Abielu on Tema igavese plaani tähtis koostisosa VANEM DAVID A. BEDNAR Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist Õpetusekohane ideaalabielu Esimene Presidentkond on pannud meile südamele, et teeksime suuri jõupingutusi abielu ja kodu tugevdamiseks. Selliseid juhiseid ei ole kunagi varem maailmas nii väga vaja olnud, kui praegu, mil rünnatakse abielu pühalikkust ja õõnestatakse kodu tähtsust. Kuigi Kirik ja selle programmid toetavad abielu ja perekonda ning seda üldjoontes edukalt, peaksime siiski pidama meeles järgmist: ükski vahend ega organisatsioon ei saa võtta kodu rolli ega täita kodu ülesandeid.1 Seepärast kõnelen täna teile eeskätt kui meestele ja naistele, kui abikaasadele ning kui emadele ja isadele ja alles seejärel kui kiriku preesterluse ja abiorganisatsioonide juhtidele. Minu ülesandeks on arutleda selle üle, kui tähtis osa on igavesel abielul meie Taevase Isa õnneplaanis. Võtame vaatluse alla õpetuse kohaselt ideaalse abielu. Ma loodan, et ülevaade meie igavikulistest võimalustest ja meeldetuletus selle kohta, kes me oleme ja milleks me siin surelikkuses oleme, annab meile kõigile juhatust, lohutust ja püsivat lootust, sõltumata meie perekonnaseisust või praegusest isiklikust olukorrast. Õpetuse kohaselt ideaalse abielu ja igapäevaelu tegelikkuse lahkuminek võib näida vahel üsna suur, kuid tasahilju läheb asi paremini ja te saate selles paremaks kui ise arvatagi oskate. Kui me arutame igavese abielu põhimõtteid, siis palun teil mõelda järgmistele küsimustele. Küsimus 1: Kas ma püüan oma elus saada paremaks abikaasaks või püüan valmistada end ette paremaks abikaasaks seeläbi, et mõistan ja rakendan neid aluspõhimõtteid? Küsimus 2: Kui preesterluse või abiorganisatsiooni juht, kas ma aitan neil, keda teenin, mõista ja rakendada neid aluspõhimõtteid ja seeläbi tugevdada abielu ja kodu? Kui mõtleme nende küsimuste peale palvemeeles ning mõtiskleme oma abielusuhte üle ja meie vastutuse üle Kirikus, siis tunnistan ma teile, et Issanda Vaim valgustab meie meeli ja õpetab meile kõik, mis me peame tegema ja muutma (Johannese 14:26). Miks on abielu oluline Pöördumises: „Perekond: Läkitus maailmale” kuulutavad Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Nõukogu „et abielu mehe ja naise vahel on Jumala poolt seatud ning et perekond on kesksel kohal Looja plaanis seoses Tema laste igavese saatusega.”2 See kuulutuse võtmetähtsusega lause õpetab meile palju abielu õpetusliku tähtsuse kohta ning rõhutab abielu ja perekonna esmatähtsust Isa plaanis. Õigemeelne abielu on käsk ja tähtis samm armastava perekondliku suhte loomisel, millega suhe jäädvustatakse kauemaks kui maine elu. Kaks vastupandamatut õpetuslikku põhjust aitavad meil mõista, miks on igavene abielu tähtis osa Isa plaanist. Põhjus 1: Mees- ja naissoost vaimude loomus täiendab ja täiustab teineteist ning seepärast on mehed ja naised mõeldud edenema ülenduse poole üheskoos. Abielu igavest loomust ja tähtsust saab mõista täielikult üksnes Isa poolt Tema lastele valmistatud plaani üldises kontekstis. „Kõik inimesed — mehed ja naised — on loodud Jumala näo järgi. Igaüks on taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar, ning... igaühel [on] jumalik loomus ja saatus.”3 Suur õnneplaan võimaldab Taevase Isa vaimupoegadel- ja