2010–2019
Intein Met, Na Kuhlwacnsap
October 2012


Intein Met, Na Kuhlwacnsap

Ke ahkpah, kais sie sesr kuh in oacna Mwet Lahngo ke kuht kuhlwacnsapuh tuhlihk nuhtin God.

Sie ip yohk suc oasr lasr mwet pahluh sacohk lasr, Prestuhn Thomas S. Monson, pa Leum el sulaclah mwet kuhlwacnsap tuh el luti in ukwe srihkasrak luhn Mwet Lahngo—srwaclihk kuhlwacnsap uh, sie nuh ke sie. Kowos inmahsrlosr suc sun tari kof in pacptais oasr olwelah se in oruh oacna. Kuht olwelah in “esamuhl pacl nuh kwewa [Mwet Lahngo] ac liyacacng masap lal,”1 ac El fahk lah, “Pa inge masap luhk, Lah kom in luhngse sie sin sie, oacna ke Nga luhngse kom,”2

Akihlen fuhkah tuh kahs sin Prestuhn Monson oasr pac mwe siyuck se: “Kuht rauniyucklac sin mwet suc enenuh kahsruh lasr, ahkkweye lasr, pahtok lasr, ahk engan lasr, kuhlwacng lasr. … Kuht pa poun Leum inge fin facluh, ke kuh in kuhlwacnsap ac in sruhk tuhlihk Nahtuhl. El kahsrweyuck sin kais sie sesr.”3

Yac kom lohng—mwe siyuck se in luhngse sie sin sie? Ke kuhtuh, kuhlwacnsap kuh kahsruh sie nuh ke sie, ukwe srihkasrak luhn Mwet Lahngo, tiac tuhkuh fihsrwacsr. Tuhsruhk ke ahk pah, kais sie sesr kuh in tuhkuh oacna Mwet Lahngo ke kuht kuhlwacnsap uh tuhlihk nuhtin God. In kahsrwe kuht wo in luhngse sie sin sie, nga luhngse sruhkwack kahs itkohsr in esamyac: “Ma se met intein, na kuhlwacnsap.”

Apkuhran in yac 40 somlah ah, nga ac mukul tuhmuhk som nuh tempuhl ke fong in muhtwacta lasr ke Fuhrwacte. Kuht macruht ke lusen pacl fototo se, ac nga tuhfal ke srihpen ma se inge pa pacl ahkluo luhk in macruht sasuc. Tahmtahel se muhta siskuck sahp el akihlen. El kweme nuh yuruk ac mahmah, “Nimet elyah. Ngwac fah kahsrwe kom.” Tuhfal luhk fihsrwacsr uh, ac nga muhtwacwacack in luhngse tuhkweni se in tempuhl ah. Intein met, na kuhlwacnsap.

Kuht nohfohn suliyuck in ukwe lutiyuck luhn Jisus ac in luti nuh sin mwet sahyac. Mwe suli se inge tiac sruokyuck nuh sin tahmtahel wo. Ke Nga akacsruhi kuhtuh srihkasrak ke mempucr suc luti in intein met na kuhlwacnsap, lihpsre ke mwe luti ke Jisus elos ahkuhtweyac.

Tuhlihk matwac yac ohnkohsr se ke U luhn Tuhlihk Srihsrihk fahk: “Ke nga suleyucklac in kahsruh ke kuhlahs uh, nga kuh in sulaclah sie kawuck in wiyuc orekma. Nga sulaclah [tuhlihk mukul se ke kuhlahs luhk ah suc ahksahngwengyeyuc] ke srihpen el tiac wi sollac sin mwet sahyac. Nga kena oruh elan puhla wo.”4

Meac tuhlihk srihsrihk se inge suk? El akihlen lah orek kwekwe ke kuhlahs uh soenna wi sollac uh. Mac el oruh in kuhlwacnsap? El sulacllah elan kawuck lal in kahsruh ke kuhlahs. Jisus el luti, “Luhngse mwet suc sruhngwackom, ahkinsewowoyaclos suc selngawi kom, oruh wo nuh selos suc sruhngwackom.”5

