2010–2019
Weliakapwala ong Sapwellime Rongamwahuo sang ni Sapwellime Mwomwohdiso
April 2012


Weliakapwala ong Sapwellime Rongamwahuo sang ni Sapwellime Mwomwohdiso

Kahrepen Mwomwohdiso iei en seweseikitail momourki rongamwahuo.

I poakohng rongamwahu en Sises Krais oh Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin-Rahn Akan. Ekei pak kitail kin doadoahngki lepin mahsen rongamwahuo oh Mwomwohdiso duwehte me re soahngetehieu, ahpw re sohte duwepenehte. Re dokpene mehlel, oh kitail anahne koaros.

Rongamwahuo iei pilahn kaselel sang Koht me kitail, ni atail wia Sapwellime serihkan, kin ahniki ansou mwahu en alehdi soahng koaros me Sahmo sapwellimaniki (tehk D&C 84:38). Met kahdaniki mour soutuk oh kawehwehda ni duwen kisakis keieun laud nanpwungen Sapwellimen Koht kisakis koaros (tehk D&C 14:7). Pali kesempwal en pilahno iei irair en mour pohn sampah wet—me iei ansou en kairada pwoson (tehk Moroni 7:26), en koluhla (tehk Mosiah 3:12), oh en kapwungala pein kitail rehn Koht (tehk Jacob 4:11).

Pwehki atail luwet akan en paliwar oh “mehn pelianda mehkan koaros” (2 Nephi 2:11) oh pwehki atail sohte kak pein kamwakelehda dipatail kan, eri mie anahnepen Sounkomour men. Ni ansou me Elohim, Koht Soutuk oh Sahm en ngenitail kan koaruhsiehn, ketikihda Sapwellime pilahn en komour, mie emen rehtail me mahsanih me ih mehn poahngokla (tehk Abraham 3:27). Mware iei Siohwa.

Ipwidi ong Sahm Nanleng, ni koaros pali ngehn oh paliwar, E sapwellimaniki manaman laud en powehdi sampah. Pwehki ah ipwisang nohno en sampah wet, E sapwellimaniki medek oh lokolok en aramas. Siohwa lapalapo pil adaniki Sises oh pil kahdaniki Krais, me wehwehki Mesaia de Me Ketin Kasarawihalahro. Sapwellime doadoahk keieu kesempwal iei Tomwo, ansou me Sises Krais ketidi pahnangin mehkoaros (tehk D&C 88:6), me elehieng Ih en kak pwainla dipen emenemen kitail.

Mwomwohdiso kokouda sang Sises Krais ni ansoun Sapwellime kalohk pohn sampah wet, “poahsoanki wahnpoaron oh soukohp ako” (Episos 2:20). Nan ansou wet, “irair en unseklahn ansou kan” D&C 128:18), Kauno ketin kapwurehdo dahme mie mahs oh mahsanihong Soukohp Joseph Smith me E pahn ketin kauwada mwomwohdiso sang ni pehn Joseph (tehk D&C 31:7). Sises Krais me ketin wia moangen Sapwellime Mwomwohdiso, weliepe pohn sampah iei soukohp akan me kolokol mweimwei sarawi en wahnpoaron kan.

Mwomwohdiso kaselel ehu met. Eh koasoandi, tangamwahu, oh mwahuih me irail akan me kin rapahki ni mehlel en wehwehki kin wauniki. Mwomwohdiso wet ahniki pwurokirahm ong serihkan, me pwulopwul kan, ohl akan oh lih akan. Ihmw sarawi kaselel kan tohtohsangehr 18,000. Tehnpas sarawi kaselel kan—met mieier 136—wasa tohto nan sampah, oh pil mie meh 30 me wie kokouda met de miehier pakairpe. Pwihn en misineri kan tohtohsang 56,000, me wiawihkihda me pwulopwul kan oh me pil sohte nohn pwulopwul, wie papah nan wehi 150. Ahn Mwomwohdiso doadoahk en sawas nan sampah wia kasansal kaselel en duwen sapan en neitail towe kan. Atail pwurokirahm en sawas kin apwalih neitail towe kan oh sewese kairada uhtohr ni mwohmw me sohte kak dierek ekis wasa sohte lipilipil. Nan Mwomwohdiso wet mie kaun kan me kin pwilikihdi pein arail anahn oh pwihn en Souleng kan me kin ngoangki en papah emenemen ni mwohmw kaselel. Sohte me duwehte Mwomwohdiso wet nan sampah pwon.

