Abiühingu kestev pärand President Henry B. Eyring Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist Abiühingu ajalugu on üles tähendatud sõnade ja numbritega, kuid selle pärandit antakse edasi südamest südamesse. Ma olen tänulik, et saan tänasel õhtul olla koos teiega. Annan teile edasi president Monsoni ja president Uchtdorfi tänusõnad ja tervitused. Alates asutamisest 1842. aastal on Abiühingut jätkuvalt õnnistatud Jumala prohveti hoolitseva järelevalvega. Abiühingu algusaastatel Nauvoos õpetas juhte ja kutsus liikmeid kokku Joseph Smith. Kui president Monson palus mul teile kõneleda, siis, olles teadlik selle ühingu hiilgavast ajaloost, tundsin oma õlul rasket koormat. Ühel Kiriku algusaastate Abiühingu koosolekul üllatas prohvet Joseph Smith piiskop Whitney't sellega, et palus tal enda asemel kõneleda. Piiskop Whitney ütles, et tuli koosolekule rõõmsana teadmises, et saab kuulda prohveti õpetusi. Mõistan nii tema kui ka teie võimalikku pettumust. Niisiis küsisin kõnet ette valmistades president Monsonilt, mida oleks tema meelest teil kõige rohkem vaja kuulda. See, mida ta lausus, andis kinnitust sellele, mida olin juba varem uurides ja palvetades tundnud. Ma räägin täna õhtul vägevast pärandist, mida teie eelkäijad Abiühingus on teile edasi andnud. Üheks minu meelest olulisimaks ja püsivaimaks nurgakiviks, mille nad teie jaoks asetasid, on ligimesearmastus. See on Abiühingu süda ning mõeldud saama osaks iga liikme südamest ja olemusest. Ligimesearmastus tähendas nende jaoks midagi palju enamat kui heatahtlikkust. Ligimesearmastus sünnib usust Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja toimib kui Tema lepitus liikmete südameid kujundab. Leidub mitmeid heatahtlikke naisrühmitusi, kes saadavad korda rohkelt head. Paljud tunnevad ülevoolavat kaastunnet õnnetute, haigete ja puudustkannatavate vastu. Kuid see organisatsioon on unikaalne ning on olnud seda alates selle rajamisest. Need suurepärased õed võtsid Abiühingu motoks pühakirjakoha „Armastus ei hävi ilmaski"1. See oli nende loosungiks algusaastatel, järgneval ajastul ning teenib Abiühingut ka praegu ja eelolevatel aastatel. See ühing koosneb naistest, kelle ligimesearmastus lähtub südamest, mida on muutnud lepingute sõlmimise väärilisus ja truudus neile lepinguile, mis on kättesaadavad ainult Issanda õiges Kirikus. Nende ligimesearmastus tuleneb Jeesusest Kristusest tänu Tema lepitusele. Nende ligimesearmastusest kantud teod juhinduvad Tema eeskujust ja saavad alguse tänulikkusest Tema lõputu halastuse anni eest ning Pühast Vaimust, kelle Ta saadab kaaslaseks oma teenijatele, kes teevad halastustööd. Seetõttu on nad korda saatnud ning on võimelised ellu viima ebatavalisi asju teiste heaks ning leidma rõõmu isegi siis, kui nende endi vajadused on täitmata. Abiühingu ajalugu on täis sellist märkimisväärset isetut teenimist. Tagakiusamise ja puuduse kohutavail päevil, mil ustavad pühad Ohiost Missourisse, sealt Illinoisi ja seejärel üle kõrbe läände rändasid, hoolitsesid vaesuses ja viletsuses vaevlevad õed teiste eest. Lugedes teile mõningaid ülestähendusi teie ajaloost, tulevad pisarad silma nii minul kui ka arvatavasti teil endil. Nende heldus ning veelgi enam - see usk, mis neid toetas, on liigutav. Nende taust oli erinev. Kõik seisid silmitsi eluga kaasnevate katsumuste ja südamevaluga. Näis, et nende usust lähtuv kindlameelsus teenida Issandat ja