Ke sie ward, mwet sruok Aaronic Pristut met liki suk ac inge kuhlwacnsap ke kalmeyac yohk. Wik nuh kwewa mukul fuhsr tuhkuh sa ac tu lihkihnihm ke lohm in tuhkweni ke af, snow, kuh usren fol, tuhpan tuhkuh luhn mwet mahtuh mempucr ke ward sac. Elos sruhk wheelchair ac mwe fahsr lalos liki stosah, sang paholos in sruokyac, ac kahkahsrihk pwen mwet mahtuh inge nuh lun lohm ah. Elos suwohs oruh ma kunaclos nuh sin God. Ke elos suk ac kuhlwacnsap, elos moulkihn srihkasrak suc Mwet Lahngo el luti: “Ke kowos oruh ma inge nuh sin sie suc srihk liki nuh kwewa sin mwet lihk, kowos oruh nuh sihk.”6 Ke matwac fuhsr sasuc ke prokracm ahkkweyeyuck, muhtuhn mukul fuhsr inge ac fah tiac tahfuh luo in ikacslah in yohk na in oruh ma kunaclos in kuhlwacnsap oacna inkacnek in Kristin.

Intein ac kuhlwacnsap kuhtuh pacl uh oasr mukwikwi wo kac. Ac sie muhtwacn fuhsr inel Alexandria akihlen lah kuhsin se lal Madison koflah in ahksahfyelah Kapkapwack luhn Kais Sie lal sifacna ke srihpen el kweok ke mas autism. Alexandria el orwacni muhtwacn fuhsr ke ward lal ah, kahsrweyuck sin mwet kol lal, ac suk in orwaclah sie ma nuh sel Maddy suc el tiac kuh in sifacna orwaclah. Kais sie muhtwacn fuhsr ahksahfyelah mukwikwi ac orekma ke Kapkapwack luhn Kais Sie in kuh in oruh Maddy elan kuh in eis kahsruh lal sifacna.7

Muhtwacn fuhsr inge ac fah kapkapwack sun ip kunen ninac ac Rilif Sosaiti tahmtahel ke srihpen elos luti in intein met, na kuhlwacnsap ke inkacnek in luhngse pwacye.

Prestuhn Monson el ahkacsmakihnye kuht lah luhngse, “luhngse nwacsnwacs luhn Kraist8—kuh ke kahs sahyac, intein ac kuhlwacnsap—“el sikyak ke pacl se mwet katinmas mahtuh el esam ac utucklac nuh ke ward” ac “ke tahmtahel se sifacna muhta ke Rilif Sosaiti ac eis solsol, ‘Fahsruh—muhta siskacsr.’”9 Masap kol se el ahkuhtweyucki inse: “Kuhtwena mukul [kuh muhtwacn] fah oruh nuh sum, ac kom fah oruh nuh selos pac.”10

Mukul pahyuck luhngse intein se kuhlwacnsap ke inkacnek yohk srihpac luo. El fahk:

“Nga kahsruh muhtwacn kiyuck ke sie Sacnri ke U luhn Tuhlihk Srihsrihk kuhlahs lal nwacnwaclah ke matwac-yac-itkohsr. Ke U luhn Tuhlihk Srihsrihk pacl in akacsruhi muhtwacwacack, nga akihlen sie mempucr ke kuhlahs sac muhta mukwikwi ke siyah se lal ah ac tiac puhla wo. Nguhn mahmah nuh sihk lah el enenuh kahsruh, na nga pihtucki siskacl ac kahkahsrihk siyuck sel lah mac el sis uh. El tiac topuk … , na nga muhtwacwacack in on kahkahsrihk nuh sel.

