Evangeelium kogu maailmale

Vanem John B. Dickson

Seitsmekümnest


Kirik on liikunud järjekindlalt üle maailma ühe rahvuse juurest teise, ühe kultuuri juurest teise ja ühe rahva juurest teiseni Issanda kalendri järgi ja Talle heaksarvatud ajal.

Päästja surelik teenimistöö oli lõppenud. Tema kannatused Ketsemanis ja ristil olid läbi. Saame teada Apostlite tegudest, et Ta teenis pärast ülestõusmist 40 päeva, „näidanud” ennast apostlitele ja „rääkides Jumala riigist” (Ap 1:3).

Ta ütles neile, et „te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!” (Ap 1:8).

Peagi pärast seda „tõsteti ta üles .. ja pilv viis ta nende silme eest ära.

Ja kui nad vaatasid üksisilmi taeva poole, kuidas ta ära läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis,

ja need ütlesid: „Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite teda taevasse minevat!”” (Ap 1:9–11)

Tõepoolest, Päästja tuleb taas teisel tulemisel, kuid vahepeal pidi Jeesuse Kristuse evangeelium jõudma „maailma otsani”.

Matteusest saame teada, et apostlitele anti eriline kohustus viia evangeelium kõigile rahvastele.

„Ja Jeesus tuli nende juure ja rääkis nendega ning ütles: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.

Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse”” (Mt 28:18–19).

Kiriku algusaegadel, aegade keskpaigas, viidi evangeeliumi vaid Iisraeli kojale. Seejärel sai vanemapostel Peetrus ilmutuse, et on saabunud aeg viia evangeelium Iisraelist väljapoole ja paganatele. Apostlite tegude 10. ja 11. peatükk aitavad meil mõista protsessi ja kava, mille alusel selline vajalik Kiriku laienemine veel enamate Jumala lasteni pidi saama teatavaks Kiriku juhtivatele ametikandjatele ja kogu liikmeskonnale.

Korneeliuse vahendusel, kes oli pagan, väesalga pealik ja tubli mees, aitas Issand Peetrusel mõista, et evangeelium jõuab paganateni, milline mõte oli tolle aja pühadele uus ja võõras. Vanemapostel Peetrus sai muudatuste tegemise kohta Kiriku asjades ilmutuse. Me teame, et seejärel läks evangeelium paganarahvastele tormilise kiirusega.

Üks näide Kiriku toonasest laienemisest on Pauluse usulepöördumine, kellest sai paganatele suur apostel. Tema sai teel Damaskusesse nägemuse, milles ta nägi valgust ja kuulis häält, ja ta parandas meelt pattudest, kutsuti Jumalast (vt Ap 22:6–18) ning hakkas seejärel levitama tohutu jõuga Jeesuse Kristuse evangeeliumi.

Liikugem nüüd 1800 aastat edasi aega, mil evangeelium taastati ehk kõik enne teist tulemist oma kohale seati. Tunnistan, et Kirik taastati prohvet Joseph Smithi kaudu ja selle edasiminek jätkub Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatuse all. Neil on sama kohustus evangeeliumi maailmale viia kui muistsetel apostlitel.

Alates Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku asutamisest 1830. aastal on Kirik liikunud järjekindlalt üle maailma ühe rahvuse juurest teise, ühe kultuuri juurest teise ja ühe rahva juurest teiseni Issanda kalendri järgi ja Talle heaksarvatud ajal.

Kehtestatud kava kohaselt, mille alusel ilmutusi saab vanemapostel, sai 1978. aastal president Spencer W. Kimball ilmutuse preesterluse kohta, mis tegi võimalikuks preesterluse õnnistused kõikidele väärilistele meestele kogu maailmas. See tähendab, et meie ajal võivad kõik Taevase Isa lapsed kogu maailmas saada osa kõikidest taastatud evangeeliumi õnnistustest. See sobib hästi Jumala maapealse kuningriigiga ajal, mil Kristuse teine tulemine on lähenemas.

