2010–2019
Ko e Mālohi ʻo e Lakanga Fakataulaʻeikí ʻi ha Talavou
ʻEpeleli 2013


Ko e Mālohi ʻo e Lakanga Fakataulaʻeikí ʻi ha Talavou

Ko e lakanga fakataulaʻeiki ʻi ha kiʻi tamasiʻi, ʻoku mālohi tatau pē ia mo e lakanga fakataulaʻeiki ʻi ha tangata, ʻi he taimi ʻoku fakaʻaongaʻi ai ʻi he māʻoniʻoní.

ʻI he 1878 ne taʻu 17 ai ʻeku kui tangata hono ua ko Siaosi F. Lisiaté. Pea hangē ko e meʻa angamaheni ʻo e ngaahi ʻaho ko iá, ne ʻosi fakanofo ia ko ha kaumātuʻa. ʻI ha ʻaho Sāpate ʻe taha ne faingataʻaʻia lahi ʻene fineʻeikí he felāngākí. Koeʻuhí naʻe ʻikai faingamālie e tangataʻeiki ʻa Siaosí, naʻe fakaafeʻi mai e pīsopé mo ha niʻihi tokosiʻi kehe ke faingāue kiate ia, ka naʻe ʻikai ke ne maʻu ʻe ia ha nonga. Ko ia, naʻá ne kole ai ki heʻene tamasiʻi ko Siaosí ke faingāue ange ki ai. Naʻá ne hiki ʻi heʻene tohinoá, “Lolotonga ʻeku tangi koeʻuhí ko e faingataʻaʻia ʻeku fineʻeikí, pea mo teuteu ke u faingāue kiate iá, ʻa ia ko ha meʻa ne teʻeki ke u fai kimuʻa, ne u hū ki ha loki ʻe taha ʻo tangi ai mo lotu ai.”

ʻI he taimi naʻá ne ongoʻi fiemālie aí, naʻá ne hilifaki hono nimá ki he fineʻeikí ʻo foaki ha tāpuaki nounou ʻaupito. Naʻá ne pehē kimui, “Lolotonga e kei hilifaki hoku nimá he ʻulu ʻo ʻeku fineʻeikí naʻe holo ʻene toʻé ʻo maʻu ha nonga mei heʻene faingataʻaʻiá.” Naʻá ne hiki leva ʻi heʻene tohinoá ʻa e fakamatala loloto taha ko ʻení. Naʻá ne pehē naʻá ne ongoʻi maʻu pē ko e ʻuhinga ne ʻikai maʻu ai heʻene fineʻeikí ha fiemālie mei he faingāue ʻa e pīsopé, naʻe ʻikai koeʻuhí ko hano taʻetali ʻe he ʻEikí e faingāue ʻa e pīsopé, ka koeʻuhí he naʻe fakatatali ʻe he ʻEikí e tāpuaki ko ʻení ki ha kiʻi talavou, ke akoʻi ange ha lēsoni ʻoku mālohi tatau pē lakanga fakataulaʻeiki ʻi ha kiʻi tamasiʻi mo e lakanga fakataulaʻeiki ʻi ha tangata ʻi he taimi ʻoku fakaʻaongaʻi ai ia ʻi he māʻoniʻoní.

ʻOku ou loto ke lea atu he pooni kau ki he mālohi ko iá. Neongo ʻe fakatefito ʻeku leá ki he kau palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní, ka ʻoku fekauʻaki e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻe fakamatalaʻí mo e toʻu tupu kotoa he Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné mo honau kau takí, kau ai mo e kau palesiteni ʻo e kōlomu ʻo ʻetau kau akonakí, mo e ongo ʻasisiteni ʻi he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí.

Lolotonga ʻeku hoko ko e palesiteni fakamisioná, ne u fakatokangaʻi ha tupulaki fakalaumālie lahi pea ʻi he pōtoʻi fakatakimuʻa he kau talavoú ʻi he lolotonga e taʻu ʻo ʻenau ngāue fakafaifekaú. Kapau ne lava ke tau fikaʻi honau tuʻunga fakalaumālié mo e pōtoʻi ngāue he tuʻunga fakatakimuʻá ʻi honau taʻu ngāue fakafaifekaú mo ʻenau ʻi he Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, mahalo ʻe tatau hono fikaʻí mo e meʻa ʻoku ʻasi atu he laine ʻi he kalafi ko ʻení. ʻOku ou tui ʻoku ʻi ai ha meʻa lalahi ʻe tolu ʻoku tokoni ki he tupulaki mahuʻinga ko ʻeni, lolotonga e ngaahi taʻu ʻo e kei talavoú mo e ngāue fakafaifekaú: (1) ʻoku tau falala ki he kau talavoú ni ʻo laka ange ʻi ha toe taimi ki muʻa, (2) ʻoku māʻolunga ʻetau ʻamanaki kiate kinautolú ka ʻoku fai ia ʻi he ʻofa, mo e (3) ʻoku tau akoʻi mo toe akoʻi kinautolu ke nau lava ʻo fakahoko e ngaahi fakaʻamu ko ʻení ʻo lelei ange.

