2010–2019
Rõõm surnute lunastamisest
Oktoober 2012


Rõõm surnute lunastamisest

„Tema istutab laste südametesse nende isadele antud lubadused ja laste südamed pöörduvad nende isade poole.”

Issand ilmutas prohvet Joseph Smithile üleva püha ristimistalitust käsitleva õpetuse. See valgus saadi, kui teised ristiusu kirikud õpetasid, et surmaga määratakse pöördumatult ja igavesti kindlaks hinge saatus. Nad õpetasid, et ristitud inimesed saavad tasuks lõputu rõõmu, samas kui kõik teised seisavad silmitsi igavese piinaga, ilma et neil oleks mingitki lootust lunastatud saada.

Issanda ilmutus, et õige preesterluse volitusega saab teha asendusristimisi surnute eest, näitas, et Tema avaldus „Kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda”1 on õiglane. Asendusristimine pakub seda olulist talitust halastavalt kõigile, kes surid väärilistena, kuid ei saanud sellest osa surelikkuses.

See hiilgav õpetus on veel üheks tunnistuseks Jeesuse Kristuse lepituse kõikehõlmavusest. Ta tegi päästmise kättesaadavaks igale meelt parandavale hingele. Tema lepitus sai võitu surmast ja Ta lubab väärilistena surnud inimestel saada asemike vahendusel osa kõigist päästmise talitustest.

Ühes rohkem kui 150 aasta taguses kirjas teatab Joseph Smith: „Pühadel on eriline võimalus saada ristitud … surnud sugulaste eest, … kes on võtnud evangeeliumi vastu vaimus … nende vahendusel, keda on volitatud neile jutlustama.”2 Ta lisas hiljem: „Pühad, kes oma surnud sugulaste huvide eest ei seisa, seavad ohtu omaenda päästmise.”3

Prohvet Eelija usaldas asendustöö võtmed Kirtlandi templis Joseph Smithi hoolde4, et võiks täituda Issanda lubadus: „Tema istutab laste südametesse nende isadele antud lubadused ja laste südamed pöörduvad nende isade poole.”5

Joseph Smithile ja hilisematele prohvetitele antud täiendavate ilmutuste kaudu oleme hakanud mõistma templitööd ja selle võimalusi ning pereajalootööd, mis seda toetab. Kõik prohvetid pärast Joseph Smithi on rõhutanud, kui oluline on tagada kõik talitused iseendale ja surnud esivanematele.

Templi- ja pereajalootöö on üks töö, mis jaguneb kaheks. Mõlemad pooled on teineteisega seotud nii nagu ristimine ja Püha Vaimu anni talitus. Mõned liikmed ei saa teha mõlemat tööd tervislikel põhjustel või templi kauge asukoha pärast.

President Howard W. Hunter on õpetanud:

„Meil tuleb teha ära preesterluse templitalituste töö, mis on vajalik meie endi ülenduseks, ning seejärel töö, mis on vajalik nende jaoks, kel puudus võimalus evangeelium selles elus vastu võtta. Teiste heaks saame teha tööd kaheti: esiteks uurides pereajalugu, et teha kindlaks oma eelkäijad, ja teiseks tehes templitalitusi, et anda neile samad võimalused, mis on elavatel.

Kirikus on siiski palju liikmeid, kelle võimalused templis käia on piiratud. Nad annavad endast parima. Nad tegelevad pereajaloo uurimisega ja lasevad templitalituste tööd teha teistel. On ka liikmeid, kes on hõivatud templitööga, kuid kellel ei õnnestu uurida oma perekonna põlvnemislugu. Kuigi nad teenivad jumalikul kombel teistele abiks olles, jäävad nad ilma õnnistusest, kui ei otsi oma surnud sugulasi, nagu viimse aja prohvetid on jumalikult juhatanud. …

Olen õppinud, et inimesed, kes on seotud pereajaloo uurimisega ning teevad seejärel templitalituste tööd nende eest, kelle nimed nad on üles leidnud, saavad tunda täiendavat rõõmu õnnistuse mõlemast poolest.”6

Taevaisa tahab, et igaüks meist saaks osa selle olulise asendustöö õnnistuse mõlemast osast. Ta on andnud teistele juhatust näidata meile, kuidas olla selle väärilised. Nende õnnistuste saamine sõltub meist endist.

