Teie usu proovilepanek

Vanem Neil L. Andersen

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist


Nagu kuum tuli, mis muudab raua teraseks, kui me jääme ustavaks meie usu tuleproovis, siis puhastatakse ja tugevdatakse meid vaimselt.

Kümme aastat tagasi, kui ma elasin oma naise Kathyga São Paulos Brasiilias, oli Brasiilia São Paulo Interlagose misjoni juhatajaks juhataja David Marriott. David elas koos oma naise Neilli ja oma poegade Willi, Wesley ja Trace’iga meie lähedal. Nad olid vastanud prohveti kutsele ja läinud misjonile ning jätnud maha oma kodu, äri ja paljud pereliikmed.

Ühel pärastlõunal helistas mulle juhataja Marriott. Nende armas õigemeelne 21-aastane tütar Georgia, Indiana Ülikooli viiulitudeng, oli kirikust jalgrattaga koju sõites veoautolt löögi saanud. Esimeste uudiste kohaselt oli tema seisund hea. Kuid mõni tund hiljem halvenes tema seisund järsult.

Pere ja sõbrad paastusid ja palvetasid, et Georgiaga juhtuks ime. Tema ema lendas öösel Brasiiliast sinna. Kui ta järgmisel päeval Indiana osariigi lennujaama jõudis, olid tal vastas tema vanemad lapsed, kes selgitasid pisarsilmil, et olid olnud koos Georgiaga, kui ta suri.

Ma jälgisin Marriotti peret selle kogemuse ajal ja järgnenud kuude ja aastate jooksul. Nad nutsid, palvetasid ja rääkisid Georgiast, nad tundsid suurt valu ja kurbust, kuid nende usk püsis kõikumatuna. Täna hommikusel istungil kuulsime sarnasest usust Bowenite ja ka Wilbergerite pere ilusas elus.1

Usu and on hindamatu. „Aga see on igavene elu,” ütles Jeesus, „et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.”2

Meie usk on keskendunud Jumalale, meie Isale, ja Tema Pojale Jeesusele Kristusele, meie Päästjale ja Lunastajale. Seda usku toetab teadmine, et evangeeliumi täius on taastatud maa peale, et Mormoni Raamat on Jumala Sõna ja et tänapäeva prohvetid ja apostlid hoiavad preesterluse võtmeid. Me hindame oma usku, töötame, et oma usku tugevdada, ja teeme kõik, mis meie võimuses, et oma usku kaitsta.

Apostel Peetrus mainis midagi, mida ta kutsus usu läbikatsumiseks3. Ta oli seda ise kogenud. Meenutage Jeesuse sõnu:

„Siimon, … saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!

Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.”4

Peetrus julgustas hiljem teisi: „Armsad, ärge võõrastage enestes,” ütles ta, „tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast.”5

Need tuleproovid on mõeldud meie tugevdamiseks, kuid need võivad ka vähendada või hävitada teie usaldust Jumala Pojasse ja nõrgendada teie otsust pidada Talle antud lubadusi. Need proovilepanekud on tihti maskeeritud ja seepärast on neid raske märgata. Need juurduvad meie nõrkustes, haavatuses, meie tundlikkuses või asjades, millest me kõige enam hoolime. Ühe inimese tõeline, kuid ületatav proovilepanek võib teisele olla tuleprooviks.

Kuidas olla „vankumatud ja kõrvalekaldumatud”6 usu proovilepanekutes? Toetuge sellele, mis aitas teil oma usku üles ehitada – rakendage usku Kristusesse, palvetage, mõtisklege pühakirjade üle, parandage meelt ja pidage käske ja teenige teisi.

Kui seisate silmitsi usuprooviga, siis ükskõik mida teete, ärge lahkuge Kirikust! Usu proovilepaneku ajal Jumala kuningriigist kaugenemine on sama mis tormivarjendist lahkumine tornaado ajal.

