1. A
  2. B
  3. C
  4. D
  5. E
  6. F
  7. G
  8. H
  9. I
  10. J
  11. K
  12. L
  13. M
  14. N
  15. O
  16. P
  17. R
  18. S
  19. T
  20. U
  21. V
  22. W
  23. Y

Hukka mõistma, hukkamõist

Vt ka Hukatuse pojad; Kurat; Põrgu; Surm, vaimne; Süüdi mõistma, süüdimõistmine

Olukord, mil kellegi areng on peatatud ja tal ei lubata minna Jumala juurde ega saada osa tema hiilgusest. Hukkamõistmisel on erinevad astmed. Kõik, kellele ei saa osaks täielik selestiline ülendus, on oma arengu ja eesõiguste poolest mõnel määral piiratud ning on selles ulatuses hukka mõistetud.

  • Häda teile, silmakirjatsejad! Te langete raskema kohtu alla ; Mt 23:14
  • Kes iganes on pilganud Püha Vaimu, see on süüdlane igaveses patus ; Mk 3:29
  • Kes on teinud halba, tulevad välja hukkamõistmise ülestõusmiseks ; Jh 5:29 ( 3Ne 26:5 )
  • Kes sööb ja joob kõlvatumalt, see sööb ja joob enesele nuhtlust ; 1Kr 11:27–29 ( 3Ne 18:28–29 )
  • Kes ei paranda meelt ega saa ristitud ega pea vastu lõpuni, peab saama neetud ; 2Ne 9:24 ( Mk 16:16 Et 4:18 ÕL 68:9 ÕL 84:74 )
  • Pahelised oleksid õnnetumad Jumala juures kui koos neetud hingedega põrgus ; Mr 9:4
  • See, kes ei tee midagi enne, kui teda kästakse, see on neetud ; ÕL 58:29
  • See, kes võtab vastu uue ja igavikulise lepingu täiuse, peab püsima seaduses või ta saab neetud ; ÕL 132:6