2010–2019
Idek Rehn Misineri Kan! Irail Kak Seweseikumwail!
October 2012


Idek Rehn Misineri Kan! Irail Kak Seweseikumwail!

Misineri koaros, me pwulopwul oh me mah, kin papah ni ihte arail koapwoaroapwoar iei en wiahda mour en mwahu ong aramas teikan.

Riei ohl oh lih, oh kompoakapahi kan, se kasamwohki emenemen kumwail aht limpoak oh rahnmwahu. Se pereniki President Thomas S. Monson ah pakairo ni menseng wet, me wekidala sounpar en kak pidolong nan papah en misineri ong 18 ong mwahnakapw akan oh 19 ong peinakapw akan. Sang met, me pwulopwul ahpwete tohto kak en paieki kapai kan en misin.

Sounpar riau samwalahro oh me pwurehng kamehlel ni menseng wet, President Monson pakairki “mwahnakapw koaros me kak konehng en kaunop en papah nan misin. Papah en misineri iei pwukoa en priesthood—pwukoa ieu me Kauno kasik sang kitail me e ketikihiengehr me laud mehlel.”1 E pwurehng kawehwe me ong peinakapw akan, papah nan misin iei pilipil ehu me re kasamwoh ahpw kaidehn pwukoa ieu. Oh e pwurehng luke ahpwete tohtohn pwopwoud mah en papah.

Kaunop ong misin me kesempwal. Misin iei mwekid me ke pein pilada wia en papah Koht oh aramas. Misineri kan kin utung ansou mwahu wet ni arail kin kihda pein neirail mwohni. Nohno pahpa, peneinei, kompoakapahrail, oh aramas me kin kihla mwohni nan General Missionary Fund kak pil sawas. Misineri koaros, me pwulopwul oh me mah, kin papah ni ihte arail koapwoaroapwoar iei en wiahda mour en mwahu ong aramas teikan.

Koasoandi en papah nan misin pahn mie lipwe ong ni wasa me pali ngehn en misinerio kak lella, pil ong ah pwoud, oh ong neira serihkan erein dih tohto mwuri. Ineng en papah iei mehkot me uhdahn kin kohdo sang ni ahn emen ah weliakapw, warohng, oh kaunop.

Nanpwungen tohtohn aramas nan sampah pwon me iang kilikilang met, tohto kumwail sohte wia tohn Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn Akan oh sohte ese laud duwen kiht oh nait misineri kan. Kumwail me pato met de rongorong de kilikilang pwehki kumwail men ahpwete esehla duwen Mormon kan oh dahme misineri kan kin padahngki. Ni amwail pahn ahpwete esehla duwen kiht, kumwail pahn diarada me tohto ire kesempwal me se ahniki, kumwail pil iang ahniki. Se kangoangeikumwail en kolokol mehkoaros me mwahu oh mehlel oh eri kilang ma kitail kak pil kapatahieng. Nan sampah wet me diren kahpwal, kitail kin kedekede oh anahne sawas. Pelien lamalam, mehlel soutuk, oh nait misineri kan iei pali kesempwal en sawas wo.

Neitail misineri pwulopwul kan kin pwilikihdi erein ansou kis arail sukuhl, doadoahk, repen ahr pwoud, oh sohte lipilipil tohrohr me irail me pwulopwul kan uhdahn kin wiewia nan ansou wet nan arail mour. Erein sounpwong 18 lel 24 irail kin pwilikihdi mehkoaros pwehki arail ineng loal en papah Kauno.2 Oh ekei nait misineri kan kin papah ni arail mah. I ese me arail peneinei kan kin kapaida. Nan pein ahi peneinei, meh welimen wie papah ansou kiset ni duwen misineri me kin kalohk rahn koaros—nei serepein silimen, arail pwoud kan, oh peinakapw men oh emen mwahnakapw me nein nei seri.

Ekei kumwail mwein wie medemedewe duwen ahdo Mormon. E wia ahd kamwot ong kiht. Kaidehn uhdahn edat, ahpw tohto kin esehkinkit Mormon. Lepin lokaia wet kohsang pwuhk sarawi ehu me kahdaniki Pwuken Mormon.