Mind isiklikult kutsuti just siis misjonijuhatajaks. Olime parasjagu õde Dicksoniga oma perekonda Mehhikosse viimas, kui toonane Seitsmekümne liige vanem Richard G. Scott rääkis mulle selle erilise ilmutuse saamisest. Mäletan, kuidas mul tõusid silmi pisarad, kui ta mulle toimunust jutustas. Mul oli sõnulseletamatult hea meel, kuna teadsin, et nii on õige ning et oli saabunud aeg, mil kogu inimkond pääseb kõigi evangeeliumi talituste, lepingute ja õnnistusteni.

See toimus peaaegu 35 aastat tagasi ja mul polnud tookord erilist aimu, et veedan mitu aastat seitsmekümnena, teenides Kiriku Lääne-Aafrika piirkonnas usklike ustavate inimeste seas, kelle elu see 1978. aasta preesterluse ilmutus nii puudutab. Oleme elanud seal õde Dicksoniga neli aastat ning see kogemus on olnud meie jaoks imetabane ja elu muutev.

Lääne-Aafrika rahvas usub Jumalasse, nad ei tunne vähimatki piinlikkust kuulutada oma tõekspidamisi ja jagada neid teistega, ning nende seas on tohutul hulgal juhte. Nad tulevad Kirikusse sadade kaupa ning umbes iga nädal asutatakse kusagil Lääne-Aafrika piirkonnas paar kogudust, kelle preesterluse ja abiorganisatsioonide juhtkond koosneb peaaegu iga kord ainult aafriklastest.

Kuidas ma soovin, et võiksite olla pühadega Nigeerias Aba templis või Ghanas Accra templis, et tunnetada nende pühade pühendumust ja saada tuttavaks ainult aafriklastest koosnevate templi presidentkondadega. Või kuidas ma soovin, et saaksin tutvustada teid Aafrika piirkonna seitsmekümnetele, kes on täna koos meiega siin konverentsikeskuses ning kes on advokaadid, õppejõud ja ärijuhid, või tutvuda Aafrika vaiade ja koguduste juhtide ning nende peredega.

Kõikjal Aafrikas, kus järgitakse Kiriku õppekava, on pühapäevakoolis, abiorganisatsioonis või preesterluse klassis käimine püha kogemus ning Vaim aitab seal evangeeliumist hästi aru saada, seda õpetada ja õppida.

Evangeelium jõuab Aafrikas õnnelike inimesteni, kes on vabad välistest asjadest, mis mõjutavad paljude elu läänes. Nad ei muretse lõputu materiaalse omandi pärast.

Aafriklaste kohta on öeldud, et neil on väga vähe seda, mis tähtsusetu, ja väga palju seda, mis kõige tähtsam. Nad ei tunne erilist huvi tohutute majade ja parimate autode, vaid oma Taevase Isa ja Ta Poja Jeesuse Kristuse tundmise ning igavese perekonna vastu. Sellise usu tulemusel on loomulik, et Issand nende meelt tähendusrikkal kombel ülendab.

Tundes neid nagu meie, pole me üllatunud, et neil on nii tähtis osa Jeesuse Kristuse Kiriku laienemisel viimsel ajal. Eeldusel, et Vana Testamendi prohvet Taaniel nägi ettekujutuses, kuidas Jumala kuningriik viimsel ajal „veereb .. välja maa äärteni nagu kivi, mis on mäest lahti murtud ilma käte abita, veereb edasi, kuni ta on täitnud terve maa” (ÕL 65:2), on tõeliselt sobilik, et meie imetoredatel Aafrika vendadel ja õdedel on tähtis osa selle prohvetliku kuulutuse täitumisel ning et ilmutused, mis sellele kaasa aitavad, järgivad Issanda kehtestatud kavandit.

Tunnistan, et meie Taevane Isa armastab kõiki oma lapsi, et Jeesus on Kristus ning et evangeelium on kättesaadav kõigile, nii elavatele kui surnutele. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.