ligimesi, ei juhtinud neid elutormidest mööda, vaid otse nende tormide keskmesse. Mõned olid noored, mõned eakamad. Nad pärinesid eri maadest ja rahvustest just nagu teiegi. Kuid neil oli üks süda ja üks meel ning üks eesmärk. Nad olid otsustanud aidata Issandal ehitada üles Tema Siion, kus võiks asuda see õnnis koht, mida Mormoni Raamatus nii eredalt kirjeldatakse. Teil on meeles mõned lõigud 4. Nefi raamatust, mida nad oma südameis kandsid, ükskõik kuhu Issand neid teekonnal Siionisse ka ei juhtinud: „Ja juhtus, et kolmekümne kuuendal aastal oli kogu rahvas pöördunud Issanda poole üle kogu maa palge, nii nefilased kui laamanlased, ja nende keskel ei olnud tülisid ega vaidlusi ning iga inimene kohtles teist õiglaselt. Ja neil oli kõik ühine nende keskel; seepärast ei olnud rikkaid ega vaeseid, orje ega vabu, vaid nad kõik olid saanud vabaks ja osasaajateks taevasest annist." „Ja juhtus, et maal ei olnud tülisid, Jumala armastuse pärast, mis asus inimeste südametes."2 Need Abiühingu algusaastate liikmed ei saanud osa sellest idüllilisest ajast. Kuid Jumala armastus püsis nende südameis. Nad pidasid vastu järgnevate aastate teekonnal läände ning vastu pidas ka see armastus. Raskete olude sunnil lakkas Abiühing ülekirikulise organisatsioonina tegutsemast enam kui neljaks aastakümneks. Kuid 1866. aastal palus Brigham Young Eliza R. Snow'l abistada piiskoppe Abiühingute taasasutamisel. 1880. aastal kutsuti ta Abiühingu teiseks üldjuhatajaks. Ühingu ülestähendustest ilmneb, et kui juhid Abiühingu taasasutamisel Kiriku eri paigus õdedega lävisid, leidsid nad, et ligimesearmastus polnud nende südameis kustunud. Nad olid jätkanud halastava abikäe ulatamist neile, kes seda vajasid. Ligimesearmastuse and, Kristuse puhas armastus püsis neis, kes jäid lepinguile ustavaks. See oli endiselt nendega. Aastate möödudes kasvas Abiühing nii arvuliselt kui ka väelt teenida abivajajaid. Ettenägelike ja võimekate naiste juhtimisel pani Abiühing alguse ligimesearmastusest lähtuvatele teenustele, mis riigi piirialadel polnud senini abivajajaile kättesaadavad. Nad avasid väikese haigla. Haigla töötajate väljaõppeks toetasid nad itta meditsiiniharidust omandama minevaid naisi. Sellest sai alguse üks Ameerika Ühendriikide suur haiglasüsteem. Nad algatasid programme, millest aastate jooksul kasvasid välja ülemaailmsed VAP Pereteenistuse programmid. Nad lõid teraviljahoidlate süsteemi, mis osutus nii tõhusaks, et sõjaajal või kriisiolukorras said nad keskvalitsuse abipalvele koheselt reageerida. Nad panid alguse Kiriku Algühingule ja Noorte Naiste organisatsioonile. Nad asutasid oma enda naisteajakirja. Neist sai üks maailma suurimaid naisorganisatsioone. Nad olid ka Ameerika Ühendriikide naisorganisatsioonide eesotsas. Abiühing oli ka Kiriku ülemaailmse humanitaarabi osutamise võtmeüksuseks. Riigijuhid imetlevad Utah't külastades, mida Kirik üle kogu maailma vaeste ning sõja- ja loodusõnnetuste ohvrite heaks teeb. Need märkimisväärsed annid Jumala laste heaks on osaks Abiühingu kestvast pärandist. Prohvet Joseph Smith ütles Abiühingule nende esimestel koosolekutel, et sellised imetlusväärsed teod lähtuvad nende ustavast teenimisest. Ta sõnas, et kuningannad õpivad ning saavad osa nende õdede teenimistööst.3 Olen ise näinud selle ettekuulutuse täitumist ning ma tean neist ülestähendustest, et Abiühingu teerajajaile sai osaks ka pühakirjades antud lubadus