2010–2019
Ko Ho Fatongia Toputapu ke Tokoní
ʻEpeleli 2013


Ko Ho Fatongia Toputapu ke Tokoni

Naʻá ke maʻu ʻa e mālohi, mafai, pea mo e fatongia toputapu ke tokoni, ʻi he taimi naʻe fakanofo ai koe ki he lakanga fakataulaʻeikí.

Ko e Fiefia ʻi he Tokoní

Kau Talavou ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, ko e ngaahi foha ʻofeina kimoutolu ʻo e ʻOtuá, pea ʻoku ʻi ai ʻEne ngāue maʻongoʻonga ke mou fai. Ke ikunaʻi e ngāué ni, kuo pau ke mou fakahoko homou fatongia toputapu ke tokoniʻi e niʻihi kehé.1

ʻOkú ke ʻilo nai hono ʻuhinga ʻo e tokoní? Fakakaukau ki he fehuʻí ni ka u talanoa atu kau ki ha kiʻi taʻahine ko Sai Sionisoni.

ʻI he taimi naʻe kamata ako ai ʻa Sai ʻi he akoʻanga māʻolungá he taʻu kuo ʻosí, naʻá ne hoko ko e tokotaha ne uesia he fakamamahí mo e houtamaki taʻefakaʻatuʻí. Naʻe ngaohikovia ia, tekelele he taimi ʻoku lue ai ki he kalasí— ʻo aʻu ki hono tolo ʻaki ia e vevé ʻe ha kau ako ʻe niʻihi. Mahalo pē kuo mou ʻosi sio tonu hano ngaohikovia peheʻi ha taha ʻi homou ʻapiakó.

ʻOku fuʻu tokolahi ha kakai ʻoku hoko e taʻu hongofulu tupú ko ha taimi ʻo e liʻekina mo e manavahē. ʻOku ʻikai tonu ia ke pehē. Ne monūʻia ʻa Sai, he naʻe ʻi ai ha kau talavou ʻi hono ʻapiakó naʻe mahino kiate kinautolu ʻa e ʻuhinga ʻo e tokoní.

Naʻe kole ʻe he faʻē ʻa Saí ki he kau faiako ʻi he ʻapiakó ke nau tokoni ke taʻofi e houtamakí, ka naʻe hokohoko atu pē. Peá ne fetuʻutaki leva kia Kāsoni Sōnasi, ko ha taha maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒlone pea ko e taki ia ʻo e timi ʻakapulú. Naʻá ne kole ange ke ne tokoni muʻa ke ʻilo pe ko hai ʻokú ne fai e houtamakí.

Naʻe loto lelei ʻa Kāsoni ke tokoni, ka naʻá ne ongoʻi ʻi hono lotó ke ne fai ha meʻa lahi ange ʻi he ʻai pē ke ʻilo ʻa e kau houtamakí. Naʻe fanafana ange ʻa e Laumālié kiate ia ʻoku fie maʻu ke ne tokoniʻi ʻa Sai ke ne ongoʻi ʻoku ʻofeina.

Naʻe kole ʻe Kāsoni ki he niʻihi ʻo ʻene timí ke nau kau fakataha ʻi he tokoni kia Saí. Naʻa nau fakaafeʻi ia ke nau nofo fakataha lolotonga e taimi kai hoʻataá. Naʻa nau lue fakataha mo ia ki he kalasí ke fakapapauʻi ʻokú ne malu. Naʻe ʻikai ha ofo, he naʻe ʻikai ke toe houtamaki ha taha kia Sai, ʻi he hoko ʻa e kau vaʻinga ʻakapulú ko hono kaungāmeʻa mamaé.

Ko ha faʻahitaʻu fakafiefia ʻeni ki he timi ʻakapulú. Ka neongo naʻa nau fiefia ʻi he faʻahitaʻu ikuná, naʻe ʻikai ke ngalo ʻi he kau talavoú ni ʻa Sai. Naʻa nau fakaafeʻi ia ke nau fiefia fakataha ʻi he malaʻe vaʻingá hili ʻa e taú. Naʻe ongoʻi e Sai naʻe ʻofeina mo fakahoungaʻi ia. Naʻá ne ongoʻi malu. Naʻá ne fiefia.

Naʻe hoko atu ʻa e timi ʻakapulú ke nau ikunaʻi ʻa e hau fakasiteití. Ka naʻe ʻi ai ha meʻa naʻe mahuʻinga ange ʻi he hau pē he ʻakapulú ʻi honau ʻapiakó. Kuo fakaʻaiʻai ʻe he sīpinga ʻa e kau talavou ko ʻení ʻa e kau ako kehé ke nau tali lelei mo anga fakakaumeʻa lelei ange. ʻOku nau fetauhiʻaki ʻi he feangaʻofaʻaki mo e fefakaʻapaʻapaʻaki he taimí ni.

Ne ʻilo ʻe he mītiá ki he ngaahi ongoongo fakafonuá ʻa e meʻa ne fai ʻe he kau talavoú ni pea nau fakamafola honau ongoongó he fonuá. Ko e meʻa naʻe kamata ko ha ngāue ke tokoniʻi ha toko tahá ʻokú ne ueʻi ha niʻihi kehe e lauiafe ke nau fai ʻa e meʻa tatau.

