2010–2019
Abielu: Vaata ja õpi
Aprill 2013


Abielu: vaata ja õpi

Issanda lubadused ulatuvad kõigi nendeni, kes järgivad elus plaani, mille järgi luua õnnelik püha abielusuhe.

Mõned aastad tagasi käisime naisega ühel õhtul oma poja ning ta naise ja laste juures õhtust söömas. Kõik oli nagu ühes väikeste lastega peres ikka: palju kära ja veel rohkem nalja. Veidi pärast õhtusööki istusin ma oma neljaaastase lapselapse Annaga laua ääres. Mõistes, et kogu mu tähelepanu on temal, tõusis ta pingile püsti ja vaatas mulle üksisilmi otsa. Veendunud, et ma teda vaatan, käskis ta pühalikult: „Vaata ja õpi!” Seejärel ta tantsis ja laulis mulle.

Anna õpetussõnad „Vaata ja õpi!” olid tarkus lapse suust. Võime õppida nii palju vaadates ja seejärel nähtu ja kogetu üle järele mõeldes. Lubage mul jagada teiega selles vaimus mõned põhimõtted, mida olen täheldanud, vaadates imelisi ustavaid abielusid ja neist õppides. Need põhimõtted loovad tugevaid, rahuldust andvaid abielusid, mis ühtivad taevaste põhimõtetega. Kutsun teid vaatama ja õppima koos minuga.

Esmalt olen ma täheldanud, et õnnelikemates abieludes peavad mõlemad abikaasad oma suhet hindamatuks pärliks, aardeks, millel on lõputu väärtus. Mõlemad jätavad maha oma isa ja ema ning asuvad ehitama üheskoos abielu, mis edeneb igaviku suunas. Nad mõistavad, et nad kõnnivad jumalikult pühitsetud teerajal. Nad teavad, et ükski teine ükskõik milline suhe ei saa tuua sama palju rõõmu, kutsuda esile nii palju head ega aidata iseendal saada täiuslikumaks. Vaadake ja õppige: parimad abikaasad peavad oma abielu hindamatuks.

Järgmisena usk. Edukate igaveste abielude aluseks on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja Ta õpetuste pidamine.1 Olen täheldanud, et paarid, kelle abielu on hindamatu, järgivad usumustrit: nad käivad iga nädal sakramendi ja teistel koosolekutel, peavad pereõhtut, palvetavad ja uurivad pühakirju üheskoos ja omaette ning maksavad ausat kümnist. Nende ühine siht on olla kuulekas ja hea. Nad ei pea käske einelauaks, kust noppida ja valida vaid kõige isuäratavamaid pakkumisi.

Usk on aluseks igale voorusele, mis tugevdab abielu. Usu tugevdamine tugevdab abielu. Usk kasvab käske pidades ja nõnda ka abieluõnn ja harmoonia. Seetõttu on käskude pidamine tugeva igavese abielu loomisel põhiline. Vaadake ja õppige: usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse on õnneliku igavese abielu alus.

Kolmandaks meeleparandus. Olen õppinud, et õnnelikud abielud toetuvad meeleparanduse annile. See on iga hea abielusuhte oluline osa. Abikaasad, kes end regulaarselt ausalt analüüsivad ning kohe meele- ja iseenda parandamiseks vajalikke samme astuvad, kogevad abielus tervendava salvi mõju. Meeleparandus aitab taastada ja hoida harmooniat ja rahu.

Alandlikkus on meeleparanduse olemus. Alandlikkus on isetu, mitte isekas. See ei käi peale ega räägi üleolevalt. Selle asemel vastab alandlikkus mahedalt2 ja kuulab südamlikult, et mõista, mitte õigust taga nõuda. Alandlikkus mõistab, et keegi ei saa teist muuta, kuid usu, jõupingutuste ja Jumala abiga võime me teha ise südames läbi vägeva muutuse.3 Vägev südamemuutus paneb meid kohtlema teisi, eriti oma abikaasat, vagurusega.4 Alandlikkus tähendab seda, et mõlemad abikaasad tahavad teineteist õnnistada ja aidata ning teineteisel meelt ülendada, seades teineteise kõigis otsustes esikohale. Vaadake ja õppige: meeleparandus ja alandlikkus loovad õnneliku abielu.

Neljandaks lugupidamine. Olen täheldanud, et imelistes, õnnelikes abieludes kohtlevad abikaasad teineteist võrdväärsete osapooltena. Ükskõik kus või millal mees naise üle valitseb või kohtleb teda abielus mingil moel teisejärgulise partnerina, ei ühti see jumaliku seadusega ning selle asemel tuleks hakata järgima õigeid põhimõtteid ja käitumismustreid.

Suurepärastes abieludes teevad abikaasad otsuseid üksmeelselt ning kumbki neist on täieõiguslik partner, kellel on võrdne õigus kaasa rääkida ja otsuste tegemisel kaasa lüüa.5 Nad keskenduvad esmalt kodule ja teineteisele ühistes kohustustes abiks olemisele.6 Nende abielu põhineb koostööl, mitte läbirääkimistel. Õhtusöögitund ja sellele järgnev pereaeg on nende jaoks tähtsaim osa päevast, millele pühendada suurimad jõupingutused. Nad lülitavad välja elektroonikaseadmed ja loobuvad sellest, mis pakub neile meelelahutust, et olla abiks koduste tööde juures. Nii palju kui võimalik loevad nad igal õhtul oma lastega ja mõlemad panevad väikseid lapsi voodisse. Nad lähevad magama üheskoos. Nii nagu nende kohustused ja olukord lubavad, teevad abikaasad külg külje kõrval tähtsaimat tööd üldse – tööd, mida teeme oma kodudes.