Issanda töö tegijaile. See lubadus on antud Joseph Smithi kaudu ning on kirjas Õpetuse ja Lepingute raamatu 88. osas. See on mõeldud neile, keda on kutsutud Teda teenima kaheteistkümnel järjestikkusel ajastul: „Ja ta ütles esimesele: Mine ja näe põllul vaeva, ja esimesel tunnil ma tulen sinu juurde ja sa saad näha minu palge rõõmu. Ja ta ütles teisele: Mine ka sina põllule, ja teisel tunnil ma lasen sul näha oma palge rõõmu. Ja samuti kolmandale, öeldes: Ma tulen su juurde. Ja neljandale, ja nii edasi ka kaheteistkümnendale. Ja põllu isand läks esimese juurde esimesel tunnil ja viibis tema juures terve selle tunni; ja ta tehti rõõmsaks tema isanda palge valgusega."4 Nende ülestähendused kinnitavad, et Abiühingu esimesel algusperioodil teeninud naised tundsid seda Issanda lubatud rõõmu. Tema oli seda tööd tehes koos nendega. Ta edendas seda, ning nad tundsid rõõmu ja valgust. Kuid prohvet Joseph nägi ette ka teise ajaperioodi järgnemist. Ta nägi seda esimese perioodi suurt tööd. Kuid ta ütles ka, et nad peavad oma lähedasi teenima, õnnistama, nende eest hoolitsema ning neid isiklikult tundma. Pärast rõõmurohket teenimistööd juhtis Issand Abiühingu teise perioodi - eemale neist tööpõldudest, mida nad nii imetlusväärselt olid harinud. Ma tean, et neil ustavatel meestel, kes näiteks selle Abiühingust alguse saanud haiglasüsteemi pärisid, oli raske. Issand tegi oma prohvetite kaudu selgeks, et Tema preesterluse hoidjad võivad selle haigla ülalpidamise ja ehitamise teistele usaldada. Seega andis Kirik selle imepärase haiglasüsteemi ära. Ma tunnen ja imetlen neid mehi, kes selles haiglasüsteemis töötamisest rõõmu tundsid. Nad tunnistasid, et see rõõm tuli Issanda töö tegemisest ning mitte nende endi saavutustest. Seega võisid nad südamerahuga oma kätetöö ära anda. Neil oli usku, et Issand vajas nende panust kuskil mujal, teistel põldudel ning teisel ajastul. Abiühingu pärandi väärtuslikuks osaks on üks ja sama usk nii Abiühingu juhtide kui ka liikmete südameis. Issand teadis, kus järgmisel ajaperioodil nende suuri andeid vaja läheb ning millest nad nende suurepäraste ettevõtete ehitamisest veelgi suuremat rõõmu võivad tunda. Kirik kasvas ning laienes maailma eri paikadesse. Need teenused, millele Abiühing oli aluse pannud, hakkasid kasvavas Kirikus ja järjest rahutumaks muutuvas maailmas nõudma tohutuid ressursse ning pidevat järelevalvet. Keerukad ja tsentraliseeritud programmid oleksid kahandanud Abiühingu juhtide ja liikmete võimalusi tunda rõõmu üksikisikute teenimisest Issanda heaks ning koos Temaga. Uueks ajastuks oli Issandal neile uus võimalus varuks. Ainus süsteem, mis võimaldab nii suures kirikus ja nii erinevais maailma paigus inimesi aidata ja lohutada, toimib üksikisikute vahendusel, kes asuvad abivajajaile lähedal. Issand oli seda Abiühingu algusest saadik ette näinud. Ta pani tegutsemisplaani paika. Kaks Abiühingu õde kuuletuvad Issanda kutsele ja külastavad teineteist. See oli nii juba alguses. Abiühingu juhid organiseerisid liikmeid, kellel oli usku kaastundliku teenimise jaoks, juhul, kui see kahele külastusõpetajale üle jõu käis. Kõik see toimus alati tutvusringkonnas, kodu lähedal. Liikmed õpetavad evangeeliumi kohalikel koosolekutel ning tunnistavad Päästjast ja taastamisest. Tütred hoiavad silma peal emadel. Emad kuulavad, õpetavad ja hoolitsevad tütarde eest. Kohalikud preesterluse karjased on alati Abiühingu