2010–2019
E Wia Manaman Kapwuriamwei Ehu
April 2013


E Wia Manaman Kapwuriamwei Ehu

Kitail wie kilikilang manaman kapwuriamwei kan en Kauno ni Sapwellime rongamwahuo eh wie dodouwei pohn sampah.

Sapwellimen Sises Krais mour pohn sampah direki mwekid kapwuriamwei. Nohno meipwon, ehu usu kapw, tohnleng pwarehng tohn sile sihpw, me maskun kilang wasa, me mwator alu, tohnleng nan Kedsemeni oh ni sousouo, oh mwekid keieun kapwuriamwei—Sapwellime Iasada lingano.

Kumwail kak medewe duwen Wahnpoaron Ehk-emeno pohn nahna karanih Kalili, ansou me Kaun iasadahro masanihieng irail: “Kumwail eri kohwei wasa koaros oh padahkihong tohn wehi kan koaros […] papidaisihirailla ni mwaren Sahm oh Sapwellime oh Ngehn Sarawi.?”1 “Kumwail kohwei wasa koaros nin sampah oh padahkihong aramas koaros rongamwahu.” 2

“Wehi koaros”? “Sampah pwon”? “Aramas koaros”? Met kak wiawi? Mendahte Sises eh ketin padahkihong irail, irail mweinte medewe ma mwekid kapwuriamwei udahn pahn ieiang irail nan kalohk rongamwahuo.3

Pwoson powehdi peikasal, oh Piter kihda ngileo, mahsanih:

“Oh kumwail koaros me koukousoan nan Serusalem, kumwail karonge ie: …

“Sises mehn Nasaret,… [me] kumwail eri kemehla ni amwail mweidohng aramas dipan akan en pasurdiong nin lohpwuwo: …

“Ahpw Koht ketin kaiasadahr Sises menet sang mehla, oh kiht koaros me wia sounkadehdepen mehlel wet.” 4

Laud lipwen ngehno rahno, oh souleng 3,000 pepdaisla. Duwehte me Sises ketin inouki, kilel kan oh mwekid kapwuriamwei kan kin kohdo mwurin pwoson en me kamehlele.

Ni Mwomwohdiso en Sises Krais kopwurupwurdo sampah sounpar 183 samwalahro, sapwellimen Kauno poahngok ong Sapwellime kisin pwihn en tohnpadahk duwehte me E mahsanih sounpar epwiki kei mwowe, me mahsanih me ngihl en kehkehlik pahn kohieng aramas koaros.5 Pwe rongamwahuo anahne doulahng sampah pwon, oh lella imwin sampah koaros. 6

“Aramas koaros”? “Sampah pwon”? “Imwin sampah koaros”? Met kak wiawi?

Sounkomouro padahkihong Sapwellime Souleng en Imwin Rahn akan 7 ahpw irail kak kilang uwen tehlap oh dei en doadoahk kapwuriamwei wet? Irail mwein medewe ma manaman kapwuriamwei kan uhdahn pahn ieiangirail nan ahr kalohk rongamwahuo.7

Pwurehng, pwoson powehdi peikasal, oh kid kei pepdaisla. Nan England, Elder Wildford Woodruff, diarada kousapw ehu pwon awiawih en lella. Ngehn en Kauno tih pohrail, oh e pepdaisiala sounpadahk 45 oh towe epwiki kei nan ah tepin sounpwong ni mwetuwel en Benbow.8

Atail mwehi sohte weksang. Ni ansou me Elder David A. Bednar oh ngehi wia misineri kerenieng sounpar 40 samwalahro (I kak kamehlel ong kumwail me se sohte wia misineri pwurodohr me keieu mah me wie mwomwohd nan sehr weitahtahka), mie misineri meh nen wenekid. Duwen me President Thomas S. Monson repwohtiki aio, kitail nainiki met wene nen lime kid—tohtohsang mahs. Ansouo mie stake 562. Rahn wet tohtohsang 3,000. Ni ansouo, atail ward oh prans kan mihmi nan wehi 59. Rahn wet kitail soandihier nan wehi 189 sang nan sahpw 224 me mie nan sampah. Kitail towe kan me malaulau, duwehtehte me Nephi kohpada.9 Ahpw ni ansouohte, kowe oh ngehi kadehdehier duwen pweidahn kokohp en Daniel me “lapalahn takai ehu [me] … sohte aramas emen doahke … kipehdi sampah pwon.” 10

