Võta vastu Püha Vaim Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist Neli sõna: „Võta vastu Püha Vaim!" – pole lihtsalt niisama sõnad. See on preesterluse korraldus – käskiv manitsus, tegutseda ise ja mitte olla mõjutatavad muust. Minu tänane sõnum keskendub sellele, kui oluline on püüelda igapäevaelus selle poole, et Püha Vaim oleks tõesti meiega. Ma palvetan, et Issanda Vaim oleks meiega ning juhataks ja hariks igaühte meist. Püha Vaimu and 1839. aasta detsembris, kui Washingtoni osariik püüdis heastada seda ebaõiglust, mis Missouri pühadele osaks oli saanud, kirjutasid Joseph Smith ja Elias Higbee Hyrum Smithile: „Meie kohtumisel [Ameerika Ühendriikide] presidendiga, küsis ta, mille poolest erineb meie usk teistest kaasaja usunditest. Vend Joseph vastas, et meid eristab teistest ristimisviis ja Püha Vaimu anni andmine käte pea peale panemise kaudu. Arvame, et kõik muud erinevused tulenevad Püha Vaimu annist." (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 97). Püha Vaim on Jumaluse kolmas liige. Ta on vaimisik ja tunnistab tõde kõigist asjadest. Pühakirjades räägitakse Pühast Vaimust kui Trööstijast (vt Jh 14:16–27; Mn 8:26), Õpetajast (vt Jh 14:26; ÕL 50:14) ja Ilmutajast (vt 2Ne 32:5). Isalt ja Pojalt saadavad ilmutused tulevad Püha Vaimu kaudu. Tema on Isa ja Poja sõnumitooja ja tunnistab neist. Püha Vaim ilmutab ennast maa peal elavatele meestele ja naistele väe ja Püha Vaimu annina. Väge võib inimene tunda ka enne ristimist. See on veenev tunnistus, et Jeesus Kristus on meie Päästja ja Lunastaja. Püha Vaimu väel võivad need, kes Kirikuga siiralt tutvuda soovivad saada kinnitust Päästja evangeeliumi täiusest, Mormoni Raamatust, taastamise tõelisusest ja Joseph Smithi prohvetiks kutsumisest. Püha Vaimu and antakse alles pärast õige volitusega ristimist, kui Melkisedeki preesterluse hoidjad asetavad käed ristitu pea peale. Issand on kuulutanud: „Jah, parandage meelt ja saage ristitud, igaüks teist, oma pattude andekssaamiseks; jah, saage tõesti ristitud veega, ja siis tuleb ristimine tule ja Püha Vaimuga … Ja kel iganes on usku, see tuleb teil kinnitada minu kirikusse käte pealepanemise läbi, ja mina annan neile Püha Vaimu anni." (ÕL 33:11, 15) Apostel Paulus selgitas efeslastele selle talituse olemust nõnda: „Kas te saite Püha Vaimu, kui saite usklikuks?" küsis ta neilt. Aga nemad ütlesid talle: „Me ei olegi kuulnud, kas Püha Vaimu on!" Ja tema ütles: „Mis ristimisega te siis olete ristitud?" Nad vastasid: „Johannese ristimisega!" Aga Paulus ütles: Johannes ristis meeleparandusristimisega, üteldes rahvale, et nad usuksid temasse, kes pärast teda tuleb, see on Jeesusesse!" Kui nad seda kuulsid, lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse Kristuse nimesse. Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli Püha Vaim nende peale." (Ap 19:2–6) Ristimine vee alla kastmise teel on „evangeeliumi esimene talitus ja et see oleks täielik, peab sellele järgnema ristimine Vaimu kaudu." (Bible Dictionary. Märksõna „baptism") Prohvet Joseph Smith selgitas, et „ristimine on ettevalmistav talitus Püha Vaimu saamiseks. See on nagu tunnel või võti, mille abil Püha Vaim tegutseb. Püha Vaimu andi käte pea peale panemise teel ei saa anda mingil muul viisil kui õigemeelsuse põhimõttele tuginedes." (Teachings: Joseph Smith, lk 95–96) Uueks Kiriku liikmeks kinnitamine ja Püha Vaimu anni andmine on mõlemad lihtsad ja tähendusrikkad talitused. Väärilised Melkisedeki preesterluse hoidjad asetavad oma käed isiku pea peale ja ütlevad tema nime. Seejärel kinnitatakse isik püha preesterluse volitusega ja Päästja nimel Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks ning öeldakse tähtsad sõnad: „Võta vastu Püha Vaim!" Kuna talitus on nii lihtne, võib selle tähendus meil kahe silma vahele jääda. Neli sõna: „Võta vastu Püha Vaim!" – pole lihtsalt niisama sõnad. See on preesterluse korraldus – käskiv manitsus, tegutseda ise ja mitte lihtsalt olla mõjutatavad muust (vt 2Ne 2:26). Püha Vaim ei tule meie ellu mitte sellepärast, et käed pandi meie pea peale ja lausuti need neli tähendusrikast sõna. Selle talituse käigus võtab igaüks meist endale püha ja jääva vastutuse – tahta, otsida, teha tööd ja elada nii, et me tõesti „võtame vastu Püha Vaimu" ja sellega kaasnevad vaimsed annid. „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui talle kingitakse and ja ta ei võta seda vastu? Vaata, ta ei tunne rõõmu sellest, mis talle antud on, ega rõõmusta tema üle ka kingi andja." (ÕL 88:33) Mida me peaksime tegema, et see mõjuvõimas manitsus – otsida Jumaluse kolmanda liikme kaaslust – tõesti toimiks? Lubage mul anda paar soovitust. Kõigepealt peab meil olema siiras soov Püha Vaim vastu võtta; teiseks, peame kutsume Püha Vaimu oma ellu; ja kolmandaks, peame ustavalt kuuletuma Jumala käskudele. Siiras soov Kõigepealt peab meil olema soov, igatsus, ja me peame otsima Püha Vaimu kaaslust. Lugedes Mormoni Raamatust, kuidas kirjeldatakse Õpetaja ustavate järgijate õigemeelseid soove, saame suurepärase õppetunni. „Ja need kaksteist õpetasid rahvahulka ja vaata, nad lasid rahvahulgal põlvitada maha maa palgele ja paluda Isa Jeesuse nimel … Ja nad palusid seda, mida nad kõige rohkem soovisid; ja nad soovisid, et neile antaks Püha Vaim." (3Ne 19:6, 9) Kas meil on meeles palvetada samavõrd tõsiselt ja järjekindlalt, et saada seda, mida me peaksime kõige rohkem soovima, nimelt Püha Vaimu? Või segavad meid maised mured ja igapäevased toimetused ning me suhtume sellesse andi kui millessegi enesestmõistetavasse või koguni eirame seda kõige hinnalisemat andi? Püha Vaimu vastuvõtmine saab alguse meie siirast ja kustumatust soovist tunda oma elus Tema kaaslust. Kutsuge Me võtame Issanda Vaimu vastu ja tunnetame seda hõlpsamini, kui kutsume ta oma ellu. Me ei saa Püha Vaimu kohustada, sundida ega käskida. Pigem peaksime teda kutsuma oma ellu sama leebuse ja hardusega, nagu tema meiega suhtleb (vt ÕL 42:14). Püha Vaimu kaaslust võib paluda mitmel erineval viisil: sõlmides ja pidades lepinguid, palvetades siiralt teiste inimeste ja teiste perede eest, uurides usinalt pühakirju, tugevdades suhteid pereliikmete ja sõpradega, püüeldes vooruslike mõtete, tegude ja keelekasutuse poole ning teenides kodus, pühas templis ja Kirikus. Ja vastupidi, kui me suhtume lepingutesse ja käskudesse hoolimatult, kui me ei palveta ega uuri pühakirju, kui meie mõtted, teod ja keelekasutus on vääritud, lahkub Püha Vaim meist või väldib meid. Just nagu kuningas Benjamin oma rahvale õpetas: „Ja nüüd ma ütlen teile, mu vennad, et kui peale seda, kui te teate ja teile on õpetatud kõiki neid asju, et peaksite üle astuma ja minema vastu sellele, mis on räägitud, et te eemaldate ennast Issanda Vaimust, nii et tal ei ole kohta teis, et juhtida teid tarkuse radadel, et te võiksite olla õnnistatud, edukas ja kaitstud." (Mo 2:36) Kuuletuge ustavalt Ustav kuuletumine Jumala käskudele on Püha Vaimu vastuvõtmisel esmatähtis. Sakramendipalveid kuulates ning vääriliselt leiba ja vett võttes tuletame seda tõde igal nädalal meelde. Kui kinnitame, et soovime võtta enda peale Jeesuse Kristuse nime, Teda alati meeles pidada ning kuuletuda Tema käskudele, lubatakse meile, et Tema Vaim on alati meiega (vt ÕL 20:77). Seega kõik, mida Päästja evangeelium õpetab sellest, mida me peaksime tegema ja