tütardel saada füüsilised kehad, saada maine kogemus ja edeneda täiuslikkuse poole. Sugu on isiku surelikkusele eelneva, sureliku ning igavese identiteedi oluline omadus ning suunitlus”4 ja määratleb suuresti ära selle, kes me oleme, milleks me oleme siin maa peal ja mida me peame tegema ning mis meist peab saama. Jumalikel eesmärkidel on mehe ja naise vaim erinev, eristuv ja teineteist täiendav. Pärast maailma loomist pandi Aadam Eedeni aeda. Kuid Jumal ütles, et „inimesel ei ole hea üksi olla” (1 Moosese 2:18; Mooses 3:18) ja Eevast sai Aadama kaaslane ja abiline. Õnneplaani rakendamiseks oli vaja nii mehe kui naise vaimse, füüsilise, hingelise ja tundelise suutlikkuse ainulaadset kombinatsiooni. Üksi ei saa ei mees ega naine täita oma loomise eesmärki. Jumaliku kavatsuse kohaselt on mehed ja naised kavandatud edenema üheskoos täiuslikkuse ja auhiilguse täiuse poole. Mees ja naine, kes oma loomult on erineva temperamendi ja võimekusega, toovad abielusuhtesse ainulaadsed vaated ja kogemused. Mees ja naine annavad erineva kuid võrdse panuse ühesusele ja ühtsusele, mida ei ole võimalik saavutada mingil muul moel. Mees täiendab ja täiustab naist ning naine täiendab ja täiustab meest nii nagu nad teineteiselt õpivad ning vastastikku teineteist tugevdavad ja õnnistavad. „Ometi ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas”. (1 Korintlastele 11:11; kaldkiri lisatud). Põhjus 2: Jumaliku kavatsuse kohaselt on vaja nii meest kui naist, et tuua lapsi surelikkusesse ja võimaldada parim ümbrus laste kasvatamiseks ja nende eest hoolitsemiseks. Käsk, mis iidsetel aegadel anti Aadamale ja Eevale — paljuneda ja täita maa, on jõus tänapäevalgi. Jumal on andnud käsu, et püha sigitusjõudu tuleb kasutada ainult mehe ja naise vahel, kes on seaduslikult abielus. Viis, kuidas surelik elu luuakse, on jumalikult määratud”5 Seega on mehe ja naise vahel sõlmitud abielu see volitatud kanal, läbi mille sisenevad surelikkusesse surelikkusele eelnevad vaimud. Täielik seksuaalne karskus enne abielu ja abielusisene täielik truudus kaitsevad selle püha kanali pühadust. Kodu, kus on armastavad ja truud abikaasad, on parim ümbrus, kus lapsi saab kasvatada armastuses ja õigemeelsuses — ja kus laste vaimsed ja füüsilised vajadused saavad rahuldatud. Nii nagu mehe ja naise ainulaadsed iseloomuomadused annavad oma panuse abielusuhte täiuslikkusesse, nii on need omadused elutähtsad ka laste kasvatamisel, õpetamisel ja nende eest hoolitsemisel. Lastel on õigus sündida abielusidemetes ning olla kasvatatud isa ja ema poolt, kes austavad oma abielulubadusi täieliku truudusega.6 Juhatavad põhimõtted Õpetus igavese abielu tähtsusest Isa õnneplaanis toob ära kaks teednäitavat põhimõtet neile, kes valmistuvad abielluma, neile, kes on abielus ja meie teenimisele Kirikus. Põhimõte 1: Igavese abielu tähtsust saab mõista täielikult üksnes Isa õnneplaani kontekstis. Me räägime sageli abielust ja rõhutame, et see on ühiskonna põhjapanev üksus, tugeva rahvuse alustala ning eluliselt tähtis sotsioloogiline ja kultuuriline üksus. Kuid taastatud evangeelium aitab meil mõista, et see on veel palju enamat! Kas juhtub, et me räägime abielust ilma et räägiksime piisavalt abielu tähtsusest Isa plaanis? Abielu rõhutamine, ilma et seda seostataks õnneplaani lihtsa ja