Püsige Issanda valdustes!

Seitsmekümnest


Vanem Ulisses Soares
Meil tuleb endalt iga päev küsida: „Kas olen oma tegude poolest Issanda või vaenlase valdusalal?”

President Thomas S. Monson on öelnud: „Lubage, et ütlen teile lihtsa reegli valikute tegemise kohta. Seda on kerge meeles pidada: „Teil ei saa olla õigus, kui teete vääriti; te ei saa eksida, kui teete õigesti”” (Pathways to Perfection. – Liahona, juuli 2002, lk 112; Ensign, mai 2002, lk 100). President Monsoni reegel on lihtne ja selge. See toimib samamoodi kui Lehhile antud Liahoona. Kui rakendame usku ja kuuletume hoolega Issanda käskudele, leiame eriti igapäevate valikute ees hõlpsasti õige suuna.

Apostel Paulus kõneleb sellest, kui tähtis on külvata Vaimus ja jälgida, et me ei külvaks lihas. Ta ütleb:

„Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!

Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu.

Ja kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi” (Gl 6:7–9).

Vaimus külvamine tähendab seda, et peame jõudma oma mõtete, sõnade ja tegudega oma taevaste vanemate jumalikule tasemele. Ent pühakirjades mainitakse ka liha kui loomupärase inimese füüsilist või lihalikku poolt, mis sunnib inimesi alla heitma lihalikele kirgedele, soovidele, isudele ja himudele, selle asemel et otsida inspiratsiooni Pühalt Vaimult. Kui me tähelepanelikud ei ole, võime maailmas valitseva pahelisuse survel omaks võtta labase ja vastutustundetu käitumise, mis hakkab mõjutama meie iseloomu. Selleks et halba mõju vältida, peame järgima Issanda õpetust prohvet Joseph Smithile jätkuvalt Vaimus kündmise kohta: „Mispärast, ärge väsige head tegemast, sest te rajate alust suurele tööle. Ja väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur” (ÕL 64:33).

Selleks et tugevdada oma vaimu, nõutakse meilt, et „kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu [meist] kaugele ära ühes kõige pahaga” (Ef 4:31) ja „olge targad oma prooviaja päevil; vabastage end kõigest, mis pole puhas” (Mr 9:28).

Me saame pühakirju uurides teada, et lubadused, mis Issand meile on andnud, sõltuvad meie kuulekusest, ajendavad meid elama õigemeelset elu. Need lubadused kosutavad meie hinge, annavad lootust, innustavad mitte alla andma igapäevaelu raskustele maailmas, kus eetilised ja kõlbelised väärtused on hävimas, mistõttu inimesed on veelgi altimad lihas kündma. Kuid kuidas olla kindel, et meie valikud aitavad meil künda Vaimus, mitte lihas?

President George Albert Smith on oma vanaisa nõuannet korrates öelnud: „Issanda territooriumi ja kuradi territooriumi vahel on selge eraldusjoon. Kui püsite Issanda poolel, olete tema mõju all ja teil pole mingit soovi valesti käituda. Aga kui te sentimeetri võrra üle joone kuradi poolele astute, olete kiusaja võimu all, ja kui tal läheb õnneks, ei suuda te isegi selgelt mõelda ega arutleda, kuna olete kaotanud Issanda Vaimu” (Kiriku presidentide õpetused: George Albert Smith, 2011, lk 191).

Seetõttu tuleb meil endalt iga päev küsida: „Kas olen oma tegude poolest Issanda või vaenlase valdusalal?”

Prohvet Mormon manitses oma rahvast tegema vahet heal ja halval:

„Mispärast, kõik, mis on hea, tuleb Jumalalt; ja see, mis on halb, tuleb kuradilt; sest kurat on Jumala vaenlane ja võitleb pidevalt tema vastu ning kutsub ja meelitab patustama ja tegema pidevalt seda, mis on halb.