Mahalo naʻa fehuʻi ʻe ha taha, “Ko e hā ʻoku ʻikai ke lava ai ʻo fakaʻaongaʻi ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni tatau ko ʻení ki he kau palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní?” Kapau naʻe fai ia, mahalo naʻe mei kamata vave ange ʻenau tupulakí pea hangē ko e foʻi laine ko ʻení. Tuku muʻa ke u fakamoleki ha kiʻi taimi ke u lea ki he founga ʻe lava ke fakaʻaongaʻi ai e ngaahi tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻe ha palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní.

ʻUluakí—falala. Te tau lava ʻo tuku ha fatongia lahi ki heʻetau kau palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní. ʻOku fai pehē foki e ʻEikí—ʻo hangē ko ʻEne finangalo ke foaki kiate kinautolu e ngaahi kií, ʻa e totonu ke puleʻi mo tataki ʻa e ngāue ʻi heʻenau kōlomú. Ko ha fakamoʻoni ʻo e falala ko ʻení, ʻoku tau ui e kau palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní ʻi he fakahā, kae ʻikai makatuʻunga mei he tokotaha ne fuoloa taha ʻene ʻi he kōlomú pe ha toe meʻa kehe tatau mo ia. Ko e taki kotoa pē ʻi he Siasí ni ʻo kau ai e palesiteni e kōlomu ʻo e kau tīkoní, ʻokú ne maʻu e totonu ke ʻilo, pea totonu ke ne ʻilo, naʻe uiuiʻi ia ʻi he fakahā. ʻOku tokoni e fakapapauʻi ko ʻení ʻoku fakatou falala mo poupouʻi ia ʻe he ʻOtuá.

Ko e natula fika uá mo e tolú ʻokú na fekauʻaki ʻaupito—ʻa e ngaahi ʻamanaki māʻolungá mo e ako ʻoku fekauʻaki mo hono fakahoko kinautolú. Ne u ako ha lēsoni mahuʻinga ʻi he malaʻe ngāue fakafaifekaú: ʻoku tupulaki pe holo e ngāue ʻa e kau faifekaú ʻo fakatatau ki he tuʻunga e ʻamanaki ʻa e palesiteni fakamisioná, pea ʻoku pehē pē mo e kau palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní. Kapau ko e ʻamanakí ke nau tataki pē fakataha fakakōlomú mo ʻalu ki he fakataha ʻa e kōmiti toʻu tupu ʻa e kau pīsopelikí, ta ko e meʻa pē ia te nau faí. Ka ʻe lava ʻe kimoutolu ko e kau takí ʻo ʻoange kiate kinautolu ha fakakaukau pe mahino ʻoku lahi angé—ʻa e vīsone ʻa e ʻEikí. Ko e hā ʻoku mātuʻaki mahuʻinga ai e vīsoné? Koeʻuhí he ko ʻene lahi ange ʻa e vīsoné ʻe lahi ai pē mo e vekeveke ke fai e ngāué.

Ko e totonu ko ia ke maʻu ha fakahaá ko ha konga fakanatula pē ia ʻo e uiuiʻi kotoa ʻi he Siasí ni. Ko ia, ʻoku fie maʻu ai ke ʻilo ʻe he kau palesiteni ʻo e kōlomu ʻa e kau tīkoní ʻoku nau maʻu e totonu ke maʻu ha fakahā ke fokotuʻu mai honau tokoní, ʻa e totonu ke maʻu ha fakahā kau ki hono fakahaofi ʻa kinautolu kuo hē fakalaumālié, mo hono akoʻi e kau mēmipa hoʻo kōlomú ʻi honau ngaahi fatongiá.