Atail mwehi iei ansou en manaman kapwuriamwei. Sounpwong weneu samwalahro, ni President Monson eh pakairki wekideklahn sounparo ong mwahnakapw oh peinakapw me inengieng papah nan misin, mehlel me mie laudlahn lipwen ngehno. Pwoson powehdi peikasal, oh mwahnakapw oh peinakapw akan wenla mwowe. Niepeng mwurin tiepene lap, I koasoandihong en utung malipilip kan ong misin ong Presidensi Keieu. I pwuriamweiki kilang doaropwehn misin sang mwahnakapw me sounpar 18 oh peinakapw me sounpar 19 me wekidalahr arail koasoandi kan, tuhwongehr neirail toahktehkan, kapeidek rehn arail pisop kan oh president kan en stake, oh kapidolong neirail doaropwehn misin—nan rahn te limau. Kid kei pil iangehr patehng irail. E wia manaman kapwuriamwei ehu.

Se kalahnganiki pwoson en misineri peinakapw akan, tohtohlahn misineri kan sang wehi teikan nan sampah, oh tohtohlahn pwopwoud mah kan me onop en papah. Misin kapw limeisek waluh pakairehr, oh atail imwen kaiahn misineri nan Provo me diralahr mehlel diarehr ienge kapw nan Mexico City.

President Thomas S. Monson mahsanihier: “Kitail kin kesempwaliki mehlel poahngok en Sounkomouro … ‘Kumwail eri kohwei wasa koaros oh padahkihong tohn wehi kan; … papidaisihirailla ni mwaren Sahm oh Nah oh Ngehn Sarawi.’”11 “Doadoahk … wet … pahn doulahte, wekidala oh kapaiada mour. … Sohte mehkot nan sampah pwon kak kauhdi doadoahk en Koht.” 12

Kitail wie kilikilang manaman kapwuriamwei kan en Kauno ni Sapwellime rongamwahuo eh wie dodouwei pohn sampah.

Riei ohl akan oh lih akan, mehlel te me ni Kauno eh kamwakidada tohtohlahn misineri en papah, E pil ketin kamarainiadahr madamadau oh mohngiong en ahpwete tohtohlah aramas me mwahu oh mehlel en alehda Sapwellime misineri kan. Kumwail esehier de pahn esehla aramas pwukat. Irail wia kisehn amwail peneinei oh kin kousoan nan amwail kousahpw. Irail kin alu daulih kumwail pohnial, mwohd limwahmwail nihmwen sukuhl, oh patehng kumwail nan Internet. Kumwail pil iang wia kisehn manaman kapwuriamwei wet.

Ma kaidehn kowe misineri me kilel en edemwen pihnieng ni omw sekid, met iei ansou en litopwihieng ehu pohn mohngiongumw—litopw ni duwen Pohl eh mahsanih, “Kaidehk ingk me e ketin ntingiheki, pwe Ngenen Koht”13 Oh misineri pwurodohr kan, diarada kilel en edemwo, kedehr doadoahngki, ahpw kihda wasa me ke kak kilang. Kauno ketin anahneikumwail met laudsang mahs en wia dipwisou en doadoahk nin Limehkan. Kitail koaros ahniki pwukoah nan manaman kapwuriamwei wet.

Tohn Mwomwohdiso mour pwung koaros medewehier duwen ehuki rongamwahuo. Ekei kin mengeiki ehukihda rongamwahuo, oh laud me kitail kak esehla sang irail.14 Ekei apwaliki oh kin men ese duwen kak wia mwahusang me mie, mentehnohn me pepehm en wiahda sapwung en kohkohla.

