2010–2019
Insese ac Nwacsnwacs in Kuhlwacnsap
April 2012


Insese ac Nwacsnwacs in Kuhlwacnsap

Usrnguck uh sukokyak acn nuh kwewa ke etweyuck pristut uh, kuh la uh ahkfuhlwactyeyuck ac orekmakihnyuck wo, ac luhlahlfongi pa orekmakihnyuck uh.

Tamuhlwel wolacna wiyuck an, fuhkah woiyac in sifil pac ohsun nuh yuruwos. Pacl nuh kwewa nga wi miting luhlahp luhn pristut uh, nga liye ke luti luhn kuhtuh sin mwet kol fuhlwact luhn God suc sramsram ke miting luhlahp luhn pristut ke Alu uh. Puhs selos ma misac, tuh ke suhmaht luhn mwe nuhnak lalos, ke loaliyacn nguhnalos, ac ke fucsrfucsriyacn insiyaclos, elos use nuh sesr kohkoh mokleyuck. Ngwac akacsruhi nuh suwos ofong ke kuhtuh luti lalos nuh ke pristut uh.

Sin Mwet Pahluh Joseph Smith: “Pristut pa ip yohk se ma wacngihn sahflahiyac, ac oasr yurin God ma pahtpaht me, ac fah nuh ke ma pahtpaht, ac wacngihn muhtwacwacackiyacn lwen kuh sahflahiyacn yac uh.”1

Ke kahs lal Prestuhn Wilford Woodruff, kuht etwaclah: “Pristut Muhtahl pa inkacnek soko ma God el sramsram ac oruh nuh sin mukul fin facluh uh; ac mwet utuck pweng inkuhsrao ma muhtwactame nuh facluh in sramsram nuh sin mukul se kuh mukul uh suc sruok ac ahkfuhlwactye pristut uh ke oasr mahno ikoac uh; ac ma nuh kwewa ma God el oruh in oreklac nuh ke molwelah luhn mukul se, ke tuhkuh luhn mukul se nuh facluh nuh ke molwelah luhn facluh, ac tuhfah oruh ke nwacsnwacs luhn pristut wacngihn sahflahiyac.”2

Prestuhn Joseph F. Smith tahfwelah in ahkkahlwemye: “Pristut … pa … kuh luhn God ituckyang nuh sin mukul elos in kuh in mukwikwi fin facluh nuh ke molwelah ke sucu luhn mwet uh, ke inen Pahpah ac Wen ac Nguhn Muhtahl, ac mukwikwi in pwacye; tiac motko lah kuh suwohs, tiac ituck nuh ke kihtin pacl sin mwet ma misac ac som tari, tuhsruhk kuh suwohs se ma ituckyang ke pacl lasr inge sin lihpufacn in luti ac nguhn luhng me, suwohswohsme yurin God Fuhlwactlacna.”3

Ac ma sahflah se sel Prestuhn John Taylor: “Meac se pristut uh? … Kafucrmacn se luhn God, finne fin facluh kuh inkuhsrao, tuh ke kuh sac, sukohsohk in sulaclah, kuh ip yohk ma ma nuh kwewa karihngihnyuck fin facluh kuh inkuhsrao uh, ac ke kuh sacn ma nuh kwewa sruokyucki ac ahkkweyeyuck. E karihngihn ma nuh kwewa—e kol ma nuh kwewa—e ahkkweye ma nuh kwewa—ac orek nuh ke ma nuh kwewa ma God ac ma pwacye oasr kac uh.”4

Fuhkah insewowoiyacsr in oasr ke lwen sahflah inge, ke pristut luhn God oasr fin facluh uh. Fuhkah wo ohiyacsr uh in us pristut sacn. Pristut uh yohk oruh in kuhlwacnsap kac liki in oruh sie mwe sang, wo ohiyac se in tahpuhk, ac pacl wowo se in ahkinsewowoye moul luhn mwet sahyac.

Ke pacl wowo se inge kunohkohn ac ma kunac tuhkuh kac. Nga luhngse ac fwefwelac ke kahs fuhlwact se ma kunac ac ma nuh kwewa fwack kac an.

