Me usume, et tuleb olla kõlbeliselt puhtad

Vanem David A. Bednar

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist


Kuulekus kõlbelise puhtuse seadusele suurendab meie õnne surelikkuses ja teeb võimalikuks meie arenemise igavikus.

Minu sõnum käsitleb tähtsat küsimust, millel on suured vaimsed tagajärjed. Miks on kõlbelise puhtuse seadus nii tähtis? Palvetan, et Püha Vaim kinnitab minu rõhutatud põhimõtete õigsust.

Isa õnneplaan

Kõlbelise puhtuse igavikuline tähtsus on mõistetav vaid selle õnneplaani kõikehõlmavas kontekstis, mille meie Taevane Isa on teinud oma lastele. „Kõik inimesed – mehed ja naised – on loodud Jumala näo järgi. Igaüks on taevaste vanemate armas vaimupoeg või -tütar ning seega on igaühel jumalik iseloom ja saatus” (Perekond: Läkitus maailmale. – Liahoona, okt 2004, lk 49). Kõik mehed ja naised elasid Jumala juures Tema vaimulastena, enne kui tulid surelikena maa peale. Isa plaan võimaldab Ta vaimulastel saada füüsilise keha, omandada vaimseid kogemusi ning liikuda ülenduse poole.

Füüsilise keha tähtsus

Füüsiline keha võimaldab meil saada nii ulatuslikke, sügavaid ja jõulisi kogemusi, mille saamine surelikkusele eelnenud elus polnud lihtsalt võimalik. Seega meie suhted teiste inimestega, meie suutlikkus teha ümberkorraldusi ja tegutseda vastavalt tõele ning meie võime kuuletuda Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtetele ja talitustele on füüsilise keha tõttu võimendunud. Surelikkuse koolis kogeme õrnust, armastust, heasüdamlikkust, õnne, kurbust, pettumust, valu ja koguni füüsiliste puuetega kaasnevaid väljakutseid, mis valmistavad meid ette igavikuks. Lihtsalt öeldes peame me saama omad õppetunnid ja omad kogemused ihulikult, nagu selgitatakse pühakirjades (vt 1Ne 19:6; Al 7:12–13).

Järglaste saamise vägi

Pärast maa loomist pandi Aadam Eedeni aeda. Jumal pidas aga oluliseks öelda, et „inimesel ei ole hea olla üksi” (Ms 3:18; vt ka 1Ms 2:18), ning Eevast sai Aadama naine ja abi. Et õnneplaan jõustuks, oli vaja nii meestele kui naistele ainuomast vaimsete, füüsiliste, hingeliste ja emotsionaalsete võimete kombinatsiooni. „Ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas” (1Kr 11:11). Mees ja naine peaksid teineteiselt õppima, teineteist tugevdama, õnnistama, täiendama ja täiustama.

Sureliku elu loomise abinõud on jumalikult määratud. „Esimene käsk, mille Jumal Aadamale ja Eevale andis, puudutas nende võimalust saada mehe ja naisena vanemateks” (Liahoona, okt 2004, lk 49). Käsk paljuneda ja täita maa kehtib ka tänapäeval. Nõnda on mehe ja naise vaheline abielu volitatud kanal, mille kaudu vaimud tulevad surelikkusele eelnevast elust surelikkusesse. Täielik vaimne karskus enne abielu ja täielik truudus abielus hoiavad seda püha kanalit pühana.

Järglaste saamise vägi on vaimse tähendusega. Selle väe väärtarvitamine nurjab Isa plaani ja meie sureliku elu eesmärgid. Meie Taevane Isa ja Tema Armas Poeg on loojad, kes on usaldanud meile kõigile osa oma loomeväest. Isa plaani tähtsad koostisosad on spetsiaalsed juhised, kuidas kasutada elu loomise võimet õigesti. See, mida me sellest taevasest väest arvame ja kuidas seda kasutame, otsustab suuremalt jaolt, kui õnnelikud oleme surelikkuses ja milline on meie saatus igavikus.

Vanem Dallin H. Oaks on selgitanud:

„Sureliku elu loomise vägi on kõrgeim vägi, mille Jumal on oma lastele andnud. Selle kasutamine sai kohustuslikuks esimese käsuga, kuid teine tähtis käsk anti selle väärkasutamise ärakeelamiseks. Me paneme kõlbelise puhtuse seadusele nii suurt rõhku, kuna mõistame järglaste saamise väe otstarvet Jumala plaani täideviimisel. ..

Väljaspool abielusidemeid on igasugune järglaste saamise väe kasutamine ühel või teisel määral meeste ja naiste jumalikema omaduse patune alaväärtustamine ja väärastamine” (The Great Plan of Happiness. – Ensign, nov 1993, lk 74).