Ni ahi ipwidi, aht peneinei kin kousoan nan kisin ihmw kis nan sahpw me ehu ihmw sarawi me kesempwal nan poadoapoad en Mwomwohdiso mih powe, me iei Tabernacle en Honolulu. Met I pahn pekimahk rehn kompoakapahi kan nan Pisoprik me Kakaun, me kin apwalih ihmw koaros en Mwomwohdiso, ahpw ni ahi kisin pwutako I kin daurseli wasa koaros nan sahpwo, sang nan kapin kisin pihlo lel nan kadoken ihmw sarawio. Se pil kin likahs (duwehte Tarzan) ni kalowe reirei mwotomwotou kan en tuhkehn rapa kalaimwun ko nan sahpwo.

Mwomwohdisohu inenen kesempwal ong kiht. Se kin iang kidelepen mihting kan, tohtohsang me kitail kin towehda rahn pwukat. Se kin iang Primary mwurin souwas en Niepeng. Pwihn en Sawas en Lih kin tuhpene ni menseng en Niare. Mutual ong me pwulopwul kin wiawi nihpwong en Niesil. Rahn Kaunop kin wia rahn en kemwekid en ward. Ni Rahn Sarawi kan ohl akan oh mwahnakapw akan kin iang mihting en priesthood ni menseng. Ni souwas se kin iang Santi Sukuhl. Oh ni soutik se kin pwurodo iang mihting en kamadipw sarawi. Pwehki aht kin kokohkiseli ong mihting kan, likamwete aht ansou pwon kin kedirepwkihla kemwekid kan en Mwomwohdiso Rahn Sarawi pwon oh palilaud en rahn teikan nan ehuehu wihk.

Mendahte ahi poakohng Mwomwohdiso ansouo, iei ni ahi pwulopwulo me I tepin wehwehki me mie mehkot laudsang dahme I ese. Ni ahi sounpar limau, mie kapokon lap ehu wiawi nan tabernacle-o. Se aluhdi nan kisinial me karanih ihmwato kotehla kisin piris kolahng ihmw sarawi kaselelo oh mwohndi nan kahng en sehr ke-eisek sang nan mwoalen ihmw sarawi lapalao. Me kaunda oh padahk nan mihtingo iei David O. McKay, President en Mwomwohdiso. I sohte taman dahme e mahsanih, ahpw I inenen taman mehlel koaros me I kilang oh pehmada. President McKay likawih suhd me poh kerenieng pwetepwet oh piten moange pwetalahro elehieng eh inenen soaramwahu. Nin duwen tiahk en dekehko, E mware mwaramwar en pahnadi me rohs weitahta. Ni ah wie mahmahsen, I pehmada mehkot kehlail. Mwuhr I ahpw wehwehkihda me I pehmada Ngehn Sarawi. Se koulki koul en kaimwskala kaudoko.

Ihs me iang Kauno? Ihs?

Met iei ansou en kasalehda.

Se peidengki ni sohte masak:

Ihs me iang Kauno? Ihs?

(“Who’s on the Lord’s Side?” Hymns, nempe 260)

Kerenieng aramas 2,000 wie kokouliki lepin mahsen pwukat ahpw likamwete ngehi me re dokdoke, oh I mentehnohn kesihnenda oh werkihda, “Ngehi!”

Ekei aramas medemedewe me towehda kemwekid kan nan Mwomwohdiso me keieu kesempwal. Iet keperiho. Aramas men kak en pwersekieng kemwekid kan en Mwomwohdiso ahpw sohte nohn kehlail nan rongamwahuo. I pahn kapwurehiong: iang towehda kemwekid kan en Mwomwohdiso uhdahn mwahu; ahpw ma ihte kelehpw, E sohte itar. Iang kaudok oh towehda kemwekid kan nan Mwomwohdiso wia kasalepe ni sansal en atail ngoang me pid pali ngehn. Ma kitail kin iang towehda atail mihting kan, kolokol oh kapwaiada pwukoa kan nan Mwomwohdiso, oh papah mehteikan, aramas kin kak kilang.

Me weksang met, soahng kan me pid rongamwahuo kin sohte nohn sansal oh apwal en sohng, ahpw re kesempwal mehlel ong me pid mour soutuk. Karasepe, ia uwen laud en atail pwoson? Ia uwen atail koluhla? Ia uwen tiahk sarawi kan ahr kesempwal nan atail mour? Ia uwen atail kesempwaliki atail inou kan?