millisteks saama, on mõeldud selleks, et õnnistada meid Püha Vaimu kaaslusega. Mõelge sellele, miks me palvetame ja uurime pühakirju. Jah, me igatseme suhelda palve abil Jeesuse Kristuse nimel Taevase Isaga. Ning jah, me soovime osa saada pühakirjades peituvast valgusest ja teadmistest. Kuid palun pidage meeles, et need pühad harjumused on peamine viis, kuidas alati meeles pidada Taevast Isa ja Tema armastatud Poega ning täita eeltingimused, et Püha Vaim oleks alati meiega. Mõtisklegem põhjuste üle, miks me teenime Issanda kojas ja pühapäevastel koosolekutel. Jah, me teenime templis oma surnud sugulasi ning oma peret ja sõpru oma kogudusest. Ning jah, meile meeldib olla oma vendade ja õdede õigemeelses ringis. Kuid esmajoones koguneme me siiski selleks, et saada õnnistusi ja juhatusi Pühalt Vaimult. Palvetamine, õppimine, kogunemine koosolekutele, kummardamine, teenimine ja kuuletumine ei ole eraldiseisvad tegevused pikas nimekirjas, mida me seoses evangeeliumiga teeme. Pigem on need õigemeelsed harjumused Püha Vaimu vastuvõtmise oluliseks vaimseks eelduseks. Jumala käsud, mida me täidame ja Kiriku juhtide inspireeritud nõuanded, mida järgime, keskenduvad eeskätt Vaimu kaaslusele. Põhiliselt keskenduvad kõik evangeeliumi õpetused ja tegevused Kristuse juurde tulemisele läbi Püha Vaimu vastuvõtmisele oma ellu. Me peaksime püüdma saada Mormoni Raamatus kirjeldatud noorte sõdalaste sarnaseks, kes „täitsid täpselt iga sõna; jah, see sündis neile isegi vastavalt nende usule [—] nad on täpsed pidama meeles Issandat, oma Jumalat päevast päeva; jah, nad peavad jätkuvalt tema seadusi ja tema kohtuotsuseid ja tema käske." (Al 57:21; 58:40) Tunnistus Issand on kuulutanud, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on „ainus tõeline ja elav kirik kogu maa palge peal." (ÕL 1:30) See taastatud Kirik on õige, sest see on Päästja Kirik. Tema on „tee ja tõde ja elu". (Jh 14:6) Ja Püha Vaimu annid ja juhatus on teinud sellest kirikust elava Kiriku. Milline õnnistus on elada ajal, mil maa peal on preesterlus ja me saame võtta vastu Püha Vaimu! Mitmed aastad pärast märtrisurma ilmutas prohvet Joseph Smith end president Brigham Youngile ja andis sellist igikestvat nõu. „Räägi inimestele, et nad oleksid alandlikud ja ustavad ning hoiaksid kindlalt endaga Issanda Vaimu, kes hoiab neid õigel teel. Ole hoolas ja ära aja ära vaikset tasast häält; see õpetab sulle, mida teha ja kuhu minna; see kannab kuningriigi vilja. Ütle vendadele, et nende südamed oleksid avatud, et kui Püha Vaim tuleb nende juurde, oleksid nende südamed valmis seda vastu võtma. Nad tunnevad Püha Vaimu kõikide teiste vaimude hulgast ära, sest see sosistab rahu ja rõõmu nende hinge ja võtab nende südamest kurjuse, vihkamise, kadeduse, riiakuse – kogu halva; ja nad soovivad teha vaid head, tuua esile õigsust ja ehitada Jumala kuningriiki. Ütle vendadele, et kui nad järgivad Issanda Vaimu, on nad õigel teel." (Teachings: Joseph Smith, lk 98) Ma palvetan, et me siiralt sooviksime kutsuda Püha Vaim oma igapäevaellu. Ma palvetan ka, et me kõik kuuletuksime ustavalt Jumala käskudele ja võtaksime tõesti vastu Püha Vaimu. Ma luban, et õnnistused, mida prohvet Joseph Smith kirjeldas Brigham Youngile, käivad iga inimese kohta ja on kättesaadavad kõigile, kes seda sõnumit kuulevad või loevad. Ma tunnistan, et Isa ja Poeg on tõepoolest elus. Ma tunnistan, et Püha Vaim on tõepoolest ilmutaja, trööstija ja parim õpetaja, kellelt õppida. Ja ma tunnistan, et taastatud, tõelises ja elavas Jeesuse Kristuse Kirikus neil viimsetel aegadel on Vaimu õnnistused ja annid tõepoolest olemas. Ma tunnistan sellest Issanda Jeesuse Kristuse nimel, aamen.