Seksuaalse kõlbelisuse standardid

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikul on üksainus kõrvalekaldumatu seksuaalse kõlbelisuse standard: intiimsuhted on kohased üksnes mehe ja naise vahel, kelle abielu on sätestatud Jumala plaaniga. Selline suhe pole pelk uudishimu ja iha rahuldamine ega mingit tüüpi meelelahutus või ajaviide, mis isekal eesmärgil ette võtta. See pole mingi vallutus ega mõni lihtne tegu, mis tuleb ära teha. Pigem on see surelikkuses meie jumaliku loomuse ja potentsiaali üks ülimaid väljendusviise ning viis, kuidas tugevdada abikaasade vahelisi emotsionaalseid ja vaimseid sidemeid. Kuna meid on õnnistatud valikuvabadusega, oleme vabad tegutsema ning meid ei iseloomusta mitte seksuaalne käitumine, kaasaegsed hoiakud ega ilmalikud filosoofiad, vaid jumalik pärand, mis määratleb meid kui Jumala lapsi.

Loomupärane inimene

Kuningas Benjamini kirjeldatud loomupärane inimene on meis kõigis mingil määral elus ja terve (vt Mo 3:19). Loomupärane inimene ei paranda meelt ning on lihalik ja ihar (vt Mo 16:5; Al 42:10; Ms 5:13), liialdav ja priiskav ning uhke ja isekas. President Spencer W. Kimball õpetas: „Loomupärane inimene on maine inimene, kes on lasknud algelistel loomalikel tungidel varjutada vaimsed kalduvused” (Ocean Currents and Family Influences. – Ensign, nov 1974, lk 112).

Sellele vastupidiselt on „Kristuse inimene” (Hl 3:29) vaimne ja ohjeldab kõiki kirgi (vt Al 38:12), on mõõdukas ja vaoshoitud ning heatahtlik ja isetu. Kristuse inimesed haaravad kinni Jumala sõnast, salgavad end ja võtavad oma risti enese peale (vt Mt 16:24; Mk 8:34; Lk 9:23; ÕL 56:2) ning pürgivad edasi mööda kitsast ja ahast Päästja ja Ta evangeeliumi rada täis ustavust, kuulekust ja pühendumist neile.

Jumala lastena oleme pärinud Temalt jumalikud võimed. Kuid me elame hetkel langenud maailmas. Ainuüksi koostisosad, millest meie kehad loodi, on oma loomult langenud ning neid tõmbab üha ikka patu, rikutuse ja surma poole. Selle tagajärjel mõjutavad Aadama langemine ning selle vaimsed ja ilmalikud tagajärjed meid kõige vahetumalt füüsilise keha kaudu. Ja ometi on meis kaks poolt, kuna meie vaim, mis on meie igavene pool, on majutatud füüsilisse kehasse, mis on aldis langemisele. Nagu Jeesus rõhutas apostel Peetrusele: „Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!” (Mt 26:41)

Surelikkuse proovilepaneku täpse olemuse saab seega kokku võtta järgmise küsimusega: Kas ma vastan loomupärase inimese kalduvustele või annan järele Püha Vaimu ahvatlusele ja jätan loomupärase inimese maha ning saan pühaks Issanda Kristuse lepituse kaudu? (Vt Mo 3:19.) Selles seisneb proovilepanek. Iga loomupärase inimese himu, soov, kalduvus ja kihk on ületatavad Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Oleme siin maa peal, et kujundada endas jumalikke omadusi ja ohjeldada kõiki lihalikke kirgi.

Vastase kavatsus

Isa plaan on mõeldud andma Ta lastele juhatust, aitama neil saada õnnelikeks ja tooma nad turvaliselt koju Tema juurde ülestõusnud ja ülendatud kehaga. Taevane isa soovib, et oleksime koos valguses ja täis lootust. Sellele vastupidiselt näeb Lutsifer vaeva, et ajada Jumala lapsed segadusse, teha nad õnnetuks ja takistada nende igavest arengut. Valede isa ülimaks kavatsuseks on see, et me kõik saaksime „sama õnnetuks, nagu ta ise on” (2Ne 2:27). Lutsifer tahab, et oleksime lõpuks pimedas ja lootusetud.

Saatan teeb lakkamatult tööd, et moonutada Isa plaani kõige tähtsamaid osi. Tal ei ole keha ja ta igavene areng on peatatud. Nii nagu tamm peatab jõesängis voolava vee, nõnda on vastase igavene areng nurjatud, kuna tal pole füüsilist keha. Mässamise tagajärjel on Lutsifer öelnud lahti kõigist surelikest õnnistustest ja kogemustest, mida on võimalik saada lihast ja luust kehaga. Ta ei saa õppetunde, mida võib saada vaid kehaga vaim. Ta paneb pahaks kogu inimkonna sõnasõnalise ja üleüldise ülestõusmise tõelisust. Üht võimalikku pühakirjatähendust sõnale neetud selgitab tema suutmatus edasi areneda ja saada meie Taevase Isa sarnaseks.

Kuna füüsilisel kehal on nii keskne koht Isa õnneplaanis ja meie vaimses arengus, püüab Lutsifer meie arengut nurja ajada, ahvatledes meid käima oma kehaga ümber sündsusetult. Üks igaviku ülimaid irooniaid on see, et vastane, kes on armetu just seetõttu, kuna tal pole füüsilist keha, ahvatleb meid olema sama armetud oma kehaga sündsusetult ümber käies. Vahend, mida tal endal pole, on seega ta peamine sihtmärk, kui ta püüab meelitada meid vaimsesse hävingusse.