Apostel Paulus ütles: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.”7 Kirik on kui varjupaik, kus me enda usku alal hoida saame. Kohtudes teistega, kes usuvad, me palvetame ja leiame vastuseid oma palvetele, kummardame Jumalat läbi muusika, jagame tunnistust Päästjast, teenime üksteist ja tunneme Issanda Vaimu. Koos võtame sakramenti, saame preesterluse õnnistusi ja käime templis. Issand kuulutas: „Seepärast avaldub selle talitustes jumalikkuse vägi.”8 Kui seisate silmitsi usu proovilepanekuga, püsige Jumala kodakondsena Tema varjupaigas kaitse all. Siin on alati koht teie jaoks. Ükski katsumus pole nii suur, et me sellest koos üle ei saaks.9

President Thomas S. Monson ütles: „Tohutu kiirusega muudab suunda ühiskonna moraalikompass. Varem sobimatuks ja kõlvatuks peetud käitumist [peetakse] tänapäeval … üha enamate arvates vastuvõetav[aks].”10

Kirikus on palju vallalisi täiskasvanuid, kelle varajane täiskasvanuiga on ammu möödunud. Kuigi nende elu on erinev sellest, mida nad endale ette kujutasid, peavad nad kõlbelise puhtuse seadust.11 See võib olla nende usu proovilepanek. Ma väljendan oma sügavaimat austust ja imetlust nende Kristuse jüngrite vastu.

„Jumala käsul tohivad püha sigitusjõudu kasutada ainult mees ja naine, kes on seaduslikus abielus.”12 Uues Testamendis püstitas Päästja oma järgijatele käitumisnormi, kui Ta kuulutas: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.”13 Ta õpetas teiste üle mitte kohut mõistma, kuid Ta ei kartnud ka otsekohene olla. Ta ütles: „Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”14

Meie pere tunneb ühte naist. Te kindlasti tunnete kedagi tema sarnast või olete ehk ise nagu tema. Ta on alati ustav, teenib üllalt Kirikus, teda imetletakse ametialaselt, tema pere austab teda, ja kuigi ta ootas, et abiellub ja saab lapsed, on ta ometi vallaline. „Ma tegin otsuse,” ütles ta, „panna oma … usaldus Jeesusele Kristusele. Templis käimine aitab mul pidada meeles igavikulisi eesmärke. See aitab mul meeles pidada, et ma pole kunagi üksi. Mul on usku, … et … ma ei jää ilma ühestki õnnistusest, … kui ma … pean ustavalt oma lepinguid, muuhulgas kõlbelise puhtuse seadust.”15

Üks teine meessoost sõber teenis väljapaistva misjonärina, millele järgnes pingeline akadeemilise hariduse omandamine. Temagi lootis peret luua. Tema usu proovilepanekuks oli samasooveetlus. Ta kirjutas mulle hiljuti: „Mulle lubatakse minu patriarhaalses õnnistuses, et ühel päeval on mul oma pere. Kas … see juhtub siis selles elus või tulevases, ma [ei] tea. [Aga] mida ma tean, on see, et ma ei taha teha midagi, mis seaks ohtu õnnistuse, mille Jumal on lubanud mulle ja minu järglastele. [Kõlbelise puhtuse seaduse] järgi elamine on raske, aga kas me ei tulnud siia maa peale, et seista silmitsi katsumustega ja näidata Jumalale meie armastust ja austust … Tema käske pidades? Mind on õnnistatud hea tervise, evangeeliumi, armastava pere ja ustavate sõpradega. Ma olen tänulik oma rohkete õnnistuste eest.”16

Maailm protesteerib, kuidas võite te nii palju nõuda? Issand vastab:

„Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.

Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed.”17

Need kaks Kristuse järgijat on sarnaselt kümnetele tuhandetele teistele tundnud Päästja lubaduse täitumist: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!”18

Siin on veel üks katsumus. Alati on olnud inimesi, kes tahavad Kirikut laimata ja usku hävitada. Tänapäeval kasutavad nad selleks internetti.

Mõningane informatsioon Kiriku kohta, olgugi veenev, ei vasta lihtsalt tõele. Mäletan, et 1985. aastal astus üks kolleeg Floridas minu ärikontorisse sisse. Tal oli kaasas ajakirja Times artikkel pealkirjaga „Mormoonluse päritolu küsimuse alla seadmine”. See artikkel rääkis hiljuti avastatud kirjast, mille olevat kirjutanud Martin Harris ja mis oli vastuolus Joseph Smithi kirjeldusega Mormoni Raamatu kuldplaatide leidmisloost.19

Mu kolleeg küsis, kas see uus informatsioon hävitab mormoonide kiriku. Artiklis tsiteeriti meest, kes väitis, et lahkub Kirikust selle dokumendi pärast. Hiljem olevat ka teised Kirikust lahkunud.20 Ma olen kindel, et see oli nende usu proovilepanek.

Mõne kuu pärast avastasid eksperdid (ja ka võltsija ise tunnistas üles), et kiri oli täielik võltsing. Ma mäletan, kuidas ma lootsin, et need inimesed, kes olid Kirikust pettuse pärast lahkunud, leiavad tee tagasi.

Mõned seavad oma usu küsimuse alla, kui leiavad aastatetaguseid Kiriku juhtide seisukohavõtte, mis ei ole kooskõlas meie õpetustega. On üks tähtis põhimõte, mis valitseb Kiriku õpetust. Kiriku õpetus tuleb kõigilt viieteistkümnelt Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmelt. See ei ole peidetud ühe kõne segasesse lõiku. Tõelist õpetust õpetavad paljud, tehes seda tihti. Meie õpetust ei ole raske üles leida.

Kiriku juhid on ausad, kuid ebatäiuslikud mehed. Pidage meeles Moroni sõnu: „Ärge mõistke mind süüdi minu ebatäiuslikkuse pärast, ka mitte minu isa …; vaid pigem tänage Jumalat, et ta on teinud teile ilmsiks meie puudused, et te õpiksite olema targemad, kui meie oleme olnud.”21

Joseph Smith ütles: „Ma pole teile kunagi öelnud, et ma olen täiuslik – kuid ilmutustes pole ühtegi viga.”22 Jumala kätetöö imet Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ajaloos ja tulevikus võib täielikult mõista ainult vaimse uurimise kaudu. President Ezra Taft Benson ütles kord: „Iga [inimene] on lõppkokkuvõttes surutud vastu ususeina, kus … ta peab oma tõdemuste eest seisma.”23 Ärge üllatuge, kui see juhtub teiega.

Proovilepanekud panevadki meid alati proovile. Võime kogeda ahastust, segadust, unetuid öid ja meie padi võib olla pisaratest märg. Kuid meie katsumused ei pea saama vaimselt saatuslikeks. Katsumused ei pea meid eemale juhtima meie lepigutest või Jumala kogukonnast.

„Pidage meeles …, et oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma aluse; et kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, jah, oma nooled keeristuules, jah, kui kogu tema rahe ja tema vägev torm peksavad teid, ei ole sel mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla lõputu häda ja viletsuse kuristikku, tänu kaljule, millele te olete ehitanud, mis on kindel alus, alus, millele ehitades inimesed ei saa langeda.”24

Nagu kuum tuli, mis muudab raua teraseks, kui me jääme ustavaks meie usu tuleproovis, siis puhastatakse ja tugevdatakse meid vaimselt.

Vanem D. Todd Christofferson selgitas, mida tema õppis oma isiklikust proovilepanekust: „Kuigi ma tookord kannatasin, olen ma oma kogemusele tagasi vaadates tänulik, et minu probleemile ei tulnud kiiret lahendust. … Kuna ma olin sunnitud mitme aasta jooksul iga päev Jumalalt abi paluma, õppisin ma palvetama ja saama palvetele vastuseid ning ma õppisin väga praktilisel moel uskuma Jumalasse. Ma õppisin tundma oma Päästjat ja oma Taevast Isa viisil, mis ei oleks ehk muidu juhtunud või oleks palju kauem aega võtnud. … Ma õppisin kogu südamega Issandat usaldama. Ma õppisin, kuidas iga päev käia koos Jumalaga.”25

Peetrus kirjeldas, et need kogemused on „palju hinnalisem[ad] … kullast”26. Moroni lisas, et tunnistus ei tule „enne teie usu proovilepanemist”27.

Oma kõne alguses rääkisin ma Marriotti perest. Eelmisel nädalal käisime koos nende ja Kathyga Georgia haual. Tema surmast on möödunud kümme aastat. Pere ja sõbrad jagasid oma mälestusi Georgiast ja oma armastust tema vastu. Seal olid valged õhupallid, et tähistada tema elu. Georgia ema kõneles pisarsilmil tugevnenud usust ja mõistmisest, mida ta on saanud, ja Georgia isa jagas vaikselt minuga lubatud tunnistust, mille ta on saanud.