Uhdahn eden Mwomwohdiso wet iei Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn Akan. Iei uhdahn Mwomwohdiso en Sises Krais me koasoandi sapahl. Ni ansou me Sises ketiket pohn sampah, E ketin koasoanehdi Sapwellime Mwomwohdiso. E malipe Wahnpoaron Akan, Isiakan, oh kaun teikan me e ketikihieng manaman en priesthood en mwekid ni Mware.3 Mwurin Sises oh Sapwellime Wahnpoaron ko ahr sipalla, aramas wekidala tiahk sarawi kan oh padahk kan. Uhdahn Mwomwohdisohu oh priesthood-o salongala. Mwurin Mwehi Rotoroto, oh pahn kaweid en Sahm Nanleng, Sises Krais kapwurehdo Sapwellime Mwomwohdiso. Met e pwurehng mourda, kopwurupwurdo oh wie doadoahk pahn Sapwellime kaweid sarawi.4

Se kin idawehn Kauno Sises Krais oh kin padahngki duwen Ih. Se ese me mwurin Eh ketin pweida ni kilohri en powehdi mehla, Kaun iasadahro pwarohng Sapwellime tohnpadahk kan ansou kei. E patohwan sak rehrail. E patpato rehrail. Mwohn keimwseklahn Sapwellime Ketida, E ketin poahngoangkihong irail en “kohwei … oh padahkihong tohn wehi kan koaros … papidaisihirailla ni mwaren Sahm, oh Nah, oh Ngehn Sarawi.”5 Wahnpoaron kan karonge sapwellime kaweid. Irail pil luke mehteikan en sewese irail kapwaiada kupwuren Kauno.

Rahn wet, pahn kaweid en wahnpoaron kan oh soukohp akan en mwehiet, pwukoaohte kohiengehr misineri kan en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn Akan. Misineri pwukat kin papah nan tohtohsang wehi 150. Ni duwen weliepen Kauno Sises Krais, irail kin nantihong kapwaiada kosonned sarawi wo—me weliakapw nan atail mwehiet sang Pein Kauno—en wahla rongamwahuo ni unsek ong sampah oh kapaiada mour en aramas wasa koaros.6

Misineri pwulopwul kan sounpar eisek samwa, rieisek samwa sohte nohn koahiek ni wiepen sampah. Ahpw irail kapaikihda kisakis kan—rasehng manaman en Ngehn Sarawi, limpoak en Koht, oh kadehde kan en mehlel—me kin elehieng arail wia meninkeder kehlail en Kauno. Irail kin lohkiseli rohng mwahu en rongamwahuo me pahn wahdo popohl mehlel oh peren poatoapoat ong koaros me karonge arail padahk. Oh pak tohto irail kin wia met nan wehi ieu oh ni lokaia ieu me re sahn.

Misineri kan kin nantihieng en idawehn Sises Krais ni lokaia oh wiewia koaros. Irail kin kalohngki duwen Sises Krais oh Sapwellime Tomwo.7 Irail kin padahngki Kopwurupwurdo mehlel en Sapwellimen Krais Mwomwohdiso en kawao sang rehn Sapwellimen Kauno tepin soukohp en imwin rahn akan, Joseph Smith.

Kumwail mwein tuhwongehr mwowe, de pil pohnsehsehla, nait misineri kan. Me I kasik iei me kumwail sohte pahn masak irail ahpw kasukuhl sang irail. Irail kak wia elen sawas sang nanleng ong kumwail.

Met wiawihong Jerry, ohl Prohs men me sounpar weneisek samwa me kin kousoan nan Mesa, Arizona. Ahn Jerry pahpao iei wahnpoaron en Papdis; ah nohnohu iei Kedpoaron en Methodist. Ehu rahno ahn Jerry kompoakapah Pricilla ehukihieng ih duwen weikek me e kehn sang ni mehlahn nah serio ni eh ipwidi oh mweipeseng apwal me wiawi sohte pwand mwurin mwo. Nannanti ni duwen nohno kiripw men, Pricilla nainiki seri pahmen—serepein silimen oh pwutak emen. Ni eh ehukihieng Jerry ah pepehm loal kan, e wehkada me e medemedewe kemehla pein ih. Ni kehl oh limpoak koaros me Jerry kak diar, e song en sewese ih wehwehki me ah mour mie katepe. E luke liho en towehda ah mwomwohdisohu, ahpw Pricilla kawehwe me e kesehlahr Koht.