liikmeid usaldanud. Igal piiskopil või koguduse juhatajal on olemas Abiühingu juhataja, kellele toetuda. Temal omakorda on külastusõpetajad, kes teavad iga õe katsumusi ja vajadusi. Tänu neile saab ta teada, mis toimub üksikisikute ja perekondade südameis. Ta saab aidata ning toetada piiskoppi tema kutses neid vaimselt toita. Imetore osa Abiühingu pärandist peegeldub selles, kuidas preesterlus on alati näidanud üles austust Abiühingu vastu ning samamoodi on ka Abiühingult austust vastu teeninud. Aastaid tagasi küsis mu piiskop minult naeratades: „Millest see tuleb, et iga kord, kui ma mõnda koguduse abivajajat külastan, näib mulle, et su naine on minust ette jõudnud?" Iga kogenud piiskop ja koguduse juhataja on tundnud innustust Abiühingu õdede eeskujust. Nad aitavad meil meeles pidada, et ei meestel ega naistel pole ilma kaastundliku teenimistööta mingit päästmist. Eakamad mäletavad president Marion G. Romneyt kui ma õigesti mäletan, siis ta muheles, kui ta tsiteerides pühakirjakohta, rääkis, et on sarnaselt õdedele otsustanud olla ustav kaastundlikus teenimistöös. Ta tsiteeris kuningas Benjamini: „Ja nüüd kõigi nende asjade pärast, millest ma olen teile rääkinud---see on, teie pattude andekssaamise alalhoidmise pärast päevast päeva, et te võiksite käia süütult Jumala ees---ma tahaksin, et te jagaksite oma varandusest vaestele, iga inimene vastavalt sellele, mis tal on, nagu toita näljaseid, riietada neid, kes alasti, külastada haigeid ja hoolitseda nende vajaduste eest nii vaimselt kui ka ajaliselt, vastavalt nende vajadustele."5 President Romney naeratas, kui ta seda tsiteeris. Ta ütles, et soovib tõesti oma patud andeks saada. Seetõttu otsustas ta koos õdedega kaasa lüüa igas kaastundlikus teenimistöös, kus vähegi võimalik. Nüüd on õige aeg rääkida sellest, mida te peate tegema, et see imepärane ja püha Abiühingu pärand teie järglastele edasi anda. Selleks on vaja teha väikseid ja lihtsaid asju. Pidage aga meeles, et pärand tuleb edasi anda südamest südamesse. Ligimesearmastus, Kristuse puhas armastus, käib kaasas südame võimsa muutusega, mida Issand on lubanud oma ustavatele järgijatele. Seega pole raske märgata neid lihtsaid asju, mida peate tegema selleks, et pärandit edasi anda. Näiteks iga kord kui te valmistute oma kaaslasega külastusõpetust tegema, pidage meeles, mida te saavutada tahate. See ei seisne pelgalt uksest sisse pääsemises ega sõnumi edasiandmises. See seisneb milleski enamas kui abipakkumises. Edu võidakse ehk saavutada alles pärast mitmeid külastusi ning võib-olla ei pruugigi see ilmsiks tulla selles maailmas. Kuid Vaimu kaudu tunneme, kas teeme õigesti. Ma rääkisin ühe Abiühingu õega tema külaskäigust. Külastatav naine kaotas peagi pärast külaskäiku ootamatult ja traagiliselt oma abikaasa. Viimastel aastatel oli tema kontakt Abiühinguga olnud katkendlik. Külastaja ostis poest lilli. Parasjagu müüdi eri värvi tulpe. Ta valis oma lemmikvärvi, kuid tundis seejärel mõjutust valida teine. Ta ei teadnud, miks ta kollase valis, kuid just seda ta tegi. Kui ta uksel kollased tulbid üle andis, naeratas naine ning ütles: „Tule, heida pilk mu tagaaeda!" See oli täis õitsevaid kollaseid tulpe. Naine sõnas: „Ma just kaalusin, kas peaksin mõned neist tuppa tooma. Nüüd võin tänu sinu toodud tulpidele nad kasvama jätta ning neid veidi kauem oma tagaaias nautida." Neil oli meeldiv vestlus justkui vanadel headel