2010–2019
Ahkkweye ke Puhlaik, Kuh, ac Mukwikwi
October 2012


Ahkkweye ke Puhlaik, Kuh, ac Mukwikwi

Oruh kom in suwohs oacna ke solse fuhsr 2,000 inge elos kuh in puhlaik ac mwet sruok kuh luhn pristut uh.

Ofong nga sramsram yohk nuh sin mukul fuhsr uh, elos suc sruok Aaronic Pristut, tuhkweni fin facluh in lohng ke miting luhlahp luhn pristut se inge. Nga akacsruhi nuh sum sramsram ke Puk luhn Mormon ahkuhtwelyac Helaman ac solse fuhsr 2,000 lal ah. Ma suhmuhslah se inge ac fah kahsruh kahlwem ke mukul fuhsr inge—ac mwe kolyuck nuh sum, mukul fuhsr ke lwen sahflah. Sie ma suhmuhslah nga luhngse fahk lah elos nohfohn mukul fuhsr, ac elos arulacna fokoko ke puhlaik ac oacyacpac ke kuh ac mukwikwi. Tuhsruhk tiac pa inge nohfohn—elos mukul suc pwacye ke pacl nuh kwewa.1 Puhlaik, kuh, mukwikwi, ac pwacye—arulacna ohiyac wowo!

Nga luhngse lohacng yohk nuh ke ohiyac se met ma ahkuhtweyac kaclos: “ahkkweye ke puhlaik.” Nuh sihk, ma se inge ahkuhtweyac ke luhlahlfongi kuh luhn mwet fuhsr inge in puhlaik in oruh ma pwacye, kuh oacna ke Alma el ahkuhtweyac in tuyak mwet lohoh luhn God ke pacl nuh kwewa ac ke acn nuh kwewa.2 Solse fuhsr 2,000 inge oasr pacl yohk lalos in ahkkahlwemye puhlaik lalos. Kais sie suwos ac fah oacyacpac oasr pacl yohk srihpac ke moul lom an in puhlaik. Kawuck se luhk, John, akacsruhi nuh sihk kain pacl se inge ke moul lal.

Kuhtuh yac somlah, John el ahkkweyeyucklac in wi lutlut Japanese wowo se. El ac wi oasr ke tuhlihk fin facluh ke prokracm wi tuhlihk lutlut suhmaht fin facluh. Kuhtuh nwacna nuh kac ac finsrak yohk ke kahlwem lalos ke facsin ac kahs, kuhtuh ngwetngwet nuh ke in kahsrwelos in muh orekma ac orekma fin acn Japan, tuhsruhk nohfohn som liki lohm in luti ke muhtuhnfacl sahyac inge.

Te paht tukun tuhkuh lal John, sramsram ke tuhkweni se ma ac sikyak ke fin lohm ke sie acn fahsrwelihk nuh inmahsrlon un tuhlihk lutlut sac—suliyuck nuh sin un tuhkweni sac in aetuhi sie sin sie. Ekuh sac, John ac kawuck luo lal som nuh ke acn se ma ahkkahlwemyeyuck ah.

Wi elevator ah som nuh ke sun acn sahflah se ke lohm se inge, John ac kawuck lal ukwe kais sie yen fan srihsrihk ma ac kohlohloslac nuh ke fin lohm se inge ac muhtwacwacack sramsram nuh sin mwet sahyac ah. Tukun fong se inge, eklac puhlan pacl sac. Ma kahskahs, on, luhpan puhsra, ac sruhi yohkwelihk, John el muhtwacwacack puhla tuhfal. Ac te paht, sie mwet muhtwacwacack in oracni tuhlihk lutlut inge in raunlac in akacsruhi sismohk maru. John el muhtwacwacack elyah yohk ac silahklahk fahk nuh sin kawuck luo lal inge muh pacl in som. Elos apkuhran in isrucnuhl, sie seltahl topuk, “John, ma se inge fihsrwacsr—kuht ac fah tuna ke raun se, ac ke pacl se pacl in kuht uh, kuht ac fah pahselah sahyacn in mokwe. In muh pwacnwacng kuht in tiac ahkmwekihnye kuht sifacna nuh sin mwet nuh kwewa ke kuht som uh.” Ma inge luhman fihsracsr nuh sel John, tuhsruhk tiacna wo puhsra sac. El etuh lah el enenuh in ahkkahlwemye srihpac ac orekma lal. Ke pacl se el oracni puhlaik lal ac fahk nuh selos lah elos kuh in oruh oacna sie ma elos ke oruh, tuh elac som. Sie kawuck lal sulaclah in muhta ac wi tuhkweni sac; ma se sahyac ah ukwacl John fani som ke yen fan in sroacng nuh ke elevator ah. Na elos lut, ke elevator ah ikacklah, police Japanese ac fahlac ahluhkweloslac ac silahklahk in sun yen fan ma ac som nuh lucng ah. John ac kawuck lal sroacng nuh ke elevator ah ac som.

