Seiske kindlana pühades paikades

Vennad! On au olla siin koos Jumala kuningliku preesterluse hoidjatega. Me elame viimastel päevadel, rasketel aegadel.¹ Preesterluse hoidjatena on meil kohustus seista kindlana, hoides usu kilpi kaitsmaks meid vastase tuliste noolte vastu. Me oleme maailmale eeskujuks, kaitstes Jumala antud võõrandamatuid õigusi ja vabadusi. Me kaitseme oma kodu ja perekonda.

Üheksandas klassis naasin ma koju oma esimeselt väljaspool linna toimunud pesapallimängult. Mu isa pani tähele, et pikal bussisõidul tagasi koju olin ma puutunud kokku kõneviisiga, mis polnud kooskõlas evangeeliumi käitumisnormidega. Olles elukutseline kunstnik, istus ta hiljem laua taha ning joonistas rüütli – sõjamehe, kes on võimeline kaitsma kindluseid ja kuningriike.

Kui ta joonistas ja pühakirjadest luges, õppisin ma kuidas olla ustav preesterluse hoidja – kuidas kaitsta Jumala kuningriiki. Apostel Pauluse sõnad olid mulle juhiseks:

„Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud.

Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü

ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust!

Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!

Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!”²

Vennad! Kui me oleme ustavad preesterluses, siis antakse meile see sõjavarustus kui and Jumalalt. Me vajame seda sõjavarustust!

Noored mehed! Teie isad ja vanaisad ei kohanud selliseid kiusatusi, millega teie regulaarselt silmitsi seisate. Te elate viimsetel päevadel. Kui teie isa oleks tahtnud pahandusse sattuda, oleks ta selle nimel pidanud palju vaeva nägema. Nüüd see enam nii ei ole. Tänapäeval leiab kiusatus teid ise. Palun pidage seda meeles. Saatan soovib teid endale ja patt luurab ukse ees.³ Kuidas panna vastu tema agressiivsele taktikale? Pange selga kogu Jumala sõjavarustus.

Laske mul õpetada teid ühe teise minu elu kogemuse kaudu.

1982. aasta jaanuaris kõnelesin ma BYU ülikoolilinnakus Provos Utah’s. Ma palusin õpilastel kujutada, et Kirik asub siinsamas poodiumi ühel pool ja maailm on sellest vaid mõne sentimeetri kaugusel teisel pool. See esindas „väga väikest vahemaad maailma ja Kiriku käitumisnormide vahel” ajal, kui mina ülikoolis käisin. Seistes 30 aastat hiljem õpilaste ees, tõstsin ma oma käed samal viisil üles ja selgitasin, et „maailma käitumisnormid on suuresti muutunud. Maailma on peaaegu võimatu näha, see on liikunud kaugele, kaugele eemale, välja sellest [hoonest] ja teisele poole maakera. .. Mida meie ja meie lapsed ja meie lapselapsed peame meeles pidama, on see, et Kirik püsib muutumatuna, see on ikka veel siinsamas, [aga] maailm muutub jätkuvalt – vahe nende kahe vahel [muutub] järjest suuremaks ja suuremaks. .. Seepärast olge ettevaatlikud. Kui te hindate oma tegusid ja Kiriku käitumisnorme vastavalt maailma üha muutuvale vaatenurgale, siis leiate end sealt, kus te olema ei peaks.”⁴

Tol ajal ei suutnud ma ettegi kujutada, kui kaugele ja kiiresti eemaldub maailm Jumalast, seda oli õpetuse, põhimõtete ja käskude valguses võimatu mõista. Kuid Kristuse ja Tema Kiriku käitumisnormid ei ole muutunud. Nagu Ta ütles: „Tõde püsib igavesest ajast igavesti.”⁵ Kui me seda mõistame ja võtame selle omaks, siis oleme valmis seisma silmitsi sotsiaalse surve, naeruvääristamise ja isegi diskrimineerimisega, mis tuleb maailmast ja mõnedelt inimestelt, kes ennast meie sõpradeks kutsuvad.