Ke sie luhpah kuh sie sahyac, ke sie orwaclah kuh sie sahyac, nga fihlfihl in wi miting luhn pristut uh yac 72 nuh mihsenge—ac ke nga tuh aluiyucklac in oruh sie tikin ke nga yac 12 ah. Pacl uh sa tahfwelah in kapkapwack. Ma kunac uh yohkwelihk ke luhpah se na ma pacl uh tuhtahflah uh. Ma kunac uh tiac suhpuhseni kuh srihkweni. Ongaiyac upac uh tuhkuh ac som, tuhsruhk mweun upac nuh ke nguhnan mwet uh tuhtahflah ac wacngihn sahflahiyac. Oacna sie pahng kahlwem uh kahs luhn Leum tuhkuh nuh suwos, nuh sihk, ac nuh sin mwet sruok pristut acn nuh kwewa. Mukul nuh kwewa enenuh in etwaclah ma kunacl ac in oaru in mukwikwi ke ohfohs ma el srihsrngiyucki nuh kac an.5

Pahng ke ma kunac tuhkuh nuh sel Adam, nuh sel Abraham, nuh sel Moses, nuh sel Samuel, nuh sel David. Tuhkuh nuh sel Mwet Pahluh Joseph Smith ac nuh sin kais sie mwet pihsrlac lal. Pahng ke ma kunac se tuhkuh nuh sel tuhlihk mukul Nephi ke el tuh ahkuhtweyucki sin Leum, sel Lehi pahpah tuhmwacl ah, in fohlohk nuh Jerusalem wi tamuhlwel wiyacl in eis puhlwet brass ah sel Laban. Tamuhlwel wiyacl Nephi ah tohrkahskahs, fahk lah ma na upac se pa ngihsreyuck seltahl uh. Meac top lal Nephi ah? Nephi el fahk nuh sin pahpah tuhmwacl ah lah el ac som ac oruh ma Leum el sapkihn, tuh el etuh lah Leum el tiac sang masap nuh sin mwet uh ne ke na El ahkolah inkacnek nuh selos in ahkfalye ma el sapkihn nuh selos . El fahk.6

Ke kain pahng sac na tuhkuh nuh sum ac nuh sihk uh, meac top lasr uh? Kuht ac tohrkahskahs, oacna Laman ac Lemuel oruh ah, ac fahk, “Ma na upac se pa inge ma enenweyuck nuh sesr uh” ?7 Kuh kuht ac, weluhl Nephi, kais sie fahk, “Ngwac som. Ngwac oruh”? Kuh kuht ac luhngse in kuhlwacnsap ac in ahkos?

Oasr kuhtuh pacl lahlmwetmwet luhn God sikyak in oruh ma lahlfon kuh ma na upac, tuhsruhk sie sin lesin wowo ac sacohk emet kuht kuh in lutlutkihn ke moul facluh uh pa muh ke God lac sramsram ac mukul se ahkos uh, mukul sac fah pwacye pacl nuh kwewa.

Ke nga nuhnkuh ke kahs se ma kunac ac ohiyacn oruh ma kunacsr uh kuh in ahkwoye moul lasr uh ac moul luhn mwet sahyac uh fuhkah, nga esamwack kahs sihmlac sin sie mwet sihm puk pwengpweng se:

Nga mutul ac mwemwe.

Moul sac pwacr

Nga acsmaklac ac liyacack

Moul sac pa ma kunac

Nga mukwilac ac liye

Ma kunac uh pwacr.8

Robert Louis Stevenson el fahk sie na. El fahk, “Nga etuh lah meac insewowo uh, ke nga oruh orekma wo.”9

Ke kuht oruh ma kunacsr uh ac ahkpahye pristut lasr uh, kuht ac konwacack engan pwacye. Kuht ac puhlakihn woiyacn ahksahfyelah orekma lasr uh.

Kuht lutiyuck ke kain ma kunac luhn pristut ma oasr yohrohsr uh, finne in oruh pristut luhn Aaronic kuh Melchizedek. Nga ngihsre kowos in motko ke ma kunac ingacn na oruh ma nuh kwewa ke kuh lom in ahkfalyelah. In kuh in oruh ohinge, kais sie enenuh in nwacsnwacs. Lwelah in oasr paho ahkolah, paho nwacsnwacs, ac paho insese lasr, ma kuht in kuh in wi sang ma Pahpah tuhmwacsr Inkuhsrao e kuh in sang mwet sahyac in eis Sel uh. Kuht fin tiac nwacsnwacs, e fihsracsr in wacngihnlac kuh se luhn pristut uh; ac fin wacngihnlac sesr, wacngihn usren wolacna sesr. Lwelah kuht in nwacsnwacs in kuhlwacnsap.

