President Thomas S. Monson
Misjonitöö on preesterluse kohustus, midagi, mida Issand ootab meilt, kellele Ta nii palju on andnud.
Mu kallid vennad ja õed! Me tervitame teid üldkonverentsil, mida kuuldakse ja nähakse erineval viisil üle kogu maailma. Me täname kõiki, kes on konverentsi toimumisele kaasa aidanud.
Alates aprillist, mil viimati kohtusime, on Kiriku töö takistamatult edasi läinud. Mul on olnud au pühitseda neli uut templit. Olen koos oma nõuandjate ja teistega reisinud Gila Valleysse Arizona osariigis Ameerika Ühendriikides, Vancouverisse Kanadas, Cebu Citysse Filipiinidel ja Kiievisse Ukrainas. Kõigis nendes kohtades on imekaunid templid. Kõik need templid on õnnistuseks meie liikmetele ja avaldavad positiivset mõju neile, kes pole meie Kirikust.
Iga templi pühitsemise eelõhtul on meil olnud au vaadata kultuuriprogrammi, milles on osalenud meie noored ja mitte enam nii noored inimesed. Tavaliselt toimusid sellised sündmused suurtel staadionidel, kuigi Kiievis kohtusime kaunis palees. Kõik tantsud, laulud, muusikapalad ja väljapanekud olid toredad. Saadan oma kiidusõnad ja armastuse kõikidele, kes nendel sündmustel esinesid.
Iga templi pühitsemine oli vaimne pidupäev. Tundsime iga kord Issanda vaimu.
Järgmisel kuul taaspühitseme ühe meie vanima templi – Laie templi Havail, mis on mitme kuu jooksul läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri. Me ootame seda pühalikku sündmust.
Me jätkame templite ehitamist. Täna on mul rõõm välja kuulutada viis uut templit, mille krundid on ostetud ning mis ehitatakse järgnevate kuude ja aastate jooksul: Lissaboni Portugalis, Indianapolisse Ameerika Ühendriikides, Urdanetasse Filipiinidel, Hartfordi Ameerika Ühendriikides ja Tijuanasse Mehhikos.
Templites tehtavad talitused on meie ja meie surnud lähedaste päästmiseks väga tähtsad. Käigem ustavalt templites. Neid ehitatakse meie liikmetele üha lähemale.
Enne kui hakkame kuulama tänaseid kõnelejaid, lubage mul rääkida ühest mu südamel olevast asjast, mis väärib meie tõsist tähelepanu. Ma räägin misjonitööst.
Esiteks, teile Aaroni preesterlust hoidvad noored mehed ja noored mehed, kes on saanud vanemateks, kordan ma seda, mida prohvetid juba ammusest ajast on õpetanud – iga vääriline ja selleks võimeline noor mees peaks valmistuma misjoniks. Misjonitöö on preesterluse kohustus, midagi, mida Issand ootab meilt, kellele Ta nii palju on andnud. Noored mehed, ma manitsen teid ennast misjonitööks ette valmistama! Hoidke end rikkumatu, puhta ja väärilisena, et saaksite esindada Issandat. Kandke hoolt oma tervise ja jõuvarude eest. Uurige pühakirju. Seal, kus tegutsevad seminar ja instituut, osalege nendes. Tutvuge misjonäride õpperaamatuga „Jutlusta minu evangeeliumi".
Mõni sõna teile mu noored õed: kuigi teil ei ole samasugust preesterluse kohustust kui noortel meestel – teenida põhimisjonil, saate ka teie anda oma hinnalise panuse misjonitöösse ja olete teretulnud teenima.
Ja nüüd teile küpses eas vennad ja õed! Me vajame palju, palju rohkem abielupaaridest misjonäre. Ma tänan neid abielupaare, kes hetkel teenivad või on juba varem teeninud, nende usu ja pühendumuse eest Jeesuse Kristuse evangeeliumile. Te teenite meelsasti ja hästi ning saadate korda palju head.
Neile, kes ei ole veel selles eas, et abielupaaridena misjonil teenida! Ma innustan teid valmistuma praegu päevadeks, mil võiksite koos abikaasaga seda teha. Kui teie olukord seda lubab, kui olete pensionil ja teie tervis seda võimaldab, tehke nii, et saaksite lahkuda oma kodust ja teenida misjonil. Mõned korrad elus on aeg, mil naudite sulnist vaimu ja rahulolu, mis tuleb koos abikaasaga täiskohaga Õpetaja töö tegemisest.
Nüüd, mu vennad ja õed, häälestugem tundma Issanda vaimu, kui kuulame kahe järgneva päeva jooksul Tema teenijaid kõnelemas. Olgu see õnnistuseks meile kõikidele, palvetan ma alandlikult Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
