Kindel alus

Piiskop Dean M. Davies

Teine nõuandja Juhtivas Piiskopkonnas


Võtkem vastu Päästja kutse tulla Tema juurde. Rajagem oma elu turvalisele ja kindlale alusele.

1989. aasta 17. oktoobril lähenesin ma Kalifornias San Franciscos töölt koju sõites Marketi ja Beale’i tänavate ristmikul valgusfoorile, kui tundsin autot hetkeks rappumas ja mõtlesin: „Rehv on vist katki.” Kuid auto rappus endiselt ja kui märkasin mu autole päris lähedal bussi, mõtlesin: „Sain just sellelt bussilt löögi!” Auto hakkas üha enam ja enam rappuma ning ma mõtlesin: „Kõik neli rehvi peavad katki olema!” Kuid asi ei olnud katkistes rehvides ega bussis – tegemist oli võimsa maavärinaga! Kui ma punase tule taga peatusin, lainetas kõnnitee nagu oleksid merelained mööda Marketi tänavat alla rullumas. Maa värises jätkuvalt, kui minu ees olev kõrge kontorihoone tugevalt kõikus ja minust vasakul ühest vanemast hoonest tellised välja kukkuma hakkasid.

Loma Prieta maavärin tabas San Francisco piirkonda tol päeval kell 17.04 ja jättis peavarjuta 12 000 inimest.

Maavärin põhjustas San Francisco lahe piirkonnas tõsiseid purustusi, seda eriti pehme pinnasega San Franciscos ja Oaklandis. San Francisco sadamarajoon „oli ehitatud liiva, mulla, ehitusprahi ja muude suures osas pinnasevett sisaldavate materjalidega täidetud alale. Osa täitest oli ehituspraht, mis visati San Francisco lahte pärast 1906. aastal toimunud San Francisco maavärinat.”1

Umbes 1915. aastal ehitati sellele täidetud alale korterelamud. 1989. aasta maavärinas muutusid veest küllastunud muda, liiv ja ehituspraht püdelaks massiks, mis põhjustas hoonete kokkuvarisemise. Need hooned ei olnud ehitatud kindlale alusele.

Loma Prieta maavärin mõjutas paljude inimeste elu, sealhulgas minu elu. Mõeldes selle päeva sündmustele, saan oma mõttes ja südames kinnitust, et selleks, et elutormidele, maavärinatele ja saatuselöökidele edukalt vastu seista, peame ehitama kindlale alusele.

Nefilaste prohvet Heelaman rääkis ilmselgelt sellest, kui tähtis on rajada meie elu kindlale alusele, nimelt Jeesuse Kristuse alusele: „Ja nüüd, mu pojad, pidage meeles, pidage meeles, et oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma aluse; et kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, jah, oma nooled keeristuules, jah, kui kogu tema rahe ja tema vägev torm peksavad teid, ei ole sel mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla lõputu häda ja viletsuse kuristikku, tänu kaljule, millele te olete ehitanud, mis on kindel alus, alus, millele ehitades inimesed ei saa langeda” (Hl 5:12).

Kaasaegsete templite juures pööratakse hoolikat tähelepanu projekteerimisele, ehitamisele ja kasutatavatele ehitusmaterjalidele. Templi ehituskohale tehakse põhjalik pinnase- ja geoloogiline analüüs. Õpitakse tundma vastava piirkonna tuuli, vihma ja ilmamuutusi, selleks et valminud tempel ei peaks vastu mitte üksnes selle piirkonna tavalistele tormidele ja kliimale, vaid tempel on projekteeritud ja loodud vastu pidama ka ootamatutele maavärinatele, keeristormidele, üleujutustele ja teistele loodusõnnetustele. Paljude templite puhul kinnitatakse vundament sügavale maasse puuritud ja ehitatud betoonist või terasest tugipostidele.

Nagu kaasaja projekteerijad ja ehitajad, on meie armastav ja lahke Taevaisa ja Tema Poeg valmistanud meile kasutamiseks plaane, tööriistu ja teisi allikaid, et meie elu oleks kindel ja kõikumatu. Selliseks plaaniks on päästmisplaan, suur õnneplaan. See plaan loob meile algusest lõpuni selge pildi ja arusaamise olulistest sammudest, kaasa arvatud talitustest, mis on Isa igale lapsele vajalikud, et olla võimeline pöörduma tagasi Tema juurde ja elada koos Temaga igavesti.

Usk, meeleparandus, ristimine, Püha Vaimu and ja lõpuni vastu pidamine on osa elu „projektist”. Need aitavad vormida sobivaid ehitusblokke, mis ankurdavad meie elu Kristuse lepituse külge. Need vormivad ja kujundavad inimese elu tugiehitise. Seejärel, sarnaselt templi kavandile, on toodud ära nn tehnilised tingimused, mis annavad üksikasjalikku teavet, kuidas vormida ja ühendada tähtsaid komponente. Palvetamine, pühakirjade lugemine, sakramendist osa saamine ja vajalike preesterluse talituste saamine on need nn tehnilised tingimused, mis aitavad moodustada tervikut ja elu detailid kokku liita.

Nende tehniliste tingimuste rakendamisel on hädavajalik tasakaal. Näiteks betooni valmistamiseks on vaja maksimaalse tugevuse saavutamiseks kasutada täpset kogust liiva, killustikku, tsementi ja vett. Vale kogus või mingi koostisosa välja jätmine muudab betooni nõrgaks ja see ei saa täita oma tähtsat ülesannet.