Prestuhn Harold B. Lee, sie sin mwet luti wowo ke Alu uh, fahk: “Ke mwet se orwaclah mwet sruok pristut se, el oruh mwet tuhtahf se luhn Leum. El enenuh in nuhnkuh ke pahng lal in oacna lacn oruh orekma luhn God.”10

Ke Mweun Ahkluo Facluh ah, ke muhtuhn yac 1944, ohiyac se sikyak nuh sin pristut se welah solse United States som mweun Kwajalein Atoll, tuhka se fin acn Marshall oasr ke Meoa Pacific apkuhran nuh infulwen acn Australia ac Hawaii. Ma orek ke sramsram soko inge sruhmuhnyuck sin sie mwet orek sramsram—tiac mempucr se ke Alu uh—suc orekma luhn nus pwepuh Hawaii. Ke yac 1944 sramsram se ke nus pwepuh el suhmuhslah ah ke puhlakihn se, el ahkuhtweyac ma el ac mwet orek nus sahyac ma wi fihl se ahkluo tukun solse ah Kwajalein Atoll. Ke elos apkuhranyang nuh pe acn ah elos liye solse fuhsr se ohnkiyucki pahtpaht inkof ah, kahlwem na lah el kihneta yohk. Kof mwes siskacl ah sruhsrahlah ke srah uh. Na elos liye pac sie solse kihluck nuh yurin solse kihneta se wiyacl ah. Solse se ahkluo ah kihneta pac, lwacpo lacsac lal ah ahtlah. El sruhkwack insifacn solse se ma pahtpaht inkof ah lacn tiac walomlah. Ke fosrngahlah lal el pahng kahsruh. Mwet orek nus sac sulpac ngwetwacng nuh sin tuhlihk mukul se ma el tahpuhkwack ah ac fohlohkihn pahng sac, “Tuhlihk mukul se, wacngihn ma kuht kuh in oruh nuh sin tuhlihk mukul se inge.”

“Na,” mwet orek nus sac suhmuhslah, “Nga liyacack sie ma nga soenna liye met,” Tuhlihk mukul se inge, el kihneta yohk, tuhkuh sun pe acn ah wi solse se wiyacl ma atacn misac ah. El “fihliyac insifacn solse se wiyacl ah ke intwel. … Fuhkah wolacnaiyacn petsac se—tuhlihk mukul kihneta luo—kwewana … nwacsnwacs, mukul fuhsr wo ngwetngweta, finne ke ohiyac upac lalos. Ac sie tuhlihk mukul suwoli nuh sin ma se ngiyac ac fahk, ‘nga sapkihn nuh sum, ke inen Jisus Kraist ac ke kuh luhn pristut, kom in moul na ne ke nga sokwack kahsruh luhn ono.’” Mwet orek nus sac ahksahfyelah sramsram soko lal ah: “Tolu sesr [solse luo ac nga,] oasr inge lohm ono uh. Taktuh ah tiac etuh [lah elos moullac fuhkah], tuhsruhk nga etuh.”11

Usrnguck uh sukokyak acn nuh kwewa ke etweyuck pristut uh, kuh la uh ahkfuhlwactyeyuck ac orekmakihnyuck wo, ac luhlahlfongi pa orekmakihnyuck uh. Ke luhlahlfongi ahol suhmuhngnguh uh, ke insacnweacng in kuhlwacnsap eslah kuhtasrihk in sukok uh, kuh luhn God ahkfalyelah srihpac Lal.