Seal, kus on lugupidamine, on ka läbipaistvus, mis on õnneliku abielu võtmeelement. Kui abielu põhineb ühisel lugupidamisel ja läbipaistvusel, ei ole tähtsates küsimustes mingeid saladusi. Abikaasad otsustavad kõigi rahaasjade üle üheskoos ning kogu informatsioon on mõlemale kättesaadav.

Üks lugupidamise vorm on truudus. Prohvetid õpetavad, et edukad abikaasad jäävad teineteisele „truuks kuni lõpuni”.7 Nad kasutavad sotsiaalmeediat igal viisil täiesti vääriliselt. Nad ei luba endale mingit salajast internetikogemust. Nad jagavad vabalt teineteisega sotsiaalvõrgustike paroole. Nad ei vaata kellegi virtuaalseid profiile mingil viisil, mis võiks nende abikaasa püha usaldust alt vedada. Nad ei tee ega ütle virtuaalselt või füüsiliselt kunagi midagi sellist, mis võib tunduda vähegi sündsusetu. Vaadake ja õppige: vägevad abielud on täiesti lugupidavad, läbipaistvad ja truud.

Viiendaks armastus. Õnnelikematest abieludest, mida mina olen näinud, kiirgub kuulekus ühele õnnelikumale käsule – me peame „elama üheskoos armastuses”.8 Rääkides meestega, käskis Issand: „Sa pead armastama oma naist kogu oma südamest ja pead hoidma tema ja mitte kellegi teise poole.”9 Kiriku käsiraamatus õpetatakse: „Poole hoidmine tähendab olla kellelegi täiesti pühendunud ja ustav. Abielupaarid hoiavad Jumala ja teineteise poole teineteist teenides ja armastades ja pidades täieliku truudusega kinni oma lepingutest teineteise ja Jumalaga.” Mõlemad abikaasad „jätavad maha vallalise elu ja seavad oma abielu esikohale. .. Nad ei luba ühelgi teisel inimesel või huvil saada oma elus tähtsamaks .. kui Jumala ja teineteisega sõlmitud lepingute pidamine.”10 Vaadake ja õppige: edukad paarid armastavad teineteist täiesti pühendunult.

On inimesi, kelle abielu ei ole nii õnnelik kui nad soovivad, ja ka neid, kes pole iial abiellunud, kes on lahutatud, üksikvanemad või ei saa erinevatel põhjustel abielluda. Sellised olukorrad võivad olla täis väljakutseid ja südamevalu, kuid ei pea olema igavesed. Õnnistagu Jumal teid rikkalikult, kui olete sellises olukorras, kuid ometi „[teete] rõõmsal meelel kõik, mis on [teie] võimuses”.11 Püüelge igavese elu ideaali poole, püüdes olla vääriline abikaasa või selleks saada. Pidage käske ning usaldage Issandat ja et Ta armastab teid täiuslikult. Ühel päeval kuuluvad kõik abielu kohta antud lubadused teile.12

Üks sulnimaid salme Mormoni Raamatus ütleb lihtsalt: „Ja nad võtsid naisi ja läksid mehele ja olid õnnistatud nende rohkete lubaduste kohaselt, mis Issand oli neile andnud.”13 Issanda lubadused ulatuvad kõigi nendeni, kes järgivad elus plaani, mille järgi luua õnnelik püha abielusuhe. Sellised õnnistused on meeldivaks ja prognoositavaks tagajärjeks, kui elada ustavalt Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi.

Olen tänulik oma imetoreda naise Kathy eest, kes on mu elu armastus.

Abielu on Jumalalt saadud kingitus. Meie abielu kvaliteet on meie kingitus Temale. Tunnistan meie armastava Taevase Isa suurepärasest plaanist, mis pakub meile imelist igavest abielu. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Vt Perekond: Läkitus maailmale. – Liahoona,okt 2004, lk 49.

  2. Vt Õp 15:1.

  3. Vt Al 5:11–12, 26–30.

  4. Vt Mn 7:43–48; 8:25–26.

  5. Vt ÕL 107:27–31.

  6. Vt Perekond: Läkitus maailmale. – Liahoona, okt 2004, lk 49.

  7. Vt Thomas S. Monson. Preesterluse vägi. – 181. kevadine üldkonverents, aprill 2011, lk 68; Gordon B. Hinckley. Life’s Obligations. – Ensign, veebr 1999, lk 4; Liahona, mai 1999, lk 4.

  8. ÕL 42:45.

  9. ÕL 42:22.

  10. Handbook 2: Administering the Church, 2010, alajaotus 1.3.1.

  11. ÕL 123:17.

  12. Vt Handbook 2, alajaotus 1.3.3.

  13. 4Ne 1:11.