Igasugune töö, mida templis teete, tähendab hästi veedetud aega, kuid talituste tegemine asemikuna oma esivanema eest muudab templis veedetud aja veelgi pühamaks ja sellele järgnevad veelgi suuremad õnnistused. Esimene Presidentkond on teatanud: „Meie silmapaistvaim kohustus on otsida üles ja teha kindlaks omaenda esivanemad.”7

Kas te, noored, tahate teada üht kindlat moodust, kuidas vastase mõju elust välja tõrjuda? Süvenege esivanemate otsimisse, valmistage nende nimed ette templi pühadeks asendustalitusteks ja minge siis templisse, et olla nende asemikuks ning saada osa ristimise ja Püha Vaimu anni talitustest. Vanemaks saades saate osaleda ka teistes talitustes. Ma ei suuda mõelda millelegi muule, mis teid elus vastase mõju eest rohkem kaitseks.

Venemaal Doni-äärse Rostovi misjonil kutsuti noori üles kandma nimeregistrisse 2000 nime ja seadma templitalitusteks valmis vähemalt üks nimi enda suguvõsast. Neid, kes selle eesmärgi täitsid, kutsuti pikale reisile Ukrainas asuvasse uude Kiievi templisse. Üks noormees rääkis oma kogemuse kohta järgmist: „Kulutasin palju aega arvutimängudele. Kui hakkasin nimesid registreerima, ei jäänud mul mängudeks üldse aega. Algul mõtlesin: „Oh ei! Ei või olla!” Kui projekt lõppes, olin kaotanud kogu huvi mängude vastu. … Sugupuu uurimine on töö, mida saame teha siin maa peal ja see jääb alles taevas.”

Paljud ustavad pühad on uurinud oma suguvõsa põlvnemist ning kasutavad FamilySearch programmi andmetalletusvõimalust, et nende pereliikmed saaksid teenida talituste tegemisel asemikena. Nimede talletamine võimaldab inimestel teha mõistliku perioodi jooksul talitusi esivanemate ja külgnevate sugupuude heaks. Hetkel on talitustööks reserveeritud 12 miljonit nime ja miljoneid talitusi. Paljud nimed on olnud tallel aastaid. Üles leitud esivanemad on kahtlemata põnevil ja elevil, kui nende nimed talitusteks valmis on. Nad ei pruugi siiski olla eriti õnnelikud, kui neil tuleb oodata ka talituste tegemist.

Me innustame teid, kellel on suured nimevarud, neid jagama, et teie suguseltsi või koguduse ja vaia liikmed saaksid teile töö tegemisel abiks olla. Te saate seda teha, kui jagate templikaarte koguduse ja vaia abivalmitele liikmetele või saadate nimed otse templisse FamilySearch arvutisüsteemi vahendusel. Viimane on see, mida Cindy Blevins Wyomingi oariigist Casperist juba aastaid teinud on.

Õde Blevins ristiti teismeeas ja ta oli oma peres ainuke liige, kes liitus Kirikuga. Ta on teinud tohutul hulgal sugupuutööd. Kuid tema ja tema pereliikmete jaoks on nimesid liiga palju. Seetõttu on õde Blevins saatnud nimesid templisse, kus tema sõnul tehakse nende eest töö ära vaid mõne nädala jooksul, tavaliselt ühes kahest tema kodule kõige lähemal asuvast templist. Tema sõnul meeldib talle mõelda, et sõbrad ja naabrid tema kogudusest ja vaiast võivad olla nende seas, kes aitavad tööd tema esivanemate eest lõpule viia. Ta on neile selle eest tänulik.