Pahng ke ma kunac uh kuh in mahsrihkme ke kuht suc sruok top luhn pristut nuh ke kunohkohn kuht eis uh. Prestuhn George Albert Smith, mwet kol wo tuhsruhk irpiht, el fahkwack, “Ma se emet kunowos in etuh ma Leum el luhngse uh na ke kuh ac fokoko luhn Pristut muhtahl Lal in [arlac] ahkfalye pahng lowos an ye muhtuhn mwet wiyowos … lah mwet uh fah engan in ukwe kowos.”12

Kain pahng luhn ma kunac se—tiac pahng arlac upac se tuhsruhk pahng se ma kuh in kahsruh in molwelah sie nguhn—tuhkuh nuh yuruk ke yac 1950 ke nga tuh tuhfahna pahngyak in oruh pisaplac se ah. Kunohkohn in pisap luhk ah puhs ac kain in orekma, ac nga srihke ke kuhiyuck nohfohn in oruh ma nuh kwewa ma enenweyuck nuh sihk uh. United States tuh oruh sie pac mweun sahyac met. Ke srihpen puhs mempucr lasr tuh wi solse uh, kunohkohn se tuhkuh ke ohfohs luhlahp luhn Alu uh nuh sin pisap nuh kwewa in sang nuh sin kais sie mukul solse sie mackuhsin ke Church News ac Improvement Era, mackuhsin luhn Alu uh ke pacl sac. In tahfwelah, kais sie pisap ngihsreyuck in suhmuhslah sie lwacta kacl sifacna, ke kais sie mahlwem nuh sin kais sie mukul solse ke ward lal an. Ward se lasr ah oasr mukul solse 23 kac. U luhn pristut, orekma upac in fosrngahkihn mani nuh ke oreklac luhn mackuhsin ah. Nga insese nuh ke orekma sac, finne nuh ke orekma sac, in suhmuhslah lwacta 23 ke kais sie mahlwem. Tukun yac pucspucs nuh mihsenge srackna oasr kapi ke lwacta puhkantwen luhk ah ac topukyac ah. Ke nga sulpac riti lwacta inge ah, fihsracsr in luhluhyak muhtuhk. Sie engan in sifil etuh ke solse ma sang pwacye in moulkihn wosasuc uh, mwet kalkal meoa se ma sulaclah in wi suc lal in karihngihn luhlahlfongi.

Sie ekuh ah nga sang nuh sin tahmtahel se ke ward se srihpacp in lwacta 23 ke mahlwem sasuc sac. Kunohkohn lal pa in suhpuh ac liye ikihl tahk ke ekyek ke acn solse an muhta we. El ngwetwacng nuh ke sie acnfolop ah, isracsr srihsrihk, ac siyuck, “Pisap, yac kom soenna ullac? Pa inge sie lwacta nuh sel Tamuhlwel Bryson. Pa inge lwacta 17 ma kom suhpwaclah ac wacngihn topukyac ah.”

Nga topuk, “Nokwacl, sahp pa inge mahlwem sac.” Ke sikyak tuh pa mahlwem sac. Ke pacl se emet, el topuk lwacta se luhk ah. Topukyac sel ah pa sie ma in liyeyuckyang se, ma sacohk se. El solse oasr ke acn loessuhlah ke sie pe acn loes se, srwenglah, ahsor, muhkahimtacl. El suhmuhslah, “Pain kom Pisap, nga tiac arlac wo ke sihm lwacta uh.” (Nga luhkuhn fahk nuh sel ke mahlwem ekahsr met ah.) Lwacta se lal ah tuhtahflah, “Kuloh ke Church News ac mackuhsin uh, tuhsruhk yohkiyac uh kuloh nuh sum ke lwacta lom uh. Nga orwaclah eklac yohk ke moul luhk uh. Nga aluiyucklac in oruh prist ke Aaronic Priesthood. Insiyuck sesseslah ke emtucng. Nga mwet engan se.”

Tamuhlwel Bryson el tiac pwacr oacna pisap se lal ah. Nga etwaclah in orekmakihn nuh ke moul luhk sifacna pohloh fahk se, “Woiyac uh pa kom in oruh ma [kunowos] ma wo emet; fihliyac ma luhlah an nuh [sin] Leum lacn fosrngahkihn.”13

Yac ekahsr tohkoh, ke nga wi Stek Cottonwood fin acn Salt Lake ah ke James E. Faust el prestuhn ah, nga sruhmuhn sramsram soko ah in ahkkweye solse lasr ah. Tukun miting sac, mukul fuhsr wo ngwetngweta se suwohswohsme. El sruokyac pouk ac siyuck, “Pisap Monson, kom esamyuc?”