Enamik meist teab kedagi, kes ütleb: „Kui sa tahad minu sõber olla, siis pead minu väärtuseid aktsepteerima.” Tõeline sõber ei palu meil valida evangeeliumi ja sõpruse vahel. Kasutades Pauluse sõnu, „niisuguseid väldi”.⁶ Tõeline sõber annab meile jõudu püsida sirgel ja ahtal rajal.

Evangeeliumi lepingute, käskude ja talituste rajal püsimine kaitseb meid ja valmistab meid ette tegema Jumala tööd maailmas. Kui me kuuletume Tarkuse Sõnale, siis kaitstakse meie valikuvabadust selliste sõltuvuste eest nagu alkohol, narkootikumid ja tubakas. Kui me maksame kümnist, uurime pühakirju, saame ristitud ja kinnitatud, elame Püha Vaimu kestva kaasluse nimel, võtame väärilisena sakramenti, peame kinni vooruse seadusest, valmistume saama Melkisedeki preesterlust ja saame selle ning teeme pühasid lepinguid templis – siis oleme valmis teenima.

Templis valmistatakse meid ette ja seal lubame elada pühitsemise seaduse järgi. Võimelised noored mehed elavad selle seaduse järgi misjonile minnes – andes kümnise oma elu esimestest aastatest, teenides Issandat põhimisjonil. See ohverdus tugevdab neid, et nad võiks teha elu suurima lepingu – milleks on paljude jaoks templis pitseerimine − ning panna alus igavesele perele.

Sirgel ja ahtal rajal edasi pürgides kasvatame pidevalt suurenevat vaimset jõudu – jõudu kasutada oma valikuvabadust ja tegutseda enese huvides. Sest nii noori mehi kui ka noori naisi aitab kasvamisel õpetuste omandamine ja oma tunnistuse jagamine uue õppekava Come, Follow Me (Tule, järgne mulle) raames.

Lisaks sellele kasutage oma valikuvabadust, et isiklikult areneda. Avastades oma andeid ja talente, pidage meeles, et vanemad ja mentorid võivad teid abistada, kuid te peate laskma Vaimul ennast juhtida. Valige ja tegutsege iseseisvalt. Olge sisemiselt motiveeritud. Tehke oma elu jaoks plaan, kaasake sellesse haridus või kutseõpe. Avastage huvisid ja oskusi. Tehke tööd ja olge iseseisvad, et ise toime tulla. Seadke eesmärke, ületage eksimusi, saage kogemusi ja viige alustatu lõpuni.

Seda kõike tehes osalege kindlasti pere-, kvoorumi-, klassi- ja ühistel üritustel. Veetke koos toredalt aega. Nende kogemuste varal hakkate te austama ja hindama üksteise vaimseid ande ja Jumala poegade ja tütarde igavikulist, üksteist täiendavat loomust.

Ennekõike olgu teil usku Päästjasse! Ärge kartke. Kui me kohusetundlikult evangeeliumi järgi elame, saame tugevaks Issandas. Tema väega on meil võimalik hüljata kristusevastane, kes ütleb: „Söö, joo ja ole rõõmus, [sest Jumal] mõistab õigeks vähese patustamise; .. see ei tee mingit kahju .., sest homme me sureme.”⁷ Issanda väes suudame vastu seista kõigile filosoofiatele ja usutunnistustele, mis eitavad Päästjat ja on vastuolus kõigi Jumala laste jaoks loodud suure igavese õnneplaaniga.

Meil ei ole voli läbi rääkida selle igavese plaani tingimusi. Meenutage Nehemjat, kellele anti ülesanne ehitada Jeruusalemma kaitseks müür. Mõned tahtsid, et ta tuleks alla ja oma positsiooni kompromiteeriks, kuid Nehemja keeldus. Ta ei olnud teiste suhtes sallimatu, vaid selgitas lihtsalt: „Mul on suur töö teha ja ma ei saa tulla. Töö jääks seisma, kui ma selle jätan ja teie juurde tulen.”⁸

Mõnikord oleme kui piksevarras ja peame taluma kuumust, sest hoiame kinni Jumala käitumisnormidest ja teeme Tema tööd. Ma tunnistan, et me ei pea kartma, kui põhineme Tema õpetustel. Me võime kogeda valesti mõistmist, kriitikat ja isegi valesüüdistusi, kuid me ei ole kunagi üksi. Meie Päästja oli „põlatud ja inimeste poolt hüljatud”.⁹ Meile on pühaks auks seista koos Temaga.