Usuga käivad kaasas usu proovilepanekud, mis toovad tugevamat usku. Issanda lohutav kinnitus Joseph Smithile on sama lubadus, mida Ta lubab teile usu tuleproovis: „Püsi oma teel, … ära karda …, sest Jumal on sinuga igavesest ajast igavesti.”28 Selle kohta jagan ma oma püha tunnistust Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Show References

  1.  

    1. Vt Shayne M. Bowen, Sest mina elan ja ka teie peate elama; Ann M. Dibb, Tean seda. Elan selle järgi. Armastan seda. 182. sügisese üldkonverentsi pühapäeva hommikuse istungi kõned.

  2.  

    2  Jh 17:3.

  3.  

    3  1Pt 1:7.

  4.  

    4  Lk 22:31–32.

  5.  

    5  1Pt 4:12; rõhutus lisatud.

  6.  

    6  Al 1:25.

  7.  

    7  Ef 2:19.

  8.  

    8  ÕL 84:20.

  9.  

    9 Vt Mo 18:8-10.

  10.  

    10 Thomas S. Monson, Stand in Holy Places. − Liahona ja Ensign, nov 2011, lk 82.

  11.  

    11 Vt Ezra Taft Benson. The Law of Chastity. – New Era, jaan 1988, lk 4–7; Brigham Young University 1987−1988, Speeches (kõned), 1988, lk 1−5. − speeches.byu.edu. Vt ka Evangeeliumi alused, 2009, lk 224−232.

  12.  

    12. Perekond: Läkitus maailmale. – Liahoona, okt 2010, lk 129.

  13.  

    13.  Mt 5:28.

  14.  

    14  Jh 8:11.

  15.  

    15 Kiri, 2012.

  16.  

    16 Kiri, 2012.

  17.  

    17  Js 55:8-9.

  18.  

    18  Jh 14:27.

  19.  

    19 Vt Richard N. Ostling. Challenging Mormonism’s Roots. – Time, 20. mai 1985, lk 44.

  20.  

    20 Vt Gordon B. Hinckley. Lord, Increase Our Faith. – Ensign, nov 1987, lk 52.

  21.  

    21  Mr 9:31.

  22.  

    22  Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 522.

  23.  

    23 Ezra Taft Benson, The Book of Mormon Is the Word of God. − Tambuli, mai 1988, lk 6; Ensign, mai 1975, lk 65.

  24.  

    24  Hl 5:12.

  25.  

    25 D. Todd Christofferson. Give Us This Day Our Daily Bread. Kiriku haridussüsteemi küünlavalgusõhtu, 9. jaan 2011. − lds.org/broadcasts.

  26.  

    26  1 Pt 1:7; vt ka 1 Pt 4:13.

  27.  

    27  Et 12:6.

  28.  

    28  ÕL 122:9; President George Q. Cannon ütles: „Olgu tegu kui tahes raske katsumuse või kannatusega, kui tahes sügava masendusega – [Jumal] ei hülga meid iialgi. Ta pole seda varem teinud ega tee ka edaspidi. Ta ei saa seda teha. See ei ole Tema loomuses. Ta on muutumatu isik, kes on sama eile ja täna ja Ta jääb samaks kogu igavikuks. Me oleme leidnud selle Jumala. Me oleme leidnud Temas sõbra, kuuletudes Tema evangeeliumile. Ta seisab meie kõrval. Me võime käia läbi tulisest ahjust, me võime minna läbi sügavast veest, aga me ei põle ega upu. Me väljume kõigist katsumustest ja raskustest paremate ja puhtamatena, kui me ainult usaldame oma Jumalat ja peame Tema käske” (Freedom of the Saints. Kogunud Brian H. Stuy, Collected Discourses, esitasid president Wilford Woodruff, tema kaks nõuandjat, kaksteist apostlit ja teised, 5 köidet. 1987–1992, 2. kd, lk 185). Vt samuti Jeffrey R. Holland, Come unto Me. − Ensign, apr 1998, lk 16–23.