Jerry sehse dahme e pahn wia. Mwuhr, ni eh wie kankanampile tuhke kan likin imwe, ohl pwoson menet kapakapkihong Koht kaweid. Ni eh wie kapakap, e rongada nan ah madamadau, “Kauhdi pwutak kan pohn pwaisikel kan.” Jerry, ekis pweipweiki, medewe ia wehwehn met. Ni eh medemedewe kapehm wet en pali ngehn, e kilengda pohn ahlo oh kilangada mwahnakapw riemen likawih seht pwetepwet oh nektai dakadak pwaisikel kokohlahng nihmweo. Pwuriamweiki “depweila,” wet e kilikilengwei ni arail tangete daulih. Eri, ni eh tehkada me nan irair wo e anahne wia mehkot, e werkihla, “Ei, kumwa, menlau uhdi! I anahne koasoaieng kumwa!”

Ni ara mesen pwuriamwei ahpw peren, mwahnakapw ko uhdi. Ni ara kerendo, Jerry tehkada me ira doadoahngki mehn kapehse edera me kasalehda me ira misineri nan Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn Akan. Jerry kilenglahng ira oh nda, “Met mwein pahn ekis ehusoahng, ahpw I wie kapakap oh mehkot ndahieng ie I en ‘kauhdi pwutak kan pohn pwaisikel kan.’ I kilengda pohn ahlo, oh io kumwa. Kumwa kak seweseie?”

Misineri kan sirei oh emen nda, “Ehng, I koapwoaroapwoarki me se kak.”

Jerry kawehwe kahrepen eh pwunodiki Pricilla. Sohte pwand misineri ko wie tuhtuhwong Pricilla, nah serihko, oh Jerry. Irail koasoaia kahrepen mour oh Sapwellimen Koht koasoandi soutuk ong irail. Jerry, Pricillla, oh nah serihko keirda ni pwoson sang ni kapakap mehlel, arail onop Pwuken Mormon, oh ehupene limpoak rehn towe kan en Mwomwohdiso. Ahn Jerry pwoson Sises Krais me kehlailehr, ahpwete kehlaila. Ahn Pricilla peikasal kan oh madamadau en kemehla pein ih wekila ong koapwoaroapwoar oh peren. Irail pepdaisla oh wiahla towe en Sapwellimen Krais Mwomwohdiso kopwurupwurdohu.8

Ehng, misineri kan kak sawas ni wiepe tohto. Ni karasaras, ekei kumwail mwein pahn mwahuki ahpwete esehla duwen amwail peneinei me tienglahr mwowe. Kumwail mwein ese eden amwail nohno pahpa oh amwail pahpa nohno kahlap kan, ahpw ia duwen ahn arail pahpa nohno kan? Kumwail ese ederail? Kumwail men ahpwete esehla irail? Idek rehn misineri kan! Irail kak seweseikumwail!9 Irail kin kak mwadang en kilang nan rekohd tohto kan en poadoapoad en peneinei en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn Akan.

Ekei kumwail wia towe ahpw sohte kin iang towehda ansou wet. Kumwail poakohng Kauno oh kin kalapw medewehda pwurodohng Sapwellime Mwomwohdiso. Ahpw kumwail sohte ese duwen tepida. I kaweidki me kumwail en idek rehn misineri kan!10Irail kak seweseikumwail! Irail pil kak sawas sang ni padahkih irail akan me kumwail poakohng. Kiht oh misineri kan poakohng kumwail oh inengieng kapwurehdo popohl oh marain en rongamwahuo nan amwail mour.

Ekei kumwail mwein men ese duwen powehdi mehkot me kumwail sohla kakasang de men mour werei oh men paieki roson mwahu. Idek rehn misineri kan! Irail kak seweseikumwail! Ropirop tohrohr kasalehdahr me, ni duwen pwihn ehu, towe kan en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn Akan iei pwihn roson ehu. Uwen me kin mehla mwadang kin malaulau oh me kin mour werei kin tohtohsang sohte lipilipil pwihn me ropirop wiawihieng ansou reirei oh me mie repwohtpe nan United States.11

Ekei kumwail mwein pehm me amwail mour kin kediropw oh pwurpwurur, ahpw kumwail pehm nan mohngiongumwail pepehm ehu en tehnda, me sohte kaweidpen de katepen amwail mour. Idek rehn misineri kan! Irail kak seweseikumwail! Irail kak seweseikumwail ahpwete esehla duwen kahrepe mehlel en mour—ia kahrepen atail mihmi pohn sampah oh iawasa kitail pahn kohla mwurin mehla. Kumwail kak esehla duwen rongamwahu kopwurupwurdo en Sises Krais eh kak kapaiada amwail mour siksang sohte lipilipil me kumwail kak medewe ansou wet.