ʻE akoʻi ʻe he taki ʻoku potó ki he palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni ko ia ʻe lava ke tokoni ai ki hono maʻu ha fakahaá. Te ne lava ʻo akoʻi ange ʻa e talaʻofa taʻe-toe-veiveiua ʻa e ʻEikí: “Kapau te ke kole, te ke maʻu ha fakahā hoko mai mo ha fakahā” (T&F 42:61). ʻOku angaʻofa ʻaupito e ʻEikí ʻi hono foaki mai ʻo e fakahaá. ʻIkai naʻá Ne fakamanatu kia Siosefa Sāmita mo ʻŌliva Kautele, “Ko e taimi kotoa pē naʻá ke fehuʻi aí naʻá ke maʻu ʻa e fakahinohino mei hoku Laumālié” (T&F 6:14)? ʻE lava ke hoko e meʻa tatau kiate kimoutolu kau palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní. ʻOku ʻofeina kimoutolu ʻe he ʻEikí mo finangalo ke fakahā kiate kimoutolu ʻEne fakakaukaú mo e finangaló. ʻOkú ke pehē ʻoku ʻi ai nai ha palopalema ʻa e ʻEikí he ʻikai ke Ne lava ʻo taʻe-fakaleleiʻi? He ʻikai ke u lava ia ʻe au. Koeʻuhí ʻokú ke maʻu e totonu ki he fakahaá, te Ne lava ʻo tokoniʻi koe ke fakaleleiʻi e meʻa kotoa pē ʻokú ke hohaʻa ki ai ko e palesiteni ʻo hoʻo kōlomú, kapau te ke fekumi ki Heʻene tokoní.

ʻE lava ʻe kimoutolu kau taki fakaʻofoʻofá ʻo akoʻi ʻeni ki he palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní ko e fakahaá ʻoku ʻikai ko hano fetongi ia ʻo ha ngāue mālohi mo ha ngāue fakafoʻituitui. Ne ʻeke ʻe Palesiteni Henelī B. ʻAealingi kia Palesiteni Hāloti B. Lī he taimi ʻe taha, “ʻE anga fēfē haʻaku maʻu ha fakahaá?” Ne tali ange ʻe Palesiteni Lī, “Kapau ʻokú ke loto ke maʻu ha fakahā, fai hoʻo tafaʻakí.”1 ʻE aleaʻi ʻe he taki ʻoku potó mo ʻene palesiteni e kōlomu ʻo e kau tīkoní ha niʻihi ʻo e ngaahi ngāue fakalaumālie te ne fai ke teuteu ai ki hono fokotuʻu mai hono ongo tokoní. Mahalo ʻe fie maʻu ke ne ʻeke mo tali ha fehuʻi hangē ko ʻení: Ko hai nai ha taha tā sīpinga lelei te ne lava ʻo fakalotolahiʻi pe ueʻi fakalaumālie e tamaiki tangata kehé? Pe ko hai te ne ongoʻingofua e ngaahi fiemaʻu ʻa kinautolu ʻoku fehangahangai mo ha ngaahi faingataʻa makehé?

Pea ko hono fakaʻosí ʻe lava ʻe he taki poto ko ʻení ʻo akoʻi ki he palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní ke ne fakatokangaʻi mo ngāue ʻo fakatatau mo e fakahā ʻe ʻomí. ʻOku tau moʻui ʻi ha māmani fihituʻu mo vave pea ʻoku angamaheni ʻaki ai e maama ngingilá mo e ngaahi meʻa fakaongo leʻo lalahí. Ka ʻoku fie maʻu ke ʻiloʻi ʻe he talavoú ni ko e founga ʻeni ia ʻa e māmaní, ʻoku ʻikai ko e founga ia ʻa e ʻEikí. Naʻe ʻaloʻi e Fakamoʻuí ʻi ha ʻaiʻanga kai ʻo e manú naʻe ʻikai ke fuʻu ʻiloʻi; Naʻá Ne fakahoko e ngāue fungani mo taʻe-fakatataua ʻo e ngaahi kuongá kotoa ʻi ha ngoue ne lōngonoa; pea maʻu e Siosefa ʻa e ʻUluaki Mata-Meʻa-Hā-Maí ʻi he lōngonoa ʻo ha vao ʻakau. ʻOku maʻu e tali ʻa e ʻOtuá ʻi ha kihiʻi leʻo-siʻi—ongoʻi nonga mo fakafiemālie, ngaahi ueʻi ke fai ha meʻa ʻoku lelei, fakamāmaʻi—ko e taimi ʻe niʻihi ʻoku fai mai ia ʻi ha fanga kihiʻi tui, ʻa ia kapau ʻe tauhi fakalelei mo lehilehiʻi, ʻe lava ʻo tupu ko ha fuʻu ʻakau māʻolunga. ʻOku ʻi ai e taimi ʻe hanga ai ʻe he ngaahi ueʻi pe fakakaukau ko ʻení ʻo ueʻi koe ko e palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní ke fokotuʻu mai ho ongo tokoní pe fakahoko ha ngāue ki ha talavou ʻoku māmālohi pē.