Atail ineng en kalohk rongamwahuo kin kamwakid kitail en kelepwukihdi, oh e konehng, pwehki kitail anahne sawas en Kauno.

President Monson peki kitail en kapakapki “wasahkan me lipwatail sohte nohn laud oh me kitail sohte mweimwei en kalohk rongamwahuo ni saledek.”15 Ni atail peki ni minimin rehn Samatail Nanleng, Kauno pahn ketin doulahte ritingada wenihmw kesempwal kan.

Kitail pil kapakapki pein atail ansou mwahu en kalohk rongamwahuo. Wahnpoaron Piter mahsanih: “Onopada ahnsou koaros pwe kumwail en kak sapeng mehmen me peki rehmwail kumwail en kawehwehiong koapworopwor me mih rehmwail.”16

Pwehki pingiping17 oh katairong18 en atail mwehi, e sohte kapwuriamwei me malaulaula aramas me kin kohla sarawi. Mendahte tohto ahr men kerenlahng Koht oh en wehwehki kahrepen, miehte arail peidek. Diren aramas ahniki mohngiong me wie raparapahki mehlelo, ahpw ni soukohpo Eimwos eh kasalehda, “re pahn rapahki wasa koaros ehu mahsen sang rehn Kaun-o, ahpw re sohte pahn diar.”19 Kumwail kak sawas sapeng arail peidek kan. Nan amwail loakaiapene rahn koaros kumwail kak kapatehieng arail pwoson Krais. 20

Sounkomouro mahsanih: “Eri kolada amwail mehn ser pwe en kamarainiada sampah. Kilang ngehi iei maraino me kumwail pahn kolada.” 21

I inoukihong kumwail, ni amwail pahn kapakapki en esehla ihs kumwail en ehukihong rongamwahuo, ahd oh mahs pahn kohda nan amwail madamadau. Lepin mahsen kan pahn kohieng kumwail ansou me kumwail anahne.22 Ansou mwahu pahn kohieng kumwail. Pwoson pahn powehdi peikasal, oh Kauno pahn ketin kapaikinkumwailda pein amwail manaman kapwuriamwei.

Sounkomouro padahkihong kitail duwen ehuki rongamwahuo. I mwahuki soai en Andru, me idek, “Rapai, ia wasa komw kin ketiket ie?”23 Sises kakete sapengki wasa me e kousoan ie. Ahpw E uhd ndahieng Andru “Kumwa kohdo kilang”24 I mwahuki leme me Sounkomouro mahmahsanih, “Kohdo oh kilang kaidehnte wasa me I kin kousoan ahpw duwen ei kin mour. Kohdo oh kilang ihs ngehi. Kohdo oh kehn Ngehno.” Kitail sohte ese soahng koaros me pid rahno, ahpw kitail ese me ni ansou me Andru diar rie pwutako Saimon, e ndahiong, “Se diaradahr Mesaiao!”25

Ong irail akan me kin men rong, kitail kak idawehn Sapwellimen Sounkomouro karasaras oh luke irail en “kohdo oh kilang.” Ekei pahn alehda atail luk, a ekei soh. Kitail koaros ese emen me lukodohr ansou kei mwohn arail alehda luk wo en “kohdo oh kilang.” Kitail en pil medewe irail akan me iang kitailehr mwowe ahpw me kitail sohte kin nohn kilang met, luke irail en pwurodo oh pwurehng kilang.

Kitail wauniki ahn emenemen pilipil oh ahnsou. Kauno ketin mahsanih me emenemen ohl konehng pilada ong pein ih.26 Aramas emen eh sohte men ese rongamwahuo sohte anahne katikitikiala atail miniminiong ok poakohng aramaso. Sohte lipilipil ma luko alahlda de soh ni amwail luke mehteikan en “kohdo oh kilang,” kumwail pahn pehm kupwurperen en Kauno, oh sang ni kupwurperen wet, ehu irair kapatapat en pwoson en pwurpwurehng ehuki ahmw lamalam.

