Valikuvabadus – eluplaani alus Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist Mil iganes me otsustame tulla Kristuse juurde, võtta endi peale Tema nimi ja järgida Tema teenijaid, areneme edasi igavese elu teel. Hiljuti sain ma kirja inimeselt, kellega olen olnud sõber üle viiekümne aasta. Mu sõber ei ole Kiriku liige. Olin talle saatnud lugemiseks evangeeliumiga seotud materjale, mille peale ta kirjutas: „Esialgu oli mul raske mõista mormoonide kõnepruuki, näiteks sõna „valikuvabadus". Väike leht sõnade seletustega oleks abiks olnud." Ma olin üllatunud, et ta ei mõistnud, mida tähendab sõna „agency" ( eesti keeles „valikuvabadus"). Vaatasin internetisõnastikku. Kümnest definitsioonist ja sõnakasutuse seletusest ei rääkinud ükski valikute tegemisest, selleks et tegutseda. Me õpetame, et valikuvabadus on Jumala poolt meile antud võime ja õigus teha valikuid ning „tegutseda ise ja mitte olla mõjutatavad muust"1. Valikuvabadust kasutades peame meeles pidama oma kohust ja vastutust oma tegude eest. Meie valikuvabadus on päästmisplaani alus. Tänu sellele „[oleme] vabad, et valida vabadust ja igavest elu kõikide inimeste suure Vahemehe kaudu, või valida vangistus ja surm vastavalt kuradi vangistusele ja võimule."2 Seda põhimõtet õpetavad väga selgelt tuttava kirikulaulu sõnad: „Tea seda, et iga hing on vaba,et valida elu ja milliseks saada,sest meile on antud igavene tõde:et Jumal ei sunni inimesi minema taeva."3 Lubage mul selleks, et vastata oma sõbra ning kõikjal elavate heade meeste ja naiste küsimustele, rääkida veel sellest, mida me valikuvabaduse kohta teame. Enne maa peale tulekut tutvustas Taevane Isa meile päästmisplaani – plaani tulla maa peale ja saada keha, valida, kas teha head või halba ning areneda, et saada Jumala sarnaseks ja elada koos Temaga igavesti. Meie valikuvabadus, meie võime ise valida ja tegutseda, oli päästmisplaani alus. Ilma valikuvabaduseta ei saaks me teha õigeid valikuid ega areneda. Siiski võime ka valikuvabadust kasutades teha valesid valikuid, patustada ja jääda ilma võimalusest olla taas koos Taevase Isaga. Sel põhjusel saadetakse meile Päästja, kes kannatab meie pattude pärast ja lunastab meid, kui parandame meelt, sest „halastuse plaani ei saanud teostada muidu, kui siis, kui saab tehtud lepitus"4. Pärast seda, kui Taevane Isa oli meile plaani tutvustanud, astus esile Lutsifer, öeldes: „Saada mind, … ja ma lunastan kogu inimkonna, nii et ükski hing ei lähe kaduma, … mispärast anna mulle oma au."5 Meie Isa ei olnud selle plaaniga nõus, sest see oleks võtnud meilt valikuvabaduse. Tegelikult oli see mässumeelne plaan. Siis kasutas Jeesus, Taevase Isa „Armastatu ja Väljavalitu algusest peale", oma valikut, öeldes: „Isa, sinu tahe sündigu ja hiilgus olgu igavesti sinu."6 Temast sai meie Päästja – maailma Päästja. Kuna Lutsifer hakkas mässama, järgnes tõsine vaimne konflikt. Igal Taevase Isa lapsel oli võimalus kasutada valikuvabadust, mille Jumal oli andnud. Meie valisime usu Päästjasse Jeesusesse Kristusesse ja selle, et tuleme Tema juurde, järgime Teda ja võtame vastu plaani, mida Taevane Isa meile esitles. Kuid igal kolmandal Taevase Isa lapsel ei olnud usku, et järgida Päästjat, ja nad valisid hoopis Lutsiferi ehk Saatana.7 Ja Jumal ütles: „Mispärast, kuna Saatan hakkas minule vastu ja püüdis hävitada inimese valikuvabadust, mille mina, Issand Jumal, olin temale andnud, … lasin ma ta oma Ainusündinu väega alla heita."8 Need, kes järgisid Saatanat, kaotasid võimaluse saada surelik keha, elada maa peal ja areneda. Sellise valiku tõttu kaotasid nad oma valikuvabaduse. Täna on Saatanal ja tema järgijatel üksnes võim meid kiusata ja proovile panna. Nende ainsaks rõõmuks on püüda teha meid „sama õnnetuks, nagu [nad] ise on"9. Nemad on õnnelikud vaid siis, kui me ei kuuletu Issanda käskudele. Kuid mõelge: me valisime ennemaises elus, et järgime Päästjat, Jeesust Kristust! Ja et me seda tegime, lasti meil tulla maa peale. Ma