Aga vaata, see, mis on Jumalast, kutsub ja meelitab tegema pidevalt head” (Mn 7:12–13).

Kristuse Valgus ühes Püha Vaimu kaaslusega aitab meil kindlaks teha, kas elame nagu kohane Issanda valdusalal või mitte. Kui mõtleme hästi, on see inspireeritud Jumalast, sest kõik hea tuleb Jumalalt. Kui mõtleme halvasti, mõjutab meid vaenlane, sest tema veenab inimesi tegema halba.

Minu südant on liigutanud aafriklaste otsusekindlus ja usinus püsida Issanda valdusalas. Neist, kes võtavad vastu kutse tulla Kristuse juurde, saab isegi ebasoodsates oludes maailma valgus. Mõned nädalad tagasi oli mul Lõuna-Aafrikas ühes koguduses võimalus külastada koos kahe noore preestri, nende piiskopi ja vaia juhatajaga väheaktiivseid noori mehi nende kvoorumis. Mulle jättis sügava mulje kahe noore preestri söakus ja alandlikkus, kui nad väheaktiivseid noori mehi kirikusse tagasi kutsusid. Ma märkasin, et nende väheaktiivsete noorte meestega rääkides peegeldus nende palgeil Päästja valgus ja see levis kõikidele ümberolijatele. Nad täitsid oma kohust: „Abista nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud, ja tugevda nõrkenud põlvi” (ÕL 81:5). Need kaks preestrit olid oma suhtumise poolest Issanda territooriumil. Nad teenisid töövahenditena Tema käes, kutsudes teisi tegema sama.

Õpetuses ja Lepingutes 20:37 õpetab Issand meile, mida tähendab külvata Vaimus ja kuidas jõuda Issanda valdusalale: alandagem end Jumala ees, tulgem murtud südame ja kahetseva vaimuga, tunnistagem Kiriku ees, et oleme tõesti meelt parandanud kõigist oma pattudest, võtkem enda peale Jeesuse Kristuse nimi, otsustagem kindlalt teenida Teda lõpuni ja näidakem oma tegudega, et me oleme võtnud vastu Kristuse Vaimu ja laskem end võtta ristimise kaudu Tema Kirikusse. Meie otsusekindlus neid lepinguid täita valmistab meid ette elama Jumala juures ülendatutena. Nende lepingute meelespidamisest sõltub meie suhtumine oma perekonda, meie suhted teiste inimestega, iseäranis aga Päästjaga.

Jeesus Kristus on näidanud täiuslikku käitumist, kuidas kujundada oma suhtumist, et suuta täita pühi lepinguid. Päästja tõrjus oma elust välja kõik mõjutused, mis oleksid takistanud Tal keskenduda jumalikule missioonile, eriti kui vaenlane või järgijad Teda Ta maise teenimistöö ajal kiusasid. Kuigi Ta ei teinud kunagi pattu, oli Ta süda murtud ja vaim kahetsev ning tulvil armastust meie Taevase Isa ja kõikide inimeste vastu. Ta alandas end meie Taevaisa ees, öeldes lahti omaenda tahtest, et täita kuni lõpuni kõiges seda, mida Tema Isa oli Temalt palunud. Isegi tol kehale ja vaimule äärmuslikult valusal hetkel, mil Ta kandis oma õlul kogu inimkonna patukoormat ja valas verd igast poorist, ütles Ta Isale: „Siiski mitte, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!” (Mk 14:36)

Ma palvetan, vennad ja õed, meie lepingutele mõeldes, et hoiaksime end „vastase [tuliste noolte]” eest (1Ne 15:24), et järgides Päästja eeskuju, võiksime külvata vaimus ja püsida Issanda valdusalal. Pidagem meeles president Monsoni reeglit: „Teil ei saa olla õigus, kui teete vääriti; te ei saa eksida, kui teete õigesti.” Ütlen seda Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.