Ke police ac sun acn e lucng ke yen fan sac, tuhlihk lutlut ah sislah drug ah fin lohm sac eltahl in tiac sruh uh. Tukun elos ahkmwesahsyelah yen fan sac, ac sifil pacna, police inge tahkuhnuhloslac fin lohm sac ac siyuck sin kais sie tuhlihk lutlut inge in orwaclihk paholos. Mwet kol sac fahsr ke lain soko ah, ngusrok wo kuf luhlahp soko ac ahk luo ke paholos ah. Elos nuh kwewa suc sruok maru ac, finne eltahl mokwe kuh tiac, ac luhlahlfongi muh el wi oruh, ac oasr ma yohk ac sikyak. Apkuhran in nohfohnna, tuhlihk lutlut suc wi muhta lucng ke fin lohm sac elos sisilac liki lutlut luhlahp sac ke ohiyac elos oruh ah. Mwet suc oruh ono kuh inge elos kuhnahoslah masap ac lihsyucklac liki acn Japan, elos tiac kuh in fohlohk ke yac pucspucs. Nuhnak ke lutlut, lusen yac in ahkolah, ac ngwetngwet lalos nuh ke orekma fin acn Japan ke pacl fahsruh ahkkolukyeyucklac ke pacl sac.

Na lwelah ngan fahk nuh sum lah meac sikyak nuh sin kawuck tolu inge. Kawuck se ma muhta na fin lohm sac ah sisilac liki lutlut luhlahp se Japan ah suc el orekma kampare elan wi kuhtanglah ac kampare nuh ke el fohlohk nuh lohm sel. Kawuck se ma weluhl John som ke fong sac ahksahfyelah lutlut lal Japan ac ahkolah in sifil ahkyohkye degree lal ke lutlut na wowo luo fin acn United State. Orekma lal fohlohkohnohllah nuh Asia, suc el arulacna engan yohk kac lah sikyak. El sruikihn mihsenge srihkasrak puhlaik lal John. Nuh kacl John, puhslac ma sikyak wo nuh sel ke moul lal suc koflah wekyucklac. Pacl lal fin acn Japan ah kohlohllah nuh ke pahyuck engan ac tohkoh oasr tuhlihk mukul luo natuhl. El sie mukul pisnis wowo ac ekihn sie mwet luti suhmaht ke lutlut luhlahp se fin acn Japan. Ngwetlah petsacelah fuhkah luhpan siena ke moul lal fin el tiac oasr puhlaik lal in som liki tuhkweni sac ke ekuh yohk srihpac se fin acn Japan ah.3

Mukul fuhsr, oasr pacl ke kom ac, oacna John, kom ac fah ahkkahlwemye puhlaik suwohswohs ke ac akihlenyuck, ohiyac suc ma kuh in ahkkolukye ac ahkmwekihnye. Oacyacpac, fin facluh mihsenge, mwet suhmuhslah el ahkuhtweyac lah oasr mwe sruhf ac sun kuht ke srihpen kuhfwen technology ma mihs ac ke srihpen kuht ac sun mwe sruhf inge ke pacl se kuht muhkwena muhta lie screen ke (computer, telephone, etc.). Technology wowo inge oacyacpac use ohiyac tiac use etwacack muhkwena nuh sin fihl met liki kom. Oasr sukok oreklac ingena konweyuckyak ke tuhlihk fuhsr lah elos tiac srihfeyuck elyah muhkwena ke lutlut ac tuhsruhk oacyacpac ke internet. Ahkuhtweyac lah mwet fuhsr ma kohflohfohl ke petsac nihmnihm kuh orekmakihn ono kuh ke social networking site oasr tolu nuh ke ahkosr pacl elos orekmakihn mwe sruhi kuh ono kuh. Mwe fahk ke sukok se inge, sie mwet orekma ke akwuck in masap el fahk lah: “Yac se inge konwacack atac sasuc se fokoko srihfeyacn mwet lal—srihfeyacn technology. Srihfeyacn technology el tiacna tuhkuh sin kawuck luhn tuhlihk suc el wi forfor. El utyak nuh ke lohm sesr ac infuckihl luhn tuhlihk, el tuhkuh ke Internet.”4 Ahkkahlwemye luhn puhlaik suwohs ac fah oacyacpac click kuh tiac click. Misineri elos lutiyuck sin Fahkwelihk Wosasuc Luhk, “Mac kom sulaclah in nuhnkuh ac oruh ke kom muhkwena ac kom luhlahlfongi muh wacngihn mwet liye pa sie mwe srihkasrak wo lom.”5 Na Puhlaik! Ac fokoko! Tu ke acn muhtahl, ac tiac tahfuh luo.6

Mukul fuhsr, Nga olwelah lah Leum elac fah ahkfokokoye kom. “Ac God el tiac use nuh sesr nguhn in sahngweng; tuhsruhk ke kuh.”7 El ac fah opi kom ke suwohswohs ac puhlaik lom—ke pwacr ac engan. Puhlaik lom ac fah sikyak ke luhlahlfongi lom ke Jisus Kraist ac Iwaclah Lal, pruhe lom, ac ahkos masap lom.