I pahn kapwurehiong: kitail anahne rongamwahuo oh Mwomwohdiso. Ni mehlel, kahrepen Mwomwohdiso iei en seweseikitail momourki rongamwahuo. Kitail kin kalapw medewe: Ia duwen emen eh kak kehlail nan Mwomwohdiso ni ah pwulopwul oh luwetala ni ah laudla? Ia duwen aramas laud men me mahs kin kalapw towe oh papah ahpw sohla kohdo? Ia duwen aramas emen me sapwungkihda mwekid en emen kaun de emen towe eh kin mweidehng met en kauhdi eh kin iang towehda kemwekid kan en Mwomwohdiso? Mwein kahrepeo iei me re saikinte weliakapwala itar ong rongamwahuo—me pid soahng kan en mour soutuk.

I pahn kaweidki wiepe kesempwal siluh pwe kitail en poahsoankihda rongamwahuo:

  1. Kalaudehla atail wehwe me pid Koht Sahm, Nah oh Ngehn Sarawi. E kesempwal douluhl kitail en wehwehki oh poakohng Koht Sahm, Nah, oh Ngehn Sarawi. Kin kapakap ong Sahmo, ni mwaren Nahio, oh rapahki kaweid sang Ngehn Sarawi. Kapakap iangahki onop ansou koaros patehng medemedewe ni karakarahk pwehn kin doulahte kairada pwoson Sises Krais me tengeteng. “Pwe ia duwen en aramas emen en ese soumas emen…me ekin wia aramas kapw men ong ih, oh me e kin dohsang ih ni madamadau oh ineng en nan eh mohngiong?” (Mosiah 5:13).

  2. Kesempwalki tiahk oh inou sarawi kan. Ma mie kisehn tiahk sarawi kesempwal kan me komw saikinte kapwaiada nan ahmw mour, kaunopohng en kapwaiada koaros. Mwuri, kitail anahne kairada kehlail en kaunda pein kitail pwe kitail en kin momour ni loaloapwoat ong atail inou sarawi kan, wie doadoahngki ni unsek kisakis en kamadipw sarawi nan ehuehu wihk. Tohtohn kitail sohte kin wie welweliakapwki manamanpe en kamwakel pwehki atail sohte wauniki tiahk sarawi wet.

  3. Kapatahpene rongamwahuo oh Mwomwohdiso. Ni atail pahn tehk mwahu rongamwahuo, Mwomwohdiso pahn wia laudlahn kapai ieu nan atail mour, kaiden tikitiklahn kapai ieu. Ni atail pahn iang ehuehu mihting ni atail onop en rapahki kasukuhl sang ni onop oh pil sang ni pwoson (tehk D&C 88:118), Ngehn Sarawi pahn wia atail sounpadahk. Ma kitail kin iang kohdo pwehn alehdi kemweit, kitail pahn sohte itariki. Peidek wet kohieng President Spencer W. Kimball, “Dahme komw kin wia ni omw kin mih nan mihting en kamadihpw sarawi me kapwang?” Ahn ohlo pasapeng, “I sehse. Sohte pak ehu me I iang ehu mihting me kapwang” (duwen me sansal sang Gene R. Cook, nan Gerry Avant, “Learning Gospel Is Lifetime Pursuit,” Church News, Mahs 24, 1990, 10).

Nan atail mour kitail konehng inangih dahme wiawi mwurin Kauno eh ketdohng aramas akan nan Sahpw Kahpwo de America oh kauwada Sapwellime Mwomwohdiso. Pwuhk sarawi kan mahsanih “Oh nin duwen me wiawiher me irail [wehwehki Sapwellime tohnpadahk kan] eri kolahr rehn mehn Nephi koaros oh kalohkier rongamwahu en Christ ong aramas koaros me mihmi pohn sahpwo: Oh irail ahpw wekiongehr Kauno, oh re miniminiongehr mwomwohdiso en Christ, oh met aramas en dih wo kapaidahr” (3 Nephi 28:23).

Kauno kupwurpereniki tohn Sapwellime Mwomwohdiso en weliakapwala douluhl ong Sapwellime rongamwahuo. Met iei ihte ahl mehlel me pahn elehieng silasil en pali ngehn ansou wet oh peren kohkohlahte. Ni mwaren Sises Krais, ahmen.