“U luhn Tuhlihk Srihsrihk luti on sasuc soko, ac ke kuht on ah, ‘Fin Nga lihpsre heart luhk Nga lohng puhsren Mwet Lahngo,’ Nga muhtwacwacack in puhla muhlahlah na upac se ac fucsrfucsr nwacklah nguhnihk. … Nga eis luhlahlfongi ke luhngse luhn Mwet Lahngo nuh sel, … ac nuh sihk. … Nga lotwelah lah kuht pa poun [Mwet Lahngo] ke kuht kuhlwacnsap uh sie.”11

Tiac ke akihlen luhn sie tamuhlwel Kristin se inge muhkwena in kahsruh muhtwacn kiyacl ah ke kuhlahs suc nwacnwaclah ke yac-itkohsr-matwac; el oacyacpac sang kais sie kahsruh nuh sin tuhlihk suc enenuh. El ukwe Mwet Lahngo, suc luti, “Orekma ma kom liye nga oruh kom enenuh pac in oruh.”12

Sronot se sikyak ah ikacslah pacl yohk nuh sin mwet tuhma lutlut luhn Jisus Kraist in suk met na fah kuhlwacnsap. Mukul, muhtwacn, tuhlihk fuhsr, ac tuhlihk srihsrihk akihlen pisnis ac lohm muhsahllah ac puhtatlac ma nuh kwewa in kahsruh ahknwacsnwacsyelah ac ahkwoyelah ma suc muhsahllah. Kuhtuh suk ke enenuh in kahsruh ke owo. Kuhtuh sahyac eslah elah petsac, pwepuh in masap, lwacta, ac kuhtuh pac pwepuh yohk srihpac sahyac na kahkahsrihk sruhpuhsrwack in paholah ma nuh kwewa elos kuh in orwaclah. Suk na fah kuhlwacnsap el tiac arlac orekmakihnyuck ac tiac arlac fal nuh ke pacl lasr sifacna.

Meac acn wo in ma se met suk ac kuhlwacnsap sahyacn lohm ah? Mwe srihkasrak ke moul lal Elder Richard G. Scott ahkuhtweyac:

“Sie fong ah tuhlihk mukul srihsrihk nahtuhsr Richard, suc oasr elyah lal ke heart, tuhkahkwack tuhng. … Muhtwacn kiyuck ah pa muhta wacna tuhkahkwack liyacl ke pacl nuh kwewa el tuhng uh, tuhsruhk pacl se inge nga fahk, ‘Ngwac fah liyaclwacng.’

“Ke srihpen elyah se lal inge, ke el muhtwacwacack in tuhng, at srihsrihk se lal ah arulacna pihsrpihsr. El wohtlah ac usriyac lweyuck ke mwe an sac. Fong sac nga sruohkuhl arulacna fototo in srihke in ahkfihsracsryelah at se lal ah ac tilokihnyac tuhng lal ke nga ahol nuknuk lal ac sang mwe lweyuck pet sasuc. Nga sruohkuhl nuh ke na el mutullac. Nga tiacna etuh lah mahlwem suhpuhs tohkoh elac misac. Nga ac fah esam pacl nuh kwewa ke nga sruohkuhl ke pouk ke infulwen fong.”13

Jisus el fahk, “Suc kac ac fah wo inmahsrlowos, lwelah elan mwet luti lom.”14

Kuhtuh pacl uh kuht srihfeyuck in kuhlwacnsap ke inkacnek ma kuht ke in kuhlwacnsap ac tiac arlac ke inkacnek ma enenweyuck ke pacl sac. Ke Elder Robert D. Hales el luti ke ip ke moul in sensen, el akacsruhi srihkasrak ke moul mwe sang luhn muhtwacn kiyacl ah. El siyuck, “Kuh kom moli ma se inge nuh sihk kuh nuh sum?”15 Fin kuht eis kihsen siyuck se inge sifacna ke kuht kuhlwacnsap ac siyuck, “Kuh nga oruh ma se inge nuh sin Mwet Lahngo, kuh nga oruh ma se inge nuh sihk?” kahsruh lasr ac oacna orekma luhn Mwet Lahngo. Mwet Lahngo el siyuck ac kuht enenuh pac. “Meac kom kena ngan oruh nuh sum?”16