Mu armsale naisele Jeaneneʼile meeldis pereajalugu uurida. Kui meie lapsed olid väikesed, vaatas ta sõpradega vaheldumisi laste järele, et saaks iga mõne nädala tagant mõned tunnid meie pere sugupuud uurida. Kui meie noorim laps oli kodust lahkunud, kirjutas ta oma päevikusse: „Tegin just otsuse ning tahan tõusta ja selle pärast hõisata. Mikeʼi endisest magamistoast on saanud minu sugupuu uurimise tuba. Seal on kõik vajalik ülestähenduste ja töö korraldamiseks. Nüüdsest keskendun olulisele sugupuu uurimisele ja nimede templisse esitamisele. Olen selle pärast nii elevil ja põnevil.”8

Teises päevikusissekandes seisab: „Minu jaoks leidis aset ime Mel Olseni pereajalookabinetis, kus ta kinkis mulle paberile prinditult kõik mu teadaolevad esivanemate sugupuud, mis pärinesid genealoogia seltsile saadetud viimastest arvutisse kantud sugupuuregistri ülestähendustest. Enamik neist pärines nelja põlvkonna programmi ülestähendustest, mida Kirik aastaid tagasi täitma kutsus. Mind on heidutanud mõte mu tohutust ülesandest koguda pereühingutest kokku kõik mu esivanemate ülestähendused, mis nad uurimise käigus tegid, et need arvutisse sisestada ja esmakordselt arvuti vahendusel esivanemate registrit jagada. Ja siin nad kõik olid kaunilt, organiseeritult ja välja prinditult minu ees laual. Olin nii elevil ja rabatud, et istusin oimetuna ja hakkasin seejärel õnnest nutma. … Kellelegi, kes on kangekaelselt ja üksikasjalikult kolmkümmend aastat uurinud, on kõigi nende ülestähenduste arvutisse kandmine tõeliselt elevust tekitav. Ja kui mõtlen sadadele tuhandetele inimestele, kes sisestavad praegu või peatselt arvutisse tohutul hulgal rahvaloendusandmeid ja eraviisilisi uurimistulemusi, … olen ma sellest nii elevil. See on tõepoolest Issanda töö ja Ta juhib seda.”9

Olen maitsnud piisavalt selle üleva töö vilju teadmaks, et Eelijalt Joseph Smithile taastatud võtmed võimaldavad meie südametel olla seotud ja igaühel meist olla ühendatud esivanematega, kes meie abi ootavad. Meie töö pühades templites siin maa peal, milleks kasutame Päästjalt saadud volitust, võimaldab meie eelkäijatel saada päästvad talitused, tänu millele saavad nad igavest õnne nautida.

Töö pühaduses sügavalt veendunud inimesed on läinud aegadel vapralt vastanud üleskutsele, mis tundus sama ulatuslik kui püüd üksinda kogu Nebraska osariigi vili ära koristada. Nüüd teevad seda tööd mitu vägevat kombaini. Me saame teha ja teemegi kogu vajaliku töö ära üheskoos.

Tunnistan, et Eelija Vaim liigutab paljude Isa laste südameid kõikjal maailmas, pannes surnute eest tehtava töö ennenägematus tempos kiirust koguma.

Aga teie? Kas olete palvetanud esivanemate töö üle? Heitke kõrvale see, millel teie elus tegelikult tähtsust ei ole. Otsustage teha midagi, millel on igavesed tagajärjed. Ehk on teid õhutatud esivanemaid otsima, kuid tunnete, et te pole genealoog. Kas mõistate, et te ei peagi enam genealoog olema? Kõik saab alguse armastusest ja siirast soovist aidata eesriide taga olijaid, kes end ise aidata ei saa. Vaadake ringi. Teie piirkonnas on keegi, kes saab aidata teil edu saavutada.

See töö on vaimne. Mõlemal pool eesriiet tehakse tohutuid koostööpingutusi ja abiandmine on vastastikune. Kus te ka siin maailmas olete, saate anda vägeva panuse palve, usu, sihikindluse, usinuse ja mõningase ohverdamisega. Alustage kohe. Luban, et Issand aitab teil leida võimaluse ja see paneb teid end imeliselt tundma. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Jh 3:5.

  2. History of the Church, 4. kd, lk 231.

  3. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 471–472.

  4. Vt ÕL 110:13–16 .

  5. ÕL 2:2; rõhutus lisatud.

  6. Howard W. Hunter. A Temple Motivated People. – Liahona, mai 1995, lk 5−6; Ensign, veebr 1995, lk 4−5.

  7. Esimese Presidentkonna kiri 29. veebr 2012; rõhutus lisatud.

  8. Jeanene Watkins Scotti päevik, apr 1988.

  9. Jeanene Watkins Scotti päevik, 23. sept 1989.