ʻI heʻeku kei ʻi he kau palesitenisī fakasiteikí he ngaahi taʻu lahi kuo hilí, ne mau ongoʻi ke ui ha tangata lelei ke hoko ko ha kalake fakasiteiki. Naʻe fefaʻuhi ʻi he taimi ko iá ʻi he fetōʻaki ʻene maʻulotú. Neongo ia, ne mau ʻiloʻi te ne fai ha ngāue lelei kapau te ne tali e uiuiʻí.

Ne mau fakahoko ange uiuiʻí, ka naʻá ne tali mai, “ʻOku ʻikai ke u tui te u lava ʻo fakahoko ia.”

Pea hoko mai kiate au ha ongo, ʻo u pehē ange, “ʻOku ou tui he ʻikai ke ʻi ai ha kalake fakasiteiki ia ʻa e siteiki Keleniteilá.”

ʻI heʻene ʻohovalé, naʻá ne tali mai ʻo pehē, “Ko e hā hoʻo ʻuhingá? Kuo pau ke ʻi ai haʻo kalake fakasiteiki.”

Ne u tali ange, “ʻOkú ke loto ke mau ui ha taha kehe ke hoko ko ha kalake fakasiteiki neongo naʻe ueʻi kimautolu ʻe he ʻEikí ke ui koe?”

Talamai ʻe ia, “Sai, te u tali ia.”

Pea naʻá ne fai leva ia. ʻOku ʻikai ngata pē ha ʻi ai ha kakai tangata tokolahí ka ʻe ʻi ai mo ha tamaiki tangata tokolahi te nau tali ha ui ʻi he taimi te nau ʻilo ai ʻoku uiuiʻi mo fie maʻu kinautolu ʻe he ʻEikí.

Hokó, te ke lava ʻo ʻai ke ʻilo ʻe he palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní, ko e taha ʻo e ngaahi fiemaʻu ʻa e ʻEikí meiate iá, ke ne fakahaofi fakatouʻosi ʻa e taha ʻoku heé, fakatouʻosi ʻa e māmālohí mo e taʻe siasí. Naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ʻe tefitoʻi misioná ʻaki e lea ko ʻení: “Pea kuo hoko mai ʻa e Foha ʻo e tangatá ke fakamoʻui ʻa ia naʻe heé” (Mātiu 18:11). Kapau ko e meʻa ia ʻoku fakamuʻomuʻa ʻe he Fakamoʻuí ke fakahaofi ʻa ia naʻe heé, kapau ko ha meʻa ia ʻoku fakamuʻomuʻa ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni ke fai pehē, he ʻoku fakafōtunga ia heʻene moʻuí kotoá, ʻoku ʻikai ʻapē totonu ke hoko ia ko e meʻa ke fakamuʻomuʻa ʻe he taki mo e palesiteni kotoa ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoni he Siasí ni? ʻOku totonu ke ʻi he ʻelito ʻetau ngāue fakatakimuʻá, ʻo hoko ko ha konga ʻo ʻetau ngāué, ʻa e tukupā māfana, mālohi, mo ʻikai toe holomui ke ō ʻo kumi ʻa e sipi heé pea fakafoki mai kinautolú.

Ne pehē ʻe ha talavou naʻe ʻaʻahi ki ai e kau mēmipa ʻo ʻene kōlomú: “Naʻe fakaʻohovale e ʻahó ni he taimi … ne aʻu ange ai ha kakai ʻe toko 30 ki homau ʻapí. … ʻOkú ne ʻai ke u fie ʻalu ki he lotú he taimí ni.” ʻE fakafisingaʻi fēfē ʻe ha toʻu tupu ha ʻofa mo ha tokanga pehē?

