2010–2019
Ko e Toe Konifelenisi ē
ʻEpeleli 2011


Ko e Toe Konifelenisi ē

ʻOku ou fakamālō atu ʻi hoʻomou tuí mo e mateakiʻi ʻo e ongoongoleleí, pea pehē ki he ʻofa mo e tokanga kuo mou fefakahaaʻiʻakí pea pehē ki hoʻomou faifatongiá.

ʻI he taimi ne palani ai e falé ni, ne mau fakakaukau he ʻikai ke tau lava ʻo fakafonu ia. Ka mou vakai angé ki ai he taimí ni.

Siʻoku kāinga ʻofeina, ʻoku fakafiefia ke tau toe fakataha mai ke kamata ʻa e Konifelenisi Lahi Fakataʻu hono 181 ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní.

Kuo vave moʻoni e ʻosi atu e māhina ʻe ono kuohilí ʻi heʻeku femoʻuekina hoku ngaahi fatongiá. Ko e taha e ngaahi tāpuaki ʻo e taimi ko ʻení ko hono toe fakatapui ko ia e Temipale Laʻie Hauaiʻí, hili hano fakaleleiʻi lahi ʻi ha meimei taʻu ʻe ua. Ne u kaungā folau mo Palesiteni mo Sisitā Henelī B. ʻAealingi, ʻEletā mo Sisitā Kuenitini L. Kuki pea mo ʻEletā mo Sisitā Viliami R. Uoka. ʻI he efiafi ki muʻa pea toe fakatapui ʻi Nōvemá, ne mau mamata ai ki hano fakafonu ʻe ha toʻu tupu ʻe toko 2,000 mei he vāhenga fakatemipalé, ʻa e Senitā ʻEkitivitī Kēnoní ʻi he ʻapiako BYU–Hauaiʻí ʻo nau fakameʻite maʻamautolu. Naʻe ui ʻenau faivá ko e “Feituʻu Tānakiʻangá” pea naʻe fakaofo mo tōatu hono toe fakamanatu ai e ngaahi meʻa ne hoko fakalotofonua ai he hisitōlia ʻo e Siasí pea mo e hisitōlia ʻo e temipalé. Ko ha efiafi makehe ia!

ʻI he ʻaho hokó, naʻe fai ai ha kātoanga maʻu meʻatokoni fakalaumālie ʻi ha ngaahi fakatahaʻanga ʻe tolu ʻo toe fakatapui ai e tempalé. Naʻe mahutafea ʻemau ongoʻi ai e Laumālie ʻo e ʻEikí.

ʻOku hokohoko atu pē ʻetau langa e ngaahi temipalé. Ko ha faingamālie ia moʻoku he pongipongi ni ke fanongonongo ha toe temipale ʻe tolu ʻa ia ʻoku lolotonga kumi ha feituʻu ke tuʻu ai pea ʻi he ngaahi māhina mo e taʻu ka hokó ʻe langa ʻa kinautolu he ngaahi feituʻu ko ʻení: Footi Kōlini, ʻi Kololató; Melitiane, ʻi ʻAitahoó; pea mo Uinipeki, Manitopa ʻi Kānatá. Ko e moʻoni te nau hoko ko ha tāpuaki ki hotau kāingalotu he ngaahi feituʻu ko iá.

ʻOku fakahoko he taʻu kotoa pē ha ngaahi ouau ʻe laui miliona he ngaahi temipalé. ʻOfa ke tau hokohoko atu ʻi hono fakahoko faivelenga e ngaahi ouau ko iá, ʻo ʻikai maʻatautolu pē, kae fai ia maʻa hotau ngaahi ʻofaʻanga kuo pekiá ʻoku ʻikai ke nau lava ʻo fai ia maʻanautolu peé.

ʻOku kei hokohoko atu pē ʻa e tokoni ʻofa fakaetangata ʻa e Siasí ʻi he taimi ʻo e fakatamakí. Ne toki ʻoatu hotau ʻofa mo ʻetau tokoni ki Siapani hili e mofuike mo e peau kula fakalilifú pea pehē ki he ngaahi palopalema ʻo e ivi fakaʻātomí. Kuo tau tufaki atu ha nāunau toni ʻe 70 tupu ʻoku kau ai e meʻakai, vai, sipi kafu, mohenga, nāunau haisini, vala mo e penisini. Kuo foaki taʻetotongi ʻe hotau kau tāutaha kei talavoú honau taimí ke kumi he ʻInitanetí, ngaahi mītia fakasōsialé mo e founga fakaeonopooni kehe ʻo e fetuʻutakí, ʻa e kāingalotu ʻoku kei puliá. ʻOku ʻoatu e tokoni hotau kāingalotú ʻi ha ngaahi motopaiki ʻa e Siasí ki he ngaahi feituʻu ʻoku faingataʻa ke aʻu ki ai ha kaá. ʻOku fakahoko ʻi ha ngaahi siteiki mo ha ngaahi uooti lahi ʻi Tokiō, Nakoia mo ʻOsaka ʻa hono fakatahatahaʻi e nāunau ki he haisiní mo e maʻá. Kuo aʻu ʻeni ki ha houa tokoni ʻe 40,000 tupu kuo foaki ʻe ha kau ngāueʻofa ʻe toko 4,000 tupu.ʻE kei hokohoko atu pē ʻetau tokoni ʻi Siapaní mo e ngaahi feituʻu kehe ʻoku faingataʻaʻiá.

Siʻoku kāinga, ʻoku ou fakamālō atu ʻi hoʻomou tuí mo e mateakiʻi ʻo e ongoongoleleí, pea pehē ki he ʻofa mo e tokanga kuo mou fefakahaaʻiʻakí pea pehē ki hoʻomou faifatongia ʻi homou ngaahi uōtí mo e koló, siteikí mo e vahefonuá. Fakamālō atu foki ki hoʻomou totongi kakato hoʻomou vahehongofulú mo e ngaahi foakí pea mo hoʻomou tokoni ʻofa ki he sinoʻi paʻanga kehe ʻa e Siasí.

ʻI heʻene aʻu ki he fakaʻosinga ʻo e taʻu 2010, naʻe feʻunga mo ha kau faifekau ʻe toko 52,225 ne ngāue ʻi ha misiona ʻe 340 he funga ʻo e māmaní. Ko e ngāue fakafaifekaú ko e toto moʻui ia ʻo e puleʻangá. Tuku ke u fokotuʻu atu muʻa ʻo kapau te ke lava, peá ke fakakaukau ke fai ha tokoni ki he Paʻanga Faifekau Fakalūkufua ʻa e Siasí.

ʻE kāinga ʻofeina, ʻoku tau hanganaki loto vēkeveke atu ke fanongo ki he ngaahi pōpoaki ʻe fai mai he ʻahó ni mo ʻapongipongi kiate kitautolú. Kuo feinga e kau leá, ke maʻu ha tokoni mo ha tataki fakalangi ʻi hono teuteu ʻenau pōpoakí. ʻOku ou lotua ke fakafonu kitautolu ʻe he Laumālie ʻo e ʻEikí pea ke langaki hake mo ueʻi fakalaumālie kitautolu ʻi heʻetau fakafanongo mo akó. ʻI he huafa ʻo Sīsū Kalaisí, ʻēmeni.