Prestuhn N. Eldon Tanner el fahk: “Sie tuhlihk mukul fuhsr ke yen in sritacl ke lutlut ac el kuh in oruh ip wo. Sie mukul ke football team, kuh acn in lutlut ac, kuh acn in orekma lal kuh fin el moulkihn wosasuc, ahkfuhlwactye pristut, ac tu suwos ke ma pwacye, oraclah nuh ke ma wo. Kuhtuh pacl uh kom ac fah lotwelah yohk suhlahlahlfongi ac pihlesruh finne selos suc luhlahlfongi oacna kom, finne elos ahkfuhlwactye kom ke ma wo kom oruh. Tuhsruhk esam lah Mwet Lahngo el sifacna kweok, pihlesreyuck, acniyuck, sahflahiyac srihpsrihpyak ke srihpen el tiacna muhnahs ke luhlahlfongi lal. Kuh kom nuh tui ac nuhnkuh kac lah mac ac sikyak fin el muhnahslah ac fahk, ‘O, Mac ac oraclah siena?’ Ac fahsr liki misin lal? Yac, kom ke fuhlweack, kuh kuht luhngse in puhlaik in kuhlwacnsap finne puhkantwen ma kosraclah ac ma koluk fin facluh? Lwelah in oasr sesr puhlaik in tuyak ac oekyucklac oacna mwet pwacye, luhlahlfongi luhn Kraist.”8

Nga suli kom in oruh kom in suwohs oacna ke 2,000 solse fuhsr inge elos kuh in puhlaik ac mwet sruok kuh luhn pristut. Esam, Mac kom oruh, kom som nuh oyac, ac mac kom lie ac fah sulaclah lah kom ac fuhkah. Suc kom ke sun? In muh deacon suwohs se, mwet luti suwohs se, prist suwohs se. Oraclah sulaclah lom in suwohs in eis akwuck se tohkoh ke matwac fal se ac in kuh in eis Melchizedek Pristut. Pa inge inkacnek soko luhn suwohswohs ma suli kahsruh lucng me. Leum el fahk, “Kuh luhn pahpah lucng ac ahkkahlwemye ke akwuck luhn Melchizedek Pristut.”9

Pahpah, ninac, mwet kol luhn pristut, ac ma pahluh oasr ke puk srihk pahngpahng Ma Kunac nuh sin God ac Nuh ke Kuhiyacn Mwet Fuhsr kuh in kol kowos ke fahsr lowos.

Prestuhn Thomas S. Monson el tuhfahna in ahkkweye:

“In oraclah [sulaclah] ahkwoyac, puhlaik el enenweyuck—puhlaik in fahk moh, puhlaik in fahk ahok. …

“Nga siyuck sum in oraclah sulaclah … pwacye, ingena in tiac som liki inkacnek suc ac fah kohllah nuh ke finsrak lasr: moul ma pahtpaht yurin Pahpah tuhmasr Inkuhsrao.”10

Oacna ke solse 2,000 mukwilac nuh ke mweun luhn mwet kol lalos, Helaman, ac ahkoelah kuh in puhlaik lalos, kom kuh pac in oruh oacna in ukwe pahng nuh ke mweun luhn mwet pahluh kol lom, Prestuhn Thomas S. Monson.

Mukul fuhsr sruok Aaronic Pristut luhk, ke pruhe in kaliyac nga luhngse fahkwack luhlahlfongi luhk ke God Pahpah ac Jisus Kraist ac kahs lal Joseph Smith: Ke el ahkkweye kuht in som nuh ke orekma sacohk. El fahk kuht enenuh in fahsr nuh met ac tiac fohlohk nuh tok, in oasr puhlaik, ac som nuh ke mweun!11 Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Alma 53:20.

  2. Liye Mosiah 18:9.

  3. Sramsram se fahkwack nuh sin mwet sihm an.

  4. Joseph A. Califano Jr., mwet se suc oraclah ac kol National Center on Addiction and Substance Abuse at Columbia University, ke sie mwe sihm tuh ahkuhtweyac, casacolumbia.org.

  5. Preach My Gospel: A Guide to Missionary Service (2004), 118.

  6. Liye Doctrine and Covenants 87:8.

  7. 2 Timothy 1:7.

  8. N. Eldon Tanner, “For They Loved the Praise of Men More Than the Praise of God,” Ensign, Nohfuhmpuh 1975, 74–75.

  9. Liye Doctrine and Covenants 84:20.

  10. Thomas S. Monson, “The Three Rs of Choice,” Liahona, Nohfuhmpuh 2010, 68.

  11. Liye Doctrine and Covenants 128:22.