põhjapaneva õpetusega, ei anna piisavalt juhatust, kaitset ega lootust maailmas, mis muutub üha segasemaks ja pahelisemaks. Meil tasuks kõigil jätta meelde Alma õpetus — et „Jumal andis [inimlastele] käsud pärast seda, kui oli neile teatavaks teinud lunastusplaani” (Alma 12:32; kaldkiri lisatud). Vanem Parley P. Pratt rääkis kaunilt õnnistustest, mis meile osaks saavad, kui me õpime, mõistame ja püüame kasutada oma elus õpetusekohast abieluideaali. „Joseph Smith oli see, kes õpetas mulle, kuidas hinnata isa-ema, abikaasade, vendade-õdede, poegade-tütarde armastavaid suhteid. Just temalt õppisin, et mu südamekaasa hoitakse mulle igaveseks ja et selitatud sümpaatia ja kiindumus, mis meid teineteisele kalliks tegid, tulenes jumalikust igavese armastuse allikast… Olin armastanud juba varem, kuid ei teadnud, miks. Kuid nüüd ma armastasin ehedalt — õilistatud, ülendatud tundega, mis tõstis mu hinge praegusest viletsast üleminekulistest sfäärist ja laiendas selle ookeaniks. Ühesõnaga, nüüd võisin armastada vaimuga ja mõistmisega. Siiski oli sel hetkel mu kallis vend Joseph Smith... kergitanud vaid eesriide nurka ja võimaldanud mulle üheainsa pilgu igavikku”.7 Meeste ja naistena, abikaasadena ja kirikujuhtidena — kas me näeme, kuidas igavese abielu tähtsust saab mõista üksnes Isa õnneplaani kontekstis? Plaani õpetus juhatab mehi ja naisi lootma ja valmistama end ette igaveseks abieluks, see võidab hirmud ja ületab ebakindluse, mis võib olla mõnele inimesele põhjuseks lükata abielu edasi või seda vältida. Õige arusaamine plaanist tugevdab samuti meie otsust vankumatult austada igavese abielu lepingut. Meie isiklik õppimine, meie teiste õpetamine ja meie tunnistus nii kodus kui kirikus suureneb, kui me mõtiskleme ja mõistame seda tõde täielikult. Põhimõte 2: Saatan soovib, et kõik mehed ja naised oleksid õnnetud nagu ta ise. Lutsifer ründab ja moonutab väsimatult õpetusi, mis on meile isiklikult, meie perele ja maailmale kõige tähtsamad. Millele keskendab vastane oma kõige otsesemad ja saatanlikumad rünnakud? Saatan töötab järelejätmatult, et ajada segadusse arusaamine soost, et edendada sigitusjõu ebaküpset ja ebaõiget kasutamist ja takistada õigemeelset abielu just selle pärast, et abielu on ette kirjutatud Jumalast ja et perekonnal on keskne osa õnneplaanis. Vastase rünnakud igavese abielu vastu lähevad üha intensiivsemaks, sagedasemaks ja keerukamaks. Kuna täna on meil käsil sõda abielu ja kodu heaolu eest, siis lugedes hiljuti Mormoni Raamatut, pöörasin ma erilist tähelepanu sellele, kuidas nefilased valmistusid lahinguteks laamanlaste vastu. Panin tähele, et nefilased „olid teadlikud [oma vaenlase] kavatsustest ja seepärast nad valmistusid neid kohtama” (Alma 2:12; kaldkiri lisatud). Nii lugedes ja uurides õppisin, et vaenlase kavatsuste mõistmine on tõhusa ettevalmistuse jaoks olulise tähtsusega. Samamoodi peaksime meie võtma arvesse meie vaenlase kavatsusi praeguses viimsete aegade sõjas. Isa plaan on mõeldud Tema lastele teejuhatuseks, et see aitaks neil saada õnnelikuks ja tulla turvaliselt tagasi koju Tema juurde. Lutsifer ründab seda plaani, et ajada Jumala poegi ja tütreid segadusse, teha neid õnnetuks ning peatada nende igavene areng. Valede isa ülim kavatsus on teha meid kõiki „sama õnnetuks nagu ta ise on” (2 