tunnistan, et valides ka siin, maa peal, et järgime Päästjat, saame igavikes veelgi suuremaid õnnistusi. Aga olgu ka teada: me peame jätkuvalt valima Päästja järgimise. Kaalul on igavik ning igavese elu saamise aluseks on valikuvabaduse tark kasutamine ja meie teod. Kogu oma elu jooksul näitas Päästja meile, kuidas valikuvabadust kasutada. Poisina Jeruusalemmas valis Ta ettekavatsetult „Isa oma"10. Oma teenimise ajal oli Tema valik Ketsemanis kuuletuda „oma Isa tahet[ele]"11. Ta otsustas kannatada kõikides asjades, öeldes: „Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine. Siis ilmus temale ingel taevast ja kinnitas teda."12 Ristil olles otsustas Ta armastada oma vaenlasi, öeldes: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"13 Ja siis jäeti Ta üksi, et Ta saaks lõpuks näidata, et see oli Tema enda valik. Ta küsis: „Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?"14 Kõige lõpuks kasutas Ta oma valikuvabadust, et tegutseda ja pidada vastu lõpuni, kuni Ta võis öelda: „See on lõpetatud!"15 Kuigi Ta oli „kõiges … kiusatud otsekui meie"16, kasutas Ta iga kord oma valikuvabadust ja näitas iga oma teoga, et tahab olla meie Päästja, kes purustab patu ja surma ahelad meie eest. Ta õpetas meile oma täiusliku elu eeskujul, et kui otsustame teha Taevase Isa tahet, säilib meie valikuvabadus, võimalused kasvada ja nõnda me areneme. Seda tõde kinnitatakse pühakirjades. Iiob kaotas kõik, kuid otsustas siiski jääda ustavaks ja talle said osaks Jumala igavesed õnnistused. Maarja ja Joosep otsustasid kuuletuda inglile, kes hoiatas neid, et nad pageksid Egiptusesse, ja nii säästeti Päästja elu. Prohvet Joseph Smith otsustas järgida Moroni juhiseid ja tänu sellele leidis aset taastamine, nagu oli ette kuulutatud. Mil iganes me otsustame tulla Kristuse juurde, võtta endi peale Tema nimi ja järgida Tema teenijaid, areneme edasi igavese elu teel. Meie surelikul teekonnal on kasulik meeles pidada, et tõepoolest on olemas vastandlikkus: kui me ei pea käske ega järgi Püha Vaimu õhutusi, on meie võimalused kesisemad ja väheneb võime tegutseda ja areneda. Kui Kain tappis oma venna, sest ta armastas Saatanat Jumalast rohkem, peatus tema vaimne areng. Nooruses sain tähtsa õppetunni sellest, kuidas meie teod võivad piirata meie vabadust. Ühel päeval käskis isa mul põranda ära lakkida. Ma otsustasin alustada ukse juurest ja liikuda toa poole. Kui olin peaaegu lõpetanud, taipasin, et ei pääse enam välja. Läheduses polnud ei akent ega ust. Olin end sõna otseses mõttes nurka kinni lakkinud. Mul ei olnud mitte kuhugi minna. Olin vangis! Kui me ei kuuletu, lakime ennast nurka kinni ja oleme oma valikute vangid. Vaimsest vangistusest on meil alati olemas tagasitee. Nii nagu meeleparandus, tähendab tööd ka otsa ümber pööramine ja üle värskelt lakitud põranda kõndimine – see tähendab põranda uuesti lihvimist ja uuesti lakkimist! Issanda juurde tagasi pöördumine ei ole kerge, kuid see on seda väärt. Mõistes, kui raske on teha meeleparandust, oleme tänulikud õnnistuste eest, et Püha Vaim juhib meie valikuid ja meil on Taevane Isa, kes on andnud meile käsud ning kes aitab ja toetab meid, kui käske täidame. Samuti mõistame, et käskudele kuuletumine kaitseb lõpuks meie valikuvabadust. Näiteks, kuuletudes Tarkuse Sõnale, pääseme kehvast tervisest ja sõltuvust tekitavatest ainetest, mis võtavad meilt tegelikult võimaluse ise tegutseda. Kuuletudes nõuandele vältida laenude võtmist ja vabaneda neist esimesel võimalusel, kasutame oma valikuvabadust ja saame vabaduse kasutada oma sissetuleku ülejääke teiste aitamiseks ja õnnistamiseks. Järgides prohveti nõuannet pidada pereõhtuid, teha perepalvet ja uurida koos perega pühakirju, saab kodust meie laste vaimne kasvulava. Seal õpetame neile evangeeliumi, jagame oma tunnistust, väljendame armastust ja kuulame, kui nad räägivad oma tunnetest ja kogemustest. Õigemeelsete valikute ja tegudega vabastame nad pimedusest ja suurendame nende võimet kõndida