Ong irail akan me kin doadoahngki Internet oh cell phones, mie wiepe kapw en luke mehtikan en “kohdo oh kilang.” Kitail kihda atail lamalam en wia kisehn atail mour en ehuehu rahn. LDS.org, Mormon.org, Facebook, Twitter—koaros kihda ansou mwahu kan.

Pwehn ehuki rongamwahuo, pwihn pwulopwul nan Boston tapiada koasoaipene nan kompiuder27 Irail me iangala Mwomwohdiso tapiada arail onop nan Internet, pwakihki onop rehn misineri kan. Irair wet sewese me pwulopwul kan en ahniki laudlahn koapwoaroapwoarki koasoaiahong aramas rongamwahuo. Emen irail nda, “Kaidehn doadoahk en misineri met. Met peren en misineri.”28

Kitail ehukipene doadoahk wet. Iangahki tohn ward kan oh misineri kan, kitail kin wiahda koasoandi oh kapakap oh sewese emenemen. Kalapw medewe oh kapakapki misineri me kin kalohk rahn koaros. Likihkinirail amwail peneinei oh kempoakepahmwail kan. Kauno ketin likih irail oh malipe irail en padahkih oh kapaiada irail akan me kin rapahki Ih.

President Paulo Kretly sang Mozambique Maputo Mission ehukihda irair wet: “E kin kalapw wiawi nan Mozambique [me] werengkan en mihmipene [ni ahr sohte pwopwoud pwehki] tiahk en Africa iei me pwopwoud anahne kihda dipwisou laud pwehn pwopwoud, uwen laud me pali laud sohte kak pwain.” 29

Towe kan oh misineri kan medewe oh kapakapiki duwen sawas.

Pasapengpen arail kapakap iei me irail pahn padahngki kosonned en mwakelekel oh kesempwalpen pwopwoud oh peneinei soutuk. Oh ni arail sewsewese werengkan en koluhla oh pwopwoudla ni duwen kosonned, irail pahn padahngki duwen peren me kin kohdo ihte sang ni idawehn Sises Krais.

Iet ehu kilel en pwopwoud kei sang kahnihmw riau nan Mozambique. Irail pwopwoudla Nialem, oh irail oh neirail seri laud kan pepdaisla Rahn Kaunop.30 Kompoakaparail oh arail peneinei luk en “kohdo oh kilang,” oh meh epwikihkei “kohdo oh kilang.”

Mwurin pepdaiso, emen lih nda, “Se anahne pilada ma se pahn idawehn tiahk kan en aht pahpa ko de en idawehn Sises Krais. Se pilada en idawehn Krais.”31

Kumwail mwein sohte kousoan Mozambique, ahpw nan pein amwail koasoandi, nan pein amwail tiahk, kumwail kak ehuki rongamwahu kopwurupwurdo en Sises Krais.

Kapakap ong Semomw Nanleng. Met iei Sapwellime doadoahk sarawi. E pahn ketin kaweid uhk. E pahn ritingada wenihmw, kihsang me doarehla ahl, oh seweseikumwail powehdi kasongosong kan. Kauno mahsanih me ngilen en kehkehlik pahn ong araams koaros, sang ni ewen nah tohnpadahk kan oh me sohte me kak kauhiraildi.32

I kadehde me ngilen Kauno [pahn] doke sampah pwon, pwe aramas koaros me men rong en rong.33 Met manaman kapwuriamwei. E wia manaman kapwuriamwei ehu. Ni mwaren Sises Krais, ahmen.

Iren Sawas Akan

  1. Madiu 28:19.

  2. Mark 16:15.

  3. Tehk Madiu 28:20Mark 16:17–18.

  4. Wiewia Kan 2:14, 22–23, 32.

  5. Tehk Doctrine and Covenants 1:4.

  6. Tehk Doctrine and Covenants 58:64.

  7. Tehk Doctrine and Covenants 1:5.

  8. Tehk Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff (2004), 89–92.

  9. Tehk 1 Nephi 14:12.

  10. Daniel 2:34–35.

  11. Thomas S. Monson, “Welcome to Conference,” Ensign de Liahona, Mei 2009, 5.

  12. Thomas S. Monson, “As We Gather Once Again,” Ensign de Liahona, Mei 2012, 4.

  13. 2 Korint 3:3.