Nefi 2:27) ja ta näeb vaeva, et kõverdada just neid Isa plaani detaile, mida ta kõige rohkem vihkab. Saatanal ei ole keha, ta ei saa abielluda, ja ta ei saa endale perekonda. Ja ta püüab järelejätmatult ajada segi jumalikult määratletud soo, abielu ja perekonna eesmärke. Üle kogu maailma näeme üha rohkem tunnistusi selle kohta, et saatana pingutused on muutunud tõhusamaks. Üsna hiljuti on kurat püüdnud ühendada ja seadustada segadust sugude ja abieluga. Kui vaatame kaugemale surelikkusest, kui vaatame igavikku, siis on lihtne märgata, et võltsalternatiivid, mida vastane propageerib, ei saa iial viia terviklikkuseni, mida võimaldab mehe ja naise kokku pitseerimine, et neil oleks õigemeelse abielu õnn, rõõm järelpõlvedest ja igavese arengu õnnistus. Võttes arvesse selle, mida me teame vaenlase kavatsustest, peaks igaüks meist olema eriti valvas otsima isiklikku inspiratsiooni selle kohta, kuidas me saame kaitsta ja valvata omaenda abielu ja kuidas me saame õppida ja õpetada õigeid põhimõtteid kodus ja meie kiriku ametites soo ja abielu igavikulisest tähtsusest meie Taevaisa plaanis. Põhimõte 3: Armastuse ja õnne suurima õnnistuse saab igavese abielulepingu läbi. Issand Jeesus Kristus on lepingulise abielusuhte keskpunkt. Palun pange tähele, kuidas Päästja on paigutatud selle kolmnurga tippu, naine ühte alusnurka ja mees teise alusnurka. Nüüd mõelge sellele, mis juhtuks mehe ja naise vahelises suhtes, kui nad igaüks isiklikult ja järjepidevalt „tuleksid Kristuse juurde” ja püüaksid saada „täiustatud Temas” (Moroni 10:32). Sest Lunastaja pärast ja tema läbi saavad mees ja naine tulla teineteisele lähemale. Siis kui abikaasad on kumbki tõmmatud Issanda juurde (vt 3 Nefi 27:14), kui nad õpivad teineteist teenima ja kalliks pidama, kui nad jagavad elukogemusi ja kasvavad koos, et saada üheks ja kui neid õnnistatakse, ühendades nende erinevad loomused, siis hakkavad nad mõistma seda täiust, mis meie Taevaisa oma lastele soovib. Täielikku õnne, mis on Isa plaani peamine eesmärk, saab ainult siis, kui tehakse igavese abielu leping ja austatakse seda. Kui mehed ja naised, kui abikaasad ja kui kirikujuhid on üks meie tähtsaim vastutus aidata noori mehi ja naisi õppida ning valmistuda ette õigemeelseks abieluks toetudes meie isiklikule eeskujule. Kui noored naised ja mehed märkavad meie abieludes väärilisust, truudust, ohverdust ja lepingute austamist, siis püüavad need noored matkida neidsamu põhimõtteid oma armastus- ja abielusuhetes. Kui noored inimesed märkavad, et me oleme teinud oma igavese kaaslase mugavuse ja heaolu oma suurimaks prioriteediks, siis saavad neist vähem enesekesksed inimesed, kes on rohkem suutelisemad andma, teenima ja looma võrdseid ja püsivaid sõprussuhteid. Kui noored naised ja mehed tajuvad mehe ja naise vahelist vastastikkust austust, kiindumust, usaldust ja armastust, siis püüavad nad luua samu omadusi ka oma elus. Meie lapsed ja kiriku noored õpivad kõige rohkem sellest, mida me teeme ja millised oleme — isegi kui nad mäletavad suhteliselt vähe sellest, mida me räägime. Kahjuks on paljud kirikuliikmetest noored pelglikud ja komistavad oma edenemisel igavese abielu suunas, sest nad on näinud maailmas liiga palju lahutusi ning murtud lepinguid oma kodudes ja Kirikus. Igavene abielu ei ole pelgalt