Naʻe ui ʻe he faʻē ʻa Saí ʻa e kau talavoú ni ko e “kau ʻāngelo fakapuli.” ʻOku vave hono pehē ʻe Kāsoni mo hono kaungāmeʻá kuo tāpuekina ʻenau moʻuí ʻe Sai ʻo lahi ange ia ʻi heʻenau faitāpuekina iá. Ko e meʻa ia ʻoku hoko ʻi he taimi ʻoku mole ai hoʻo moʻuí ke tokoniʻi e niʻihi kehé—te ke maʻu ia.2 Te ke liliu mo tupulaki ʻi ha ngaahi founga ʻoku ngali taʻe malava. Naʻe aʻusia ʻe he kau talavoú ni ʻa e fiefia ʻi he tokoní pea nau hokohoko atu ke kumi e ngaahi faingamālie ke tāpuekina ai e niʻihi kehé. ʻOku nau hohaʻa ke fakatupulaki ʻenau tokangá ʻi he ngaahi māhina ka hokó ʻi he taimi te nau ngāue ai ko e kau faifekau taimi kakató.3

Ko Ha Fie Maʻu mo ha Fatongia

ʻOku lauiafe ha kau Sai Sionisoni ʻi he māmaní—ko ha kakai ʻoku nau fie maʻu ke nau ongoʻi ʻa e ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní. ʻOku nau ʻi ho ʻapiakó, kōlomú, pea aʻu ki ho fāmilí. ʻOku manatuʻi vave hanau niʻihi. ʻOku ʻi ai ha ngaahi fie maʻu ʻa e niʻihi ʻoku siʻisiʻi ange ke mahino. Ko hono moʻoní ko e taha kotoa pē ʻokú ke ʻiloʻi ʻoku lava ke faitāpuekina ia ʻi ha faʻahinga founga ʻaki hoʻo tokoní. ʻOku falala atu ʻa e ʻEikí kiate koe ke ke tokoniʻi kinautolu.

ʻOku ʻikai fie maʻu ia ke ke hoko ko ha taha ʻiloa he sipotí kae toki lava ke tokoniʻi e niʻihi kehé. Naʻá ke maʻu ʻa e mālohi, mafai, pea mo e fatongia toputapu ke tokoní ʻi he taimi naʻe fakanofo ai koe ki he lakanga fakataulaʻeikí. Naʻe ako ʻaki ʻe Palesiteni Sēmisi E. Fausi, “Ko e Lakanga Fakataulaʻeikí ko ha mafai ia kuo foaki ki he tangatá ke ngāue ai ʻi he huafa ʻo e ʻOtuá.”4 ʻOku maʻu ʻe he Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻa e ngaahi kī ʻo e tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló.5

ʻI hoʻo ʻofa he fānau ʻa e Tamai Hēvaní, te Ne fakahinohinoʻi koe pea ʻe tokoniʻi koe ʻe he kau ʻāngeló.6 ʻE foaki atu kiate koe ʻa e mālohi ke tāpuakiʻi mo fakahaofi e ngaahi laumālié.

Ko Sīsū Kalaisi ʻa e faʻifaʻitakiʻangá. “Naʻe ʻikai haʻu ia ke tauhia ia, ka ke tauhi.”7 ʻOku ʻuhinga ʻa e tauhí ke ʻofaʻi mo tokangaʻi ʻa e niʻihi kehé. ʻOku ʻuhinga ia ke tokangaʻi ʻenau ngaahi fie maʻu fakatuʻasino mo fakalaumālié. Ke mahino angé, ʻoku ʻuhinga ia ke fai ʻa e meʻa naʻe mei fai ʻe he Fakamoʻuí kapau naʻá Ne ʻi heni.

Ko Ho Fāmilí

Kamata ʻi ho ʻapí tonu. ʻOku lava ke fai heni hoʻo tokoni mahuʻinga tahá.8

ʻOkú ke fie ʻahiʻahiʻi nai ha kiʻi fakatotolo mahuʻinga? Ko e taimi hoko pē ʻe kole atu ai hoʻo faʻeé ke ke tokoni ange ʻi ha meʻa ʻi homou falé, pehē ange “Mālō Fineʻeiki hoʻo kole maí. ʻOku ou saiʻia ke tokoni.” Peá ke siofi pe ko e hā ʻe hokó. Mahalo ʻe fie maʻu ʻe hamou niʻihi ke toe fakaleleiʻi ʻenau ʻilo fakafeesiʻeití kimuʻa peá ke toki ʻahiʻahiʻi ʻeni. Mahalo ʻe pongia ia. Hili hoʻo fakaake iá, te ke fakatokangaʻi ha tupulaki ʻi homo vā fetuʻutakí mo e tupulaki ʻa e Laumālié ʻi homou ʻapí.

Ko e founga pē ʻeni ʻe taha ʻo e tokoni ki ho fāmilí; ʻoku lahi mo ha ngaahi founga kehe. ʻOkú ke tokoni ʻi hoʻo lea ʻaki e ngaahi lea leleí ki he kau mēmipa ho fāmilí. ʻOkú ke tokoni ʻi hoʻo ngaohileleiʻi ho ngaahi tokouá hangé hao kaungāmeʻa lelei tahá.

Mahalo ko e mahuʻinga tahá, ʻokