2010–2019
Talitali Lelei ki he Konifelenisí
ʻOkatopa 2012


Talitali Lelei ki he Konifelenisí

Fakatauange te tau fakafanongo tokanga ki he ngaahi pōpoakí …, ke tau lava ʻo ongoʻi ʻa e Laumālie ʻo e ʻEikí mo maʻu ʻa e ʻilo te Ne fie maʻu kitautolu ke tau maʻú.

Fakatatau mo ʻeku vakaí, ʻoku fonu ʻa e nofoʻanga kotoa pē—tukukehe ha niʻihi siʻi ʻi mui. ʻOku ʻi ai pē ha meʻa ke fakaleleiʻi. Ko ha fakaʻatuʻi ia kiate kinautolu ʻoku kiʻi tōmuí, koeʻuhí ko e feʻefiʻefihi ʻa e ʻū meʻalelé, ke maʻu hanau nofoʻanga ʻi haʻanau aʻu mai.

Ko ha ʻaho lelei ʻeni—ʻa e ʻaho ʻo e konifelenisí. Kuo tau ongona hano hivaʻi ʻe he kuaea fakaʻofoʻofá ha ngaahi fasi mālie. Ko e taimi kotoa pē ʻoku ou fanongo ai ki he kuaeá pe fanongo ki he ʻōkaní pe pianó, ʻoku ou fakakaukau ki heʻeku fineʻeikí, ʻa ia naʻá ne pehē, “ʻOku ou saiʻia ʻi he ngaahi fakalāngilangi kotoa pē kuo fai kiate koé, ʻa e ngaahi mataʻitohi kotoa kuó ke maʻú, pea mo e ngaahi ngāue kotoa kuó ke faí. ʻOku taha pē meʻa ʻoku ou fakameʻapangoʻia aí, ko e ʻikai ke ke hoko atu he tā-pianó.” Mālō, Fineʻeiki. Pehē ange mai naʻe pehē.

Ko ha meʻa lelei moʻoni, ngaahi tokoua mo e tuofāfine, ke talitali lelei kimoutolu ki he Konifelenisi Lahi Fakavaeuataʻu Hono 182 ʻa e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní.

Talu ʻetau feʻiloaki he māhina ʻe ono kuo hilí, kuo fakatapui ha temipale foʻou ʻe tolu, pea toe fakatapui mo ha temipale ʻe taha. Ne hoko ko haku faingamālie ʻi Mē ke fakatapui ʻa e Temipale fakaʻofoʻofa ʻo Kenisesi Siti Mīsulí pea mo kau ʻi hono fakafiefiaʻi fakafonuá. Te u fakaikiiki lahi ange ʻa e kātoanga ko iá ʻe heʻeku lea ʻa pongipongí.

Naʻe fakatapui ʻi Sune ʻe Palesiteni Tietā F. ʻUkitofa ʻa e temipale ʻi Mānosi ʻi Palāsilá,ne fuoloa e tatali ki aí pea ʻi he konga ki muʻa ʻo Sepitemá, naʻe toe fakatapui ai ʻe Palesiteni Henelī B. ʻAealingi ʻa e temipale ne toe fakaleleiʻi ʻi Puenosi ʻAealesi ʻi ʻĀsenitiná, ko ha temipale ne u faingamālie ke fakatapui he meimei taʻu ʻe 27 kuo hilí. ʻI he uike pē ʻe ua kuo hilí, ne toe fakatapui ai ʻe Palesiteni Poiti K. Peeka ʻa e temipale fakaʻofoʻofa ʻo Pilikihami Sití ʻi hono kolo tupuʻanga naʻe fāʻeleʻi mo ohi hake aí.

Hangē ko ia ne u fakahā ki muʻá, ʻoku ʻikai ha fale ʻoku langa ʻe he Siasí ʻe toe mahuʻinga ange he temipalé, pea ʻoku tau fiefia ke lele hatau temipale ʻe 139 he funga ʻo e māmaní, mo ha temipale kehe ʻe 27 ne ʻosi fakahā pe ʻoku kei langa. ʻOku tau fakafetaʻi ko e ngaahi fale toputapú ni pea mo e ngaahi tāpuaki ʻoku nau ʻomai ki heʻetau moʻuí.

ʻOku ou fiefia he pongipongí ni ke fakahā ha temipale kehe ʻe ua, ʻa ia ʻe langa ʻi he ngaahi māhina mo e ngaahi taʻu ka hokó ʻi he ongo feituʻu ko ʻení: Tūsoni, ʻAlesona, mo ʻAlekuipa ʻi Pelū. ʻE toki ʻoatu e ngaahi fakaikiiki ki he ongo temipale ko ʻení ʻi he kahaʻú ʻo ka maʻu ʻa e ngaahi ngofua ʻoku fie maʻú pea ʻi hano fakangofua.

ʻE kāinga, ʻoku ou fie afe he taimí ni ki ha meʻa ʻe taha—ʻa ia, ko e ngāue fakafaifekaú.

Kuo kiʻi fuoloa mai ʻeni hano fakangofua ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ha kau talavou mei ha ngaahi fonua ʻe niʻihi ke nau ngāue ʻi honau taʻu 18 ʻi he taimi kuo nau taau ai, lava, pea mo ʻosi mei he ako maʻolungá, mo fakahaaʻi ha holi moʻoni ke ngāué. Ko ha tuʻutuʻuni pē ʻeni ki ha ngaahi fonua pau ʻe niʻihi pea kuó ne fakaʻatā ai ha kau talavou ʻe lauiafe ke nau ngāue fakafaifekau lelei pea mo fakahoko e ngaahi fatongia fakakautau ʻoku fie maʻú mo e ngaahi faingamālie fakaakó.

Ne lelei e meʻa ne tau aʻusia mo e kau faifekau taʻu 18 ko ʻení. ʻOku lipooti mai heʻenau kau palesiteni fakamisioná ʻoku nau talangofua, faivelenga, fakapotopoto, pea mo ngāue lelei tatau pē mo e kau faifekau matuʻotuʻa ange ʻoku ngāue ʻi he misiona tataú. Kuo hanga ʻe heʻenau faivelengá, talangofuá, mo e fakapotopotó ʻo ʻai ke tau fie maʻu ai ha faingamālie ngāue fakafaifekau kei siʻi tatau maʻá e kau talavou kotoa, tatau ai pē pe ko e fē fonua ʻoku nau omi mei aí.

ʻOku ou fiefia ke fakahā ʻe kamata pē he taimí ni, ko e kau talavou moʻui taau kotoa pē kuo ʻosi mei he ako māʻolungá pe tuʻunga ako tatau, tatau ai pē pe ʻoku nau nofo ʻi fē, ʻoku nau maʻu e faingamālie pea ʻe fakaongoongoleleiʻi kinautolu ki he ngāue fakafaifekaú ʻo kamata ʻi he taʻu 18, kae ʻikai ko e taʻu 19. ʻOku ʻikai ko haʻaku fokotuʻu atu ke fakahoko—pe ʻe totonu—ki he talavou kotoa pē—ʻi he taʻu kei siʻi ko ʻení. Ka ʻe fakatatau pē mo e ngaahi tūkunga fakafoʻituituí pea mo hono fakafuofuaʻi ʻe he kau taki lakanga fakataulaʻeikí, ka kuo ʻatā ʻa e faingamālie ko ʻení he taimí ni.

ʻI heʻemau fakakaukauʻi ʻi he faʻa lotu e taʻu ʻe lava ke kamata ai e ngāue fakafaifekau ʻa e kau talavoú, ne mau toe fakakaukauʻi foki ai mo e taʻu ʻe lava ke ngāue ai ʻa e kau finemuí. ʻOku ou fiefia he ʻahó ni ke fakahā ko e kau finemui kotoa pē ʻoku malava mo moʻui taau pea ʻoku nau maʻu ha holi ke ngāue, ʻe lava ke fakaongoongoleleiʻi kinautolu ki he ngāue fakafaifekaú ke nau kamata ʻi he taʻu 19, kae ʻikai ko e taʻu 21.

ʻOku mau toe fakamahino atu ko e ngāue fakafaifekaú ko ha fatongia fakataulaʻeiki ia—pea ʻoku mau poupouʻi atu ki ai ʻa e kau talavou moʻui taau kotoa pē ʻoku nau malava fakaesino mo fakaʻatamai ke tali ʻa e ui ke ngāué. ʻOku tokolahi mo ha kau finemui ʻoku ngāue mo kinautolu foki, ka ʻoku ʻikai ke nau haʻisia ki he fekau tatau ke ngāué ʻo hangē ko e kau talavoú. Neongo ia, ʻoku mau fakamahino atu ki he houʻeiki fafine kei talavou ʻo e Siasí, ʻoku nau fai ha tokoni mahuʻinga ʻi heʻenau hoko ko e kau faifekaú, pea ʻoku mau tali lelei ʻenau tokoní.

ʻOku kei hoko atu ʻetau fie maʻu ha ngaahi hoa mali matuʻotuʻá. Fakatatau mo homou tūkungá, mo hoʻomou ʻatā ke maʻu vāhenga mālōloó pea mo hoʻomou moʻui leleí, ʻoku ou poupou atu ke mou fakaʻataʻataaʻi kimoutolu ke ngāue fakafaifekau taimi kakato. ʻE fakatou maʻu ʻe he husepānití mo e uaifí ha fiefia lahi ange ʻi heʻena ngāue fakataha ʻo tokoniʻi e fānau ʻa ʻetau Tamaí.

Ko ia ʻe hoku kāinga, ʻofa ke tau fakafanongo lelei ki he ngaahi pōpoaki ʻe fakahoko ʻi he lolotonga ʻo e ongo ʻaho ʻe ua ka hokó, ke tau lava ʻo ongoʻi e Laumālie ʻo e ʻEikí, mo maʻu ʻa e ʻilo te Ne fie maʻu maʻatautolú. ʻOfa ke tau aʻusia ʻeni, pea ʻoku ou fai ia ʻi he huafa ʻo Sīsū Kalaisí, ʻēmeni.