Samamoodi, kui me elus ei ole sobilikul hulgal igapäevaseid isiklikke palveid, pühakirjadest toitumist, iganädalast tugevdamist sakramendist osasaamisega ja sagedast osalemist preesterluse talitustes, nagu templitalitused, varitseb ka meid oht, et meie vaimne tugevus nõrgeneb.

Paulus rõhutas oma kirjas efeslastele meie iseloomu ja hinge tasakaalustatud ja tervikliku arendamise vajadust, mida me saame rakendada: „.. milles kogu hoone on kokku liidetud ja kasvab pühaks templiks Issandas” (Ef 2:21).

Palve on üheks peamiseks ja tähtsaimaks meie usu ja iseloomu vundamendi ehitusblokiks. Palve kaudu saame väljendada Jumalale oma tänu, armastust ja pühendumist. Palve kaudu saame allutada oma tahte Tema omale ja saada tugevust viia oma elu Tema õpetustega vastavusse. Palve on rada, mida mööda minnes saame otsida oma elus Tema mõju, isegi ilmutust.

Alma õpetas: „Kõikides oma toimetustes pea nõu Issandaga ja ta juhib sind heale; jah, kui sa õhtul heidad puhkama, siis heida puhkama Issandas, et ta võiks valvata sinu üle, kui sa magad; ja kui sa tõused hommikul, olgu su süda täis tänu Jumalale; ja kui sa neid asju teed, siis sind tõstetakse üles viimsel päeval” (Al 37:37).

Oma mõtete, tunnete ja soovide jagamine Jumalaga siira ja südamest tuleva palve kaudu peaks saama meie kõigi jaoks sama tähtsaks ja loomulikuks kui hingamine ja söömine.

Samuti tugevdab meie usku ja iseloomu igapäevane pühakirjade uurimine. Niisamuti nagu me peame sööma, et toita meie füüsilist keha, saavad meie vaim ja hing kosutatud ja tugevdatud, toitudes Kristuse sõnadest, nagu on kirjas prohvetite ülestähendustes. Nefi õpetas: „Toituge rõõmuga Kristuse sõnadest; sest vaata, Kristuse sõnad ütlevad teile kõik, mida te peate tegema” (2Ne 32:3).

Kuigi pühakirju lugeda on hea, pole omaette lugemine siiski piisav selleks, et mõista Päästja õpetusi täies ulatuses ja sügavuti. Uurimine, mõtisklemine ja Kristuse sõnade rakendamine nii, nagu pühakirjades õpetatakse, annab meile surelikku arusaamist ületavat tarkust ja teadmist. See tugevdab meie pühendumust ja annab vaimset jõudu anda igas olukorras endast parim.

Üks olulisim asi, mida saame teha, et olla elus tugevam ja jääda kindlalt püsima Päästja alusele, on võtta iga nädal vääriliselt sakramenti. Sakramenditalitus annab igale liikmele võimaluse mõtiskleda eelnevalt oma elu üle, vaagida oma tegusid ja tegemata jätmisi, millest tuleks ehk meelt parandada, ja võtta seejärel leiba ja vett kui pühasid sümboleid Jeesuse Kristuse keha ja vere mälestuseks, Tema lepituse tunnistuseks. Kui võtame sakramenti siiralt ja alandlikult, uuendame igavesi lepinguid, oleme puhastatud ja pühitsetud ning saame lubaduse, et Tema Vaim on alati meiega. Vaim toimib nagu mört. See on ühenduslüli, mis mitte üksnes ei pühitse, vaid toob ka kõik asjad meie meelde ning tunnistab üha uuesti ja uuesti Jeesusest Kristusest. Sakramendist vääriliselt osa saamine tugevdab meie isiklikku sidet aluskaljuga, nimelt Jeesuse Kristusega.

Päästja õpetas oma teenimise ajal armastuse ja selgete õpetuste, põhimõtete ja vajalike tegudega, mis hoiavad alal meie elu ja tugevdavad meie iseloomu. Mäejutluse lõpus ütles Jeesus:

„Seepärast, igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järgi, seda ma võrdlen mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule –

ja tuli sadu ja tulid vetevood ja puhusid tuuled ja sööstsid vastu seda koda; aga see ei langenud, sest see oli rajatud kaljule.

Ja igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb, aga ei tee nende järele, on võrreldav rumala mehega, kes ehitas oma koja liivale –

ja tuli sadu ja tulid vetevood ja puhusid tuuled ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur” (3Ne 14:24–27; vt ka Mt 7:24–27).

Vennad ja õed, keegi meist ei ehita oma kodu, töökohta või pühakoda teadlikult liivale või killustikule või ilma et kasutaks vastavaid projekte ja materjale. Võtkem vastu Päästja kutse tulla Tema juurde. Rajagem oma elu turvalisele ja kindlale alusele.

Ma tunnistan alandlikult, et ankurdades oma elu Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse külge ning järgides hoolikalt Tema õnneplaani, kuhu kuuluvad igapäevane palve, igapäevane pühakirjade uurimine ja igal nädalal sakramendi võtmine, saame juurde tugevust, kogeme tõelist isiklikku arengut ja püsivat pöördumist ning oleme paremini valmistunud seisma edukalt vastu elutormidele ja saatuselöökidele. Tunneme lubatud rõõmu ja õnne ning oleme veendunud, et meie elu on rajatud kindlale alusele. Alusele, mis ei hävi ilmaski. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.

Show References

  1.  

    1. Vt 1989 Loma Prieta Earthquake. – wikipedia.org/wiki/1989_Loma_Prieta_earthquake