ʻOku ou fiefia ʻi he taimi ʻoku ou fanongo ai ki ha ngaahi talanoa lahi ki he kau palesiteni he kōlomu ʻo e kau tīkoní, kuo nau maʻu ʻa e fakakaukau pea kuo nau faʻa akoʻi kotoa pe fakakonga ʻa e lēsoní ʻi heʻenau ngaahi fakataha fakakōlomú. Naʻá ku ʻalu ki ha kalasi he kōlomu ʻo e kau tīkoní ʻi he ngaahi uike siʻi kuo hilí. Naʻe fai ʻe ha tamasiʻi taʻu 12 ha lēsoni miniti ʻe 25 ʻi he Fakaleleí. Naʻe kamata ʻaki haʻane ʻeke ki hono kaungā tīkoní pe ko e hā ʻenau fakakaukau ki he Fakaleleí. Naʻá ne vahevahe ha ngaahi potufolofola mahuʻinga mo fai ha ngaahi fehuʻi fakatupu fakakaukau, ʻo nau tali. Ka, ʻi heʻene fakatokangaʻi naʻe kei toe lahi e taimí ʻi he toenga ʻo e lēsoní, naʻe fakakaukau lelei pea mahalo ne ʻosi fakahinohinoʻi ia kimuʻa heʻene tamaí ke ʻeke ki he kau taki ne ʻi aí pe ko e hā e ngaahi fehuʻi ne fai kiate kinautolu fekauʻaki mo e Fakaleleí ʻi heʻenau kei ngāue fakafaifekaú mo ʻenau talí. Naʻá ne toki fakaʻosi ʻaki leva ʻene fakamoʻoní. Ne u fanongo mo mālieʻia. Naʻá ku pehē pē kiate au “ʻOku ʻikai ke u teitei manatuʻi haʻaku fai ha konga mahuʻinga ʻo ha lēsoni ʻi he taimi ne u ʻi he toʻu ai ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.” Te tau lava ʻo hiki ʻa e pā mo e vīsone ki he kau talavoú ni, pea te nau tali lelei pē.

ʻOku hiki lelei ʻe kimoutolu kau takí ʻa e kau palesiteni ko ʻeni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní ʻi he taimi ʻoku mou holomui ai kae tuku ke nau takí. Naʻá ke fakahoko lelei taha ho uiuiʻí ʻo ʻikai ʻi he taimi ne ke fai ai ha lēsoni leleí ka ʻi he taimi naʻá ke tokoni ai ke nau fai ha lēsoni leleí, ʻo ʻikai ʻi he taimi naʻá ke fakahaofi ai ha tahá, ka ʻi he taimi naʻá ke tokoni ai ke nau fai iá.

ʻOku ʻi ai ha lea fuoloa ʻoku pehē: ʻoua naʻá ke mate ʻoku teʻeki ke kakato hoʻo ngāué. ʻI he ʻuhinga tatau pē, te u pehē ai kiate kimoutolu kau taki he kakai lalahí, ʻoua naʻa tukuange koe ʻoku teʻeki ke kakato e meʻa te ke malava ʻo fai ʻi hoʻo hoko ko e takí. Akoʻi hotau toʻu tupú ʻi he faingamālie kotoa pē; akoʻi e founga ke nau teuteuʻi ai ha ʻasenitá, founga ke tataki ai ha fakataha ʻi he fakaʻeiʻeiki mo fiefiá, founga ke fakahaofi ai ha tahá, founga ke teuteuʻi mo fai ai ha lēsoni ongo fakalaumālié, mo e founga ke maʻu ai ha fakahaá. Ko e meʻafua ʻeni hoʻo lavameʻá—ko e tukufakaholo e tuʻunga fakatakimuʻa mo e tuʻunga fakalaumālie naʻá ke tuku ke tohitongi ʻi he loto mo e ʻatamai ʻo e kau talavou ko ʻení.

Kapau ʻe fakahoko faivelenga ʻe kimoutolu kau palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní homou uiuiʻí, te mou hoko ko ha ngaahi meʻangāue ʻi he toʻukupu ʻo e ʻOtuá he taimí ni, he ko e lakanga fakataulaʻeiki ʻi ha kiʻi tamasiʻí ʻoku mālohi tatau pē mo e lakanga fakataulaʻeiki ʻi ha tangata ʻi he taimi ʻoku fakaʻaongaʻi ai ia ʻi he māʻoniʻoní. Pea ʻi he taimi te ke fai ai e ngaahi fuakava ʻo e temipalé mo hoko ko e kau faifekau mo e kau taki ʻo e Siasí he kahaʻú, te ke ʻilo e founga ke maʻu ai e fakahaá, founga ke fakahaofi ai ha tahá, mo e founga ke akoʻi ai e tokāteline ʻo e puleʻangá ʻaki e mālohí mo e mafaí. Te mou hoko leva ko ha toʻu tupu ne fanauʻi fakaʻeiʻeiki mai. ʻOku ou fakamoʻoni ki he meʻá ni ʻi he huafa ʻo Sīsū Kalaisí, ʻa ia ko e Fakamoʻui mo e Huhuʻi ʻo e māmaní, ʻēmeni.

Maʻuʻanga fakamatala

  1. Henry B. Eyring, “Waiting upon the Lord” ʻi he Brigham Young University, 1990–91, Devotional and Fireside Speeches (1991), 17.