  14. Tehk Clayton M. Christensen, The Power of Everyday Missionaries: The What and How of Sharing the Gospel (2013).

  15. Thomas S. Monson, “Welcome to Conference,” Ensign de  Liahona, Nopempe 2009, 6.

  16. 1 Piter 3:15.

  17. Irail kin kilang mehlel poatoatpoat kan wie wekidekla de wie lekidekla; tehk Doctrine and Covenants 1:16; pil tehk Doctrine and Covenants 132:8.

  18. Tehk Doctrine and Covenants 45:26; 88:91.

  19. Eimwos 8:12.

  20. Soukohp Joseph Smith mahsanih: “Mie mehlel rehn Presbytarian kan? Ehng. Mie mehlel rehn Baptist kan, Methodist kan, doula, mie mehlel? Ehng. … Kitail konehng kihpene tepin padahk mwahu oh mehlel koaros nan sampah oh kesempwaliki. (History of the Church, 5:517). “Kitail sohte peki rehn aramas en kesehla tepin padahk mwahu me re ese … ; se pekihte me irail en kohdo oh ale ahpwete laudsang. Ia duwen ma sampah pwon alehda ni unsek Rongamwahu wet? Irail eri pahn wehwehpene, oh kapai kan en Koht pahn kohda ni sapan ong aramas akan, me iei ineng en ngenie unsek” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith [2007], 155). President Gordon B. Hinckley mahsanih: “Mweidehng ie en nda me se kalahnganki me mwahu me kin kohsang nan mwomwohdiso teikan. Se ndahieng aramas, ni mehlel, kumwail wahdo me mwahu koaros me kumwail kolokol, oh eri kitail kilang ma se kak kapatahieng. Ih duwen ngenin doadoahk wet. Ih duwen atail papah ni duwen misineri” (“Excerpts from Recent Addresses of President Gordon B. Hinckley,” Ensign, Oakos 1998, 72; “Words of the Living Prophet,” Liahona, Epreil 1999, 19). Kitail anahne wia aramas kadek. Kitail anahne pohnese me mwahu rehn aramas koaros. Kitail sohte kin kohseli kaukauwe mwomwohdiso teikan. Kitail kalohk oh padahk ni wiepe me mwahu oh utuht. Kitail kin ndahieng aramas sang mwomwohdiso teikan, ‘kumwail wahdo mwahu kan koaros me kumwail kolokol oh kitail kilang ma se kak kapatahieng.’ Iei duwen atail pwurokirahm lap en misineri oh mie lipwe” (“Messages of Inspiration from President Hinckley,” Church News, Nopempe 7, 1998, 2; tehk ldschurchnews.com).

  21. 3 Nephi 18:24.

  22. Tehk Doctrine and Covenants 84:85; 100:6.

  23. Sohn 1:38.

  24. Sohn 1:39.

  25. Sohn 1:41.

  26. Tehk Doctrine and Covenants 37:4.

  27. Tehk, pwehn karasahki, youngandmormon.com.

  28. Koasoa nan delepwohn ong Jackson Haight ni Mars 22, 2013.

  29. Email sang President Paulo V. Kretly, Mahs 6, 2013.

  30. Kilel kan kohda sang President Paulo V. Kretly. Keieu en pwihno sang Maputo; irail pwopwoud ni Nopempe 30, 2012, oh pepdaisla ni Tihsempe 1, 2013. Keriau en pwihno sang Beira; ira pwopwoud ni Mahs 1, 2013, oh pepdaisla ni Mars 2, 2013.

  31. Email sang President Paulo V. Kretly, Mahs 6,2013.

  32. Tehk Doctrine and Covenants 1:4–5.

  33. Tehk Doctrine and Covenants 1:11.