Iroonilisel kombel tähendab tugevana seismine vahel maailma vältimist või isegi maailma eest pagemist. Päästja kuulutas: „Tagane, vastupanija.”¹⁰ Egiptuse Joosep põgenes Pootifari naise eest¹¹ ja Lehhi jättis maha Jeruusalemma ja viis oma pere tühermaale.¹²

Võite kindlad olla, et kõik meie ees käinud prohvetid seisid omal ajal kindlalt.

Nefi tegi Issanda erilist tööd vaatamata Saatana löökidele ja tema vendade Laamani ja Lemueli põhjustatud tagakiusamisele.¹³

Abinadi tunnistas Kristusest, olles vastamisi kahtluse, põlguse ja kindla surmaga.¹⁴

2000 noort sõjameest kaitsesid oma peret nende eest, kes põlgasid evangeeliumi väärtusi.¹⁵

Moroni heiskas vabaduse tähise, et säilitada oma rahva pered ja usuvabadus.¹⁶

Saamuel seisis müüril ja kuulutas ette Kristuse tulemist, samas kui tema suunas lendas kivisid ja nooli.¹⁷

Prohvet Joseph Smith taastas Päästja evangeeliumi, pitseerides oma tunnistuse oma verega.¹⁸

Ja mormooni teerajajad seisid tugevana suure vastuseisu ja raskustega silmitsi seistes, järgides oma prohvetit nende pikal rännakul läände.

Need vägevad teenijad ja Jumala pühad seisid kindlana, kuna nad seisid koos Päästjaga. Mõtisklege selle üle, kuidas Päästja seisis kindlana.

Noore mehena tegi Jeesus ustavalt oma Isa tööd, kuulutades õpetajatele templis evangeeliumi.¹⁹ Kogu oma teenimisaja jooksul tegi ta preesterluse tööd – õpetas, tervendas, teenis, õnnistas ja tõstis teisi. Kui vaja, seisis Ta julgelt kurja vastu ja lõi isegi templi puhtaks.²⁰ Ja alati seisis Ta tõe eest – kas sõnades või väärikas vaikuses. Kui ülempreestrid teda Pilaatuse ees süüdistasid, keeldus Jeesus targasti valedele vastamast ja vaikis.²¹

Ketsemani aias ei hoidunud meie Päästja ja Lunastaja joomast kibedat lepituse karikat.²² Ja ristil kannatas Ta taas, et täita oma Isa tahet, kuni ta võis viimaks lausuda: „See on lõpetatud.”²³ Vastusena Päästja täiuslikule kuulekusele seista kindlana kuulutas meie Taevane Isa: „Vaadake mu Armastatud Poega, kellest mul on hea meel, kelles ma olen austanud oma nime.”²⁴

Mu armastatud preesterluse vennad, noored ja vanad. Ülistagem Jumala nime, seistes kindlana koos meie Päästja Jeesuse Kristusega. Ma jagan oma erilist tunnistust, et Ta elab ja et meid on „[kutsutud] püha kutsega” osalema Tema töös.²⁵ „Mispärast, teie seiske pühades paikades ja ärge laske ennast kõigutada.”²⁶ Kui me seisame kuulekalt ja kindlalt oma Jumala õpetuses, seisame pühas paigas, sest Tema õpetus on püha ega muutu meie aja sotsiaalsetes ja poliitilistes tuultes. Ma kuulutan, nagu seda tegi apostel Paulus: „Valvake, seiske usus, olge mehised [ja] saage tugevaks!”²⁷ See on minu tulihingeline palve teile Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.