Kõlbelise puhtuse seaduse rikkumine on tõsine patt ja meie füüsilise elamu väärkasutamine. Nende puhul, kes teavad ja mõistavad päästmisplaani, tähendab keha rüvetamine mässamist (vt Mo 2:36–37; ÕL 64:34–35) ning oma tõelise identiteedi eitamist Jumala lastena. Nähes surelikkusest kaugemale ja igavikku, on kerge tajuda, et vastase pakutav võltskaaslus on ajutine ja tühi.

Kõlbelise puhtuse õnnistused

Alma andis oma pojale Siblonile nõu „ohjelda[da] kõiki oma kirgi, et [ta võiks] täituda armastusega” (Al 38:12). Tähendusrikkal kombel võimaldab meis kõigis oleva loomupärase inimese distsiplineerimine tekkida rikkalikumal, sügavamal ja kestvamal armastusel Jumala ja Ta laste vastu. Armastus suureneb õigemeelse vaoshoitusega ja kahaneb himudele impulsiivse järeleandmisega.

President Marion G. Romney on öelnud:

„Ma ei suuda mõelda ühelegi õnnistusele, mida soovitakse tulihingelisemalt kui need, mida lubatakse puhastele ja vooruslikele. Jeesus rääkis, milliseid konkreetseid tasusid saab erinevate vooruste eest, kuid mulle tundub, et Ta jättis suurima tasu südamelt puhastele, „sest nemad,” ütles Ta, „saavad näha Jumalat” (Mt 5:8). Ja nad mitte ainult näevad Issandat, vaid tunnevad end Tema juures kui kodus.

Siin on .. see Päästja lubadus: „Kaunistagu vooruslikkus lakkamatult sinu mõtteid; siis kasvab sinu enesekindlus Jumala läheduses tugevaks” (ÕL 121:45)” (Trust in the Lord. – Ensign, mai 1979, lk 42).

Meile lubatakse ka, et kui me käime vooruslikkuse teerajal, saab „Pühast Vaimust [meie] pidev kaaslane” (ÕL 121:46). Seega kutsub kõlbelise puhtuse seaduse järgi elamine kohale mõned suurimad õnnistused, mida mehed ja naised võivad surelikkuses saada: kohane vaimne enesekindlus pere, sõprade, Kiriku kaaslaste ja lõpuks Päästja ees. Meie kaasasündinud igatsus kuskile kuuluda täitub õigemeelselt, kui kõnnime valguses ja lootusrikkalt.

Meeleparanduse põhimõte

Mõned teist, kelleni see kõne jõuab, peavad parandama meelt seksuaalsetest või muudest pattudest. Päästjale viidatakse sageli kui Suurele Arstile, ja sellel tiitlil on nii sümboolne kui sõnasõnaline tähendus. Igaüks meist on mõne füüsilise vigastuse või haava pärast valu tundnud. Kui meil on valus, otsime tavaliselt sellele leevendust ning oleme tänulikud ravimite ja ravi eest, mis aitavad meie kannatusi leevendada. Võtke pattu kui vaimset haava, mis tekitab süütunnet, või „süümepiina” (Al 42:18), nagu selgitas Alma oma pojale Koriantonile. Süü on meie vaimule sama mis valu meie kehale – see hoiatab ohu eest ja kaitseb täiendavate vigastuste eest. Päästja lepitusest voolab leevendavat salvi, mis saab meie vaimsed haavad parandada ja süü eemaldada. Seda salvi saab siiski peale määrida vaid selliste põhimõtetega nagu usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus ja järjepidev kuulekus. Siira meeleparanduse tulemuseks on südamerahu, trööst ning vaimne tervenemine ja uuenemine.

Teie piiskop või koguduse juhataja on vaimse arsti abiline, kellel on volitus aidata teil meelt parandada ja terveks saada. Palun pidage siiski meeles, et teie meeleparanduse ulatus ja tugevus peavad minema kokku teie pattude loomuse ja tõsidusega – seda eriti viimse aja pühade puhul, kes on püha lepingu all. Tõsised vaimsed haavad vajavad püsivat ravi ja aega, et täielikult ja täiel määral paraneda.

Lubadus ja tunnistus

Minu kirjeldatud õpetus võib näida arhailise ja iganenuna paljude jaoks maailmas, kus pilgatakse üha enam järglaste saamise pühadust ja minimeeritakse inimelu väärtust. Kuid moehullus, populaarsus ega avaliku arvamuse küsitlused Issanda tõdesid ei muuda. Luban, et kuulekus kõlbelise puhtuse seadusele suurendab meie õnne surelikkuses ja teeb võimalikuks meie arenemise igavikus. Kõlbeline puhtus ja vooruslikkus on praegu, on alati olnud ja saavad alati olema „kõigest kõige kallim[ad] ja hinnalisem[ad]” (Mn 9:9). Tunnistan sellest Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.