ajutine seaduslik leping, mille saab lõpetada igal ajal ja peaaegu ükskõik millisel põhjusel. Pigem on see püha leping Jumalaga, mis saab olla siduv ajas ja kesta igavesti. Abielutruudus ja ustavus ei tohi olla ainult kütkestavad sõnad, mida räägitakse jutlustel, vaid need peaksid olema põhimõtted, mis tulevad esile meie enda lepingulistes abielusuhetes. Kui me mõtleme oma isikliku eeskuju tähtsusele, kas märkame teiega valdkondi, kus peaksime end parandama? Kas Püha Vaim inspireerib meie meeli, pehmendab südameid ja julgustab meid paremini hakkama saama ja paremaks muutuma? Kui preesterluse ja abiorganisatsioonide juhid, kas me keskendame oma pingutused abielu ja kodu tugevdamisele? Abikaasad vajavad ühist aega, et kindlustada endid ja enda kodu vastase rünnakute vastu. Kui püüame suurendada oma kutseid Kirikus, kas ei takista me tahtmatult abikaasasid ja emasid-isasid täitmast oma püha kohust kodus? Näiteks kas me kavandame vahel mittevajalikke koosolekuid ja tegevusi sel viisil, et see kattub ajaga, mis on tähtis abikaasade ja vanemate-laste vaheliste suhete arendamiseks? Kui me siiralt nende küsimuste üle mõtiskleme, siis olen kindel, et vaim aitab meid igaüht nüüd ja edaspidi õppida kõike seda, mida peaksime tegema kodus ja Kirikus. Vaimsed allikad, mida me vajame Meie vastutus õppida ja mõista plaani õpetust, elada õigemeelses abielus ja olla selles eeskujuks ning õpetada õigeid põhimõtteid kodus ja Kirikus võib panna meid mõtlema, kas oleme ülesande kõrgusel. Me oleme tavalised inimesed, kes peavad saama hakkama kõige erakordsema ülesandega. Palju aastaid tagasi püüdsime koos õde Bednariga saada hakkama noore ja energilise pere arvutute vajadustega — lisaks Kirik, karjäär ja ühiskondlikud kohustused. Ühel õhtul, kui lapsed magasid, arutasime me pikalt, kas ja kui tõhusalt me saame hakkama kõigega, mis meie jaoks tähtis on. Me mõistsime, et me ei saa lubatud õnnistusi igavikus, kui me ei austa täielikult lepingut, mille olime teinud surelikkuses. Me otsustasime koos, et saame edaspidi paremini hakkama ja oleme paremad abikaasad. See õppetund, mille õppisime nii palju aastaid tagasi, on meie abielu tohutult muutnud. Õnneplaani armas ja lihtne õpetus annab hinnalise igavikulise perspektiivi ja aitab meil mõista igavese abielu tähtsust. Meid on õnnistatud kõikide vaimsete varadega, mida me vajame. Meil on Jeesus Kristuse õpetuse täius. Meil on Püha Vaim ja ilmutus. Meil on päästvad talitused, lepingud ja templid. Meil on preesterlus ja prohvetid. Meil on pühakirjad ja Jumala sõna vägi. Ja meil on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse kirik. Ma jätan teile oma tunnistuse, et meid on õnnistatud kõikide vaimsete varadega, mida vajame selleks, et õppida, õpetada, tugevdada ja kaitsta õigemeelset abielu — ja et me tõepoolest saame õnnelike abikaasadena ja perekondadena elada koos igavesti. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen. Viited 1. Vt Esimese Presidentkonna kiri, 11. veebr. 1999; vt Liahona, dets. 1999, lk 1. 2. „Perekond: Läkitus maailmale”, Liahoona, okt. 2004, lk 49. 3. Liahoona, okt. 2004, lk 49. 4. Liahoona, okt. 2004, lk 49. 5. Liahoona, okt. 2004, lk 49. 6. Liahoona, okt. 2004, lk 49. 7. Autobiography of Parley P. Pratt, toim. Parley P. Pratt Jr. [1938], lk 297–298.