Ma mie amwail kapwunod me pid amwail peneinei, idek rehn misineri kan! Irail kak seweseikumwail! Kakehlailih pwopwoud oh peneinei kan inenen kesempwal ong Souleng en Imwin Rahn Akan. Peneinei kan kak patpene kohkohlahte. Peki rehn misineri kan en padahkihieng kumwail duwen met eh kak pweida ong amwail peneinei.

Misineri kan kak pil seweseikumwail nan amwail men kalauda me kumwail ese. Ngehn en aramas inangih laud kamarain. Menda ma mehlel kin kohsang nan wasahn ropirop en science de sang ni kaudiahl sang Koht, kitail kin rapahki! Kilohri en Koht iei loalokong.12

Kalaudlahn kasukuhl kin pid eripit en pali ngehn iangahki en sampah. Se kangoange kesempwalpen wehwehki iren pwuhk sarawi kan. Ropirop tohrohr me kerendo diarada me Souleng en Imwin Rahn Akan me keieu ese duwen Lamalam Souleng oh Pwuhk Sarawi.13 Ma kumwail men ahpwete wehwehkihla Pwuhk Sarawi, en ahpwete wehwehkihla Pwuken Mormon, oh ahpwete wehwehkihla duwen aramas ahr pirien oh duwen Koht eh ketin wia pahpa, idek rehn misineri kan! Irail kak seweseikumwail!

Tohto kumwail ahniki ineng loal en sewese aramas anahn. Pwehki atail idawehn Sises Krais, Souleng en Imwin Rahn Akan pil ahniki inengohte en esehla.14 Sohte lipilipil kak patehng kiht sewese me anahn oh kihda sawas ong irail me lelohng kahpwal sohte lipilipil wasa nan sampah. Ma kumwail men towehda, idek rehn misineri kan! Irail kak seweseikumwail!

Oh ma kumwail men ahpwete esehla duwen mour mwurin mehla, duwen nanleng, duwen Sapwellimen Koht koasoandi ong kumwail; ma kumwail men ahpwete esehla duwen Kauno Sises Krais, Sapwellime Tomwo, oh Kopwurupwurdohn Sapwellime Mwomwohdiso ni duwen eh kokouda ni tapio, idek rehn misineri kan! Irail kak seweseikumwail!

I ese me Koht ketin ieias. Sises iei Kraiso. Sapwellime Mwomwohdiso kopwurupwurdohr. Ni ngoang, I kapakapki me Koht pahn kapaiada emenemen kumwail oh emenemen neitail misineri keneinei kan. Ni mwaren Sises Krais, ahmen.

Iren Sawas Akan

  1. Thomas S. Monson, “As We Meet Together Again,” Liahona, Nopempe 2010, 5–6.

  2. TehkDoctrine and Covenants 4:3.

  3. Tehk Madiu 10:1; Luke 6:13; 10:1; Episos 4:11–12.

  4. Tehk Doctrine and Covenants 1:30.

  5. Madiu 28:19.

  6. Tehk Doctrine and Covenants 68:8; 84:62; 112:28.

  7. Tehk 1 Korint 2:2; 2 Nephi 25:26.

  8. Koasoai sang W. Tracy Watson, president en mahs en Misin en Mesa Arizona.

  9. Wasa me I kihda luko en “idek rehn misineri kan,” kumwail pil kak idek rehn kompoakapahmw me wia towe en Mwomwohdiso en sawas.

  10. Towe kan en peneinei me kin wie towtowe, kompoakapah kan, oh kaun kan en Mwomwohdiso pil pahn pereniki sawas.

  11. Tehk James E. Enstrom and Lester Breslow, “Lifestyle and Reduced Mortality among Active California Mormons, 1980–2004,” Preventive Medicine, vol. 46 (2008), 135.

  12. Tehk Doctrine and Covenants 93:36.

  13. Tehk U.S. Religious Knowledge Survey (Pew Forum on Religion and Public Life, Septempe. 28, 2010), 7.

  14. Tehk Ram Cnaan, Van Evans, and Daniel W. Curtis, Called to Serve: The Prosocial Behavior of Active Latter-day Saints (University of Pennsylvania School of Social Policy and Practice, 2012); “Mormon Volunteerism Highlighted in New Study” (Mahs 16, 2012), http://www.mormonnewsroom.org/article/mormon-volunteerism-report; Mormons in America: Certain in Their Beliefs, Uncertain of Their Place in Society (Pew Forum on Religion and Public Life, Jan. 12, 2012), 43; Robert D. Putnam and David E. Campbell, American Grace: How Religion Divides and Unites Us (2010), 444–54.