsed psühholoogia, kahtlase väärtusega teleprogrammid ning enesetunnet parandavad käsiraamatud, võib see nõuanne tunduda loomuvastasena. Mõnikord öeldakse meile, et vastuseks meie muredele on vaadata enda sisse, poputada ennast, kulutada enne ja maksta hiljem ning rahuldada eelkõige meie enda vajadusi, isegi kui see toimub teiste arvel. Kuigi on aegu, mil on ettenägelik kõigepealt omaenda vajaduste eest hoolitseda, siis pikemas perspektiivis see kestva õnneni ei vii. Tööriistaks Issanda kätes Ma arvan, et vaatamata oma vanusele või perekonnaseisusele saavad Kiriku naised aru ja rakendavad tõhusamalt Šoti kirjaniku, „Peeter Paani" autori James Barrie'i sõnu: „Need, kes toovad päikesepaistet teiste ellu, ei suuda takistada päikest paistmast ka nende enda ellu."11 Sageli olen olnud tunnistajaks salajastele heategudele imetlusväärsete naiste poolt, keda oli õnnistatud ennastsalgava ligimesearmastusega. Mu süda rõõmustab, kui kuulen lugusid Kiriku õdedest ning sellest, kuidas nad kiirustavad aitama abivajajaid. Kirikus on inimesi, nii mehi kui naisi, kes otsivad võimalusi, kuidas anda kuningriigile oma panus. Mõnikord ei ole vallalised, lahutatud või lesestunud naised kindlad, kas nende jaoks on kohta. Iga õde Kirikus on äärmiselt tähtis, mitte ainult meie Taevasele Isale, vaid ka Jumala kuningriigi rajamisel. Ees on suur töö! Aasta tagasi õpetas president Monson ühel koosolekul , et te olete „ümbritsetud teenimise võimalustega ... Sageli on väikesed teenimised kõik, mida on vaja, et teisi õnnistada."12 Vaadake enda ümber! Sakramendikoosolekul on noor ema koos mitme lapsega. Pakkuge end temakõrvale istuma ja talle abiks olema. Teie naabruskonnas elab noor mees, kes tunneb ennast heidutatuna. Öelge talle, et te naudite koos temaga olemist, et te tajute tema headust. Tõelised julgustavad sõnad vajavad ainult armastavat ja hoolivat südant, kuid nad võivad avaldada teid ümbritsevatele inimestele igavest mõju. Teie, mu imetlusväärsed õed, teenite halastavalt teisi, lootmata saada ise mingit kasu.. Nii tehes, püüate te olla rohkem Päästja sarnased, kes, olles ise kuningas, ei taotlenud trooni ega muretsenud ka selle pärast, kas teised Teda märkavad. Ta ei proovinud teistega võistelda. Tema mõtted olid alati pööratud teiste aitamisele. Ta õpetas, tervendas, suhtles ja kuulas inimesi. Ta teadis, et vägevusel pole mingit pistmist väliste tunnustega rikkusest ja võimust. Ta õpetas ja elas vastavalt sellele õpetusele: „Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija."13 Lõpuks võib meie palvete hulk suurendada meie õnne, kuid nende palvete hulk, millele vastame, võib olla veelgi tähtsam. Avagem oma silmad, et märgata raskeid südameid, üksildust ja meeleheidet; pangem tähele meid ümbritsevate inimeste vaikseid palveid ning olgem kui tööriistad Issanda kätes, et vastata nendele palvetele. Lõpetuseks Mu kallid õed! Minu usk on lihtne. Ma olen kindel, et kui te olete ustavad ja hoolikad Jumala käskude pidamisel ning lähenete Temale usus, lootuses ja ligimesearmastuses, sünnivad kõik asjad kokku teie heaks.14 Ma tean, et kui te pühendate ennast meie Isa tööle, luues ilu ja olles teiste vastu halastav, ümbritseb Jumal teid oma armastavate käsivartega.15 Heidutatus, puudulikkus ja kurnatus asenduvad eluga, millel on tähendus, milles on armu ja teostumist. Olles Taevase Isa vaimutütred, on õnn meie pärandiks. Te olete Taevase Isa valitud tütred ning läbi asjade, mida te loote, ja halastava teenimise olete ammendamatuks headuse allikaks. Te muudate maailma paremaks paigaks. Hoidke pea püsti! Kõndige sirge seljaga! Jumal armastab teid. Me armastame ja imetleme teid. Sellest ma tunnistan ning Issanda apostlina jätan teile oma õnnistuse. Jeesuse Kristuse nimel, aamen. VIITED 1. Jesaja 55:9. 2. 1. Nefi 11:17. 3. Moosese 1:39. 4. Vt 2. Nefi 2:25. 5. Vt ÕL 46:11-12. 6. Brigham Young. - Deseret News, 8. aug 1860, lk 177. 7. ÕL 81:5. 8. Moosia 18:9. 9. Spencer W. Kimball. The Teachings of Spencer W. Kimball, toim Edward L. Kimball (1982), lk 254. 10. Lorenzo Snow, CR, 6. aprill 1899, lk 2-3. 11. James M. Barrie. A Window in Thrums, (1917), lk 137. 12. Thomas S. Monson. Three Goals to Guide You. - Ensign, nov. 2007, lk 120. 13. Matteuse 23:11. 14. Vt ÕL 90:24. 15. Vt ÕL 6:20.