sõpradel. Tänu mõjutusele viia lilli ning valida kollased tulbid teadis külastusõpetaja, et on täitmas Issanda ülesannet. Seda lugu mulle rääkides võisin tabada ta hääles rõõmunoote. Minuga rääkides ei teadnud ta, mida see lesk pärast külastust tundis. Aga kui lesk tundis, et Jumal armastab teda ja et Ta saatis oma ingli teda külastama, aitas külastusõpetaja oma hoolealusel Issanda silmis areneda. Võimalik, et see külastaja saab oma ustava jõupingutuse vilju näha alles järgmises maailmas. Sama kehtib ka kahe teise külastusõpetaja kohta, kes veel ühe lese ellu korduvalt rõõmu tõid. Lesk elas lähedalasuvas hooldekodus ligi üheksa aastat. Mõni nädal tagasi lahkus ta pärast raskeid katsumusi sellest elust. Selle lese pojaga vesteldes veendusin, et need kaks õpetajat olid edukad. Nad saavad kogema seda, mida prohvet Joseph Smithi ema kirjeldas õdedele ühel Abiühingu koosolekul, kus ta viibis. Ta ütles: „Me peame üksteist hindama ja lohutama, üksteisel silma peal hoidma ning saama juhiseid, et võiksime taevas kõik koos olla."6 Aidates teistel saada ligimesearmastuse andi, aitate te pärandit edasi viia. Seejärel saavad nemad selle omakorda edasi anda. Abiühingu ajalugu on kirjas sõnade ja numbritena, kuid selle pärandit antakse edasi südamest südamesse. Seetõttu saavadki perekonnad Abiühingust suurt kasu. Mu ema jättis mulle väikse rinnamärgi, millel on sõnad „Armastus ei hävi ilmaski". Õde Beck andis mulle selle väikse rinnamärgi. Ma paneksin selle rinda, kuid ma tean, et Kiriku algusaastatel, mil ühing kiirelt kasvas, tundis Joseph Smith muret liikmete väärilisuse pärast. Seega ma praegu veel ei pane seda rinda. Ma pole kindel, kas olen vajalikud sissesaamiskatsed läbinud, et liituda teiega ühingus, mille kohta prohvet Joseph Smith ennustas, et sellest saab pöördunud, tõeliselt pöördunud naiste ühing. Kestev pärand, mille mu ema oma perele jättis oli enamat kui rinnamärk. See oli tema armastus ja Issanda armastus, mida nägin ja tundsin neis väikestes tegudes, mida ta kaastundest Issanda vastu tegi. Ta oli Abiühingu naine. Mu emal polnud tütreid, kuid mu naine on selle pärandi meie kahele tütrele edasi andnud. Nemad omakorda hoiavad seda alles teiste südametes. See kestab, sest armastus ei hävi ilmaski. Ma tunnistan, et ligimesearmastus on Kristuse puhas armastus. Ta elab! Teenides koos Temaga teisi, tunneme rõõmu. Tema lepituse kaudu on meil võimalik Temalt paluda ja saada ligimesearmastuse andi. Ma tean, et Isa elab ja vastab meie palvetele. Te olete ühingu liikmed, millele pani aluse ja andis suuna taastamise prohvet Joseph Smith. Õde Beck ja tema nõuandjad kutsuti Jumalalt saadud ilmutuse kaudu, mis anti elavale prohvetile. Ma tean, et see on nii. Teil on hiilgav pärand. Ma palun Jumalat, et Ta inspireeriks teid seda pärandit alles hoidma ja edasi andma, et õnnistaksite ja tooksite rõõmu järgmiste põlvkondade ja ajastute õdedele. Jeesuse Kristuse, keda me teenime, pühal nimel, aamen. VIITED 1. 1. Korintlastele 13:8, Moroni 7:46. 2. 4. Nefi 1:2-3, 15. 3. Vt Abiühingu koosolekute raamat (Relief Society Minute Book), märts 1842 - märts 1844, sissekande kuupäev 28. aprilli 1842. - Kiriku ajalooraamatukogu (Chursh History Libary), Salt Lake City, lk 39. 4. ÕL 88:52-56, rõhutus lisatud. 5. Moosia 4:26. 6. Lucy Mack Smith. - Abiühingu koosolekute raamat (Relief Society Minute Book), märts 1842 - märts 1844, sissekande kuupäev 24. märts 1842.