Wik ekahsr somlah ah, nga silahklahk ac elyah, ke ma puhkantwen in orek ke tahk se luhk ah. Nga finsrak tuh ngan som nuh tempuhl ke lwen sac tuhsruhk puhla luhk nga arulacna kahfofo. Ke pacl se ma nuhnkuh in kahfofo ke orekma in tempuhl sunyuc uh, ahkacsmakihnyeyuc lah mac nga enenuh in oruh emet uh. Nga som liki ohfohs luhk in fahsr som nuh Salt Lake Tempuhl, motko ke pacl se nga fahsr ahkfalyelah pacl se nga tiac orwaclah ah. Kulohkihn lah, Leum el muhtweng ac pahkotwen ac lutiyucme sifacna lesin wowo se ke lwen sac.

Ke nga pihtucki muhta ke infuckihl in tuhkweni sac, tuhlihk muhtwacn fuhsr se inge toptoplac ac kahkahsrihk fahk, “Nga arulacna sahngweng. Pacl ahkluo luhk nuh in tempuhl pa inge. Kom kuh in nuhnak muhnahs kahsrweyuc?” Fuhkah ne el kuh in etuh lah kahs inge pa nga kena lohng uh? El tiac etuh, tuhsruhk Pahpah Inkuhsrao el etuh. El suk mwe enenuh yohk luhk. Nga enenuh in kuhlwacnsap. El kol ah tuhlihk muhtwacn fuhsr puhsisacl se inge in suhpweyuc suliyuc in kuhlwacnsuhpwacl. Nga fahk nuh sum lah nga pa mwet se suc kahsruh yohk se.

Nga fahkwack ke tarilac yohk lah puhkantwen mwet moul oacna Kristin suc kuhlwacnsapuh sucu lasr ke yac pucspucs me. Nga ahkkahlwemye luhngse luhn insiyuck nuh sin mukul sacohk tuhmuhk ac sucu luhk, suc mihsaclah in kuhlwacnsap ac ke luhngse yohk.

Lwelah kuht nohfohn in suk in itein met, na kuhlwacnsap. Ke kuht oruh uh, kuht karihngihn olwelah uh, ac kuhlwacnsap lasr ma, oacna kuhlwacnsap lal Prestuhn Monson uh, ac fah ahkpwacyei ke mwet tuhma lutlut lasr. Nga etuh lah Mwet Lahngo El moul. Iwaclah lal oruh kuht in moulkihn mwe luti Lal. Nga etuh lah Prestuhn Monson pa mwet pahluh lasr mihsenge. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Doctrine and Covenants 20:77.

  2. Liye John 15:12.

  3. Thomas S. Monson, “What Have I Done for Someone Today?” Liahona, Nohfuhmpuh 2009, 86.

  4. Canyon H., “A Good Choice,” Friend, Jacnweri 2012, 31.

  5. Liye Mattu 5:44.

  6. Liye Mattu 25:40.

  7. Liye “For Madison,” lds.org/youth/video/for-madison.

  8. Liye Moroni 7:47.

  9. Thomas S. Monson, “Charity Never Faileth,” Liahona, Nohfuhmpuh 2010, 125; liye pac Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society (2011), 101.

  10. Liye 3 Nephi 14:12.

  11. Al VanLeeuwen, “Serving the One,” Liahona, Ohkohs 2012, 19; liye pac Sally DeFord, “If I Listen with My Heart,” 2011 Outline for Sharing Time, 28.

  12. Liye 3 Nephi 27:21.

  13. Richard G. Scott, “The Eternal Blessings of Marriage,” Liahona, Mei 2011, 96.

  14. Liye Mattu 20:26.

  15. Robert D. Hales, “Becoming Provident Providers Temporally and Spiritually,” Liahona, Mei 2009, 9.

  16. Liye Mattu 20:32.