Nga sana akihlacnwack lah suc el ah. “Tamuhlwel Bryson!” Nga fahk. “Kom fuhkah? Orekma fuhkah lom ke Alu uh?”

Ke wo ac etuh pwacye, el topuk, “Nga kuh. Nga kuhlwacnsap ke prestuhnsi ke u luhn elder luhk ah. Kuloh nuh sum ke fosrngah lom nuh sihk ac lwacta lom kom suhpwacma suc nga sekoi yohk.”

Tamuhlwel, facluh enenuh kahsruh lasr uh. Yac kuht oruh ma nuh kwewa kuht enenuh in oruh uh? Kuh kuht esam kahs lal Prestuhn John Taylor: “Kowos fin tiac ahkfalye pahng lowos an, God lac fah usot mwacta nuh suwos kaclos suc kowos kuh in molwelah kowos fin oruh ma kunowos an”?14 Oasr falkac in ahkkuhyelah, paho in sruohkwacni, nuhnak in ahkkweyeyuck, insiyac in mokle, ac mwet in pain molwelah. Mwe insewowo ma pahtpaht sanwekowos. E wo nuh suwos in tiac oruh mwet intoe tuhsruhk in wi ke pacl in kuhlwacnsap luhn pristut uh. Lwelah kuht in suk ke mwe ahkacsmakihn fakfuck sukokyak ke Lwacta lal James: “Kowos in oruh oacna ma kahs luhn God uh fahk, ac tiac lohng muhkwena; tuh kowos fin lohng ac tiac oruh, kowos sifacna kiacpwekowos.”15

Lwelah kuht in lutlutkihn ac motko ma kunacsr uh. Lwelah kuht in insese ac nwacsnwacs in kuhlwacnsap. Nga finsrak kuht in ukwe falkacn Mwet Luti Fuhlwact ke kuht oruh ma kunacsr uh. Ke kowos ac nga ukwe mwe srihkasrak luhn Jisus uh, kuht ac konwacack lah El yohk liki kihtin tuhlihk se Bethlehem ah, yohk liki tuhlihk mukul se nuhtin mwet kamtuh se, yohk liki mwet luti wowo ma moul met ac inge uh. Kuht ac etwaclah lah El pa Wen nuhtin God, Mwet Lahngo ac Mwet in Molwelah lasr. Ke pahng ke ma kunac uh tuhkuh nuh Yohrohl, Jisus Kraist el fahk lah luhngse luhn Pahpah fah oreklac ac wolacna fah ma luhn Pahpah ne tok.”16 Lwelah kuht in kais sie oruh oacna, nga pruhe ke ine muhtahl Lal, inen Jisus Kraist, Leum God, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith (2007), 104.

  2. Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff (2004), 38.

  3. Joseph F. Smith, Gospel Doctrine, 5th ed. (1939), 139–40; ma in kahsruh sang kac.

  4. Teachings of Presidents of the Church: John Taylor (2001), 119.

  5. Liye Doctrine and Covenants 107:99; ahkuhtweyac wo weacng.

  6. Liye 1 Nephi 3:7; liye pac fuhs 1–5.

  7. Liye 1 Nephi 3:5.

  8. Rabindranath Tagore, ke William Jay Jacobs, Mother Teresa: Helping the Poor (1991), 42.

  9. Robert Louis Stevenson, in Elbert Hubbard II, comp., The Note Book of Elbert Hubbard: Mottoes, Epigrams, Short Essays, Passages, Orphic Sayings and Preachments (1927), 55.

  10. Stand Ye in Holy Places: Selected Sermons and Writings of President Harold B. Lee (1976), 255.

  11. In Ernest Eberhard Jr., “Giving Our Young Men the Proper Priesthood Perspective,” typescript, Julahe 19, 1971, 4–5, Church History Library.

  12. George Albert Smith, ke Conference Report, Eprel 1942, 14.

  13. Henry Wadsworth Longfellow, “The Legend Beautiful,” ke The Complete Poetical Works of Longfellow (1893), 258.

  14. Teachings: John Taylor, 164.

  15. James 1:22.

  16. Liye Moses 4:2.