valguses. Maailm õpetab valikuvabaduse kohta palju valet. Paljud arvavad, et me peaksime „söö[ma], joo[ma] ja ole[ma] rõõm[sad], … ja kui on, et me oleme süüdi, siis Jumal peksab meid mõne hoobiga ja lõpuks saame me päästetud Jumala kuningriiki."17 Teised võtavad omaks ilmalikkuse ja eitavad Jumala olemasolu. Nad veenavad end, et ei ole „vastandlikkust [kõigis asjades]"18 ja seepärast „mis iganes inimene teeb, ei ole mingi kuritegu."19 See „hävita[b] Jumala tarkuse ja tema igavesed eesmärgid."20 Vastupidiselt ilmalikele õpetustele õpetatakse pühakirjades meile üha uuesti ja uuesti, et meil on erinevaid valikuid. Valikuvabaduse õigemeelne kasutamine mõjutab alati meie võimalusi ja samuti võimet tegutseda vastavalt nendele võimalustele ning vaimselt areneda. Näiteks andis Issand prohvet Saamueli kaudu kuningas Saulile selge käsu: „Jehoova on mind läkitanud võidma sind kuningaks, [ütles Saamuel] … Ja nüüd kuule Jehoova sõnu: … Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on."21 Aga Saul ei kuuletunud Issanda käsule. Ta tegi seda, mida ma kutsun valikuliseks kuuletumiseks. Toetudes iseenese tarkusele, säästis ta kuningas Agagi elu ja tõi tagasi parimad lambad, härjad ja teised loomad. Issand ilmutas seda prohvet Saamuelile ja saatis ta Sauli juurde, et võtta temalt kuningavõim. Kui prohvet saabus, ütles Saul: „Mina olen Jehoova käsku täitnud!"23 Kuid prohvet teadis, kuidas asjad on, ja küsis: „Mis pudulojuste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?"23 Saul püüdis end teisi süüdistades välja vabandada, öeldes, et inimesed jätsid loomad endale, et ohverdada need Issandale. Prohvet vastas: „Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu [Issanda käskude suhtes] parem kui jäärade rasv!"24 Lõpuks tunnistas Saul kõik üles, öeldes: „Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Jehoova käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält!"25 Kuna Saul oli otsustanud „valikuliselt kuuletuda", kaotas ta võimaluse kasutada oma valikuvabadust – olla kuningas. Mu vennad ja õed! Kas me kuuletume Issanda sõnadele ja Tema prohvetitele täpselt? Või kasutame nagu Saul valikulist kuuletumist ja kardame inimeste kohtumõistmist? Ma tean, et me kõik teeme vigu. Pühakirjades õpetatakse meile: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma."26 Neile, kes leiavad end mineviku vangist, kes on teinud valikuid, mis pole õigemeelsed, kes on aetud pimedasse nurka, ilma jäetud õnnistustest, mis saavad osaks neile, kes kasutavad valikuvabadust õigemeelselt, me ütleme: me armastame teid. Tulge tagasi! Tulge pimedast nurgast välja valguse kätte! Isegi kui peate selleks kõndima üle äsja lakitud põranda, on see seda väärt. Uskuge, „et Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond [kaasa arvatud teie ja mina], kui nad kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele.”27 Lepituse tunnil ütles Päästja võimsa palve ja palus meist igaühe eest: „Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures, kelled sa mulle oled andnud"28, „aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud."29 Ma jagan oma erilist tunnistust, et Ta elab. Kui kasutame oma valikuvabadust õigemeelselt, õpime teda tundma, muutume rohkem Tema sarnaseks ja valmistame endid päevaks, mil „iga põlv nõtkub ja iga keel tunnistab", et Jeesus on meie Päästja30. Järgigem Teda ja meie Taevast Isa järjekindlalt, nagu tegime seda alguses, see on minu palve Jeesuse Kristuse nimel, aamen. VIITED 1. 2Ne 2:26. 2. 2Ne 2:27. 3. Know This, That Every Soul Is Free, Hymns, nr 240. 4. Al 42:15. 5. Mo 4:1. 6. Mo 4:2. 7. Vt ÕL 29:36. 8. Mo 4:2 9. 2Ne 2:27, vt ka 2Ne 9:9. 10. Lk 2:49. 11. 3Ne 27:13. 12. Luuka 22:42–43. 13. Vt Lk 23:34. 14. Mt 27:46; Mk 15:34. 15. Jh 19:30. 16. Hb 4:15. 17. 2Ne28:8. 18. 2Ne 2:11. 19. Al 30:17. 20. 2Ne 2:12. 21. 1Sm 15:1, 3. 22. 1Sm 15:13. 23. 1Sm 15:14. 24. 1Sm 15:22. 25. 1Sm 15:24. 26. Rm 3:23. 27. 3. usuartikkel. 28. 1Jh 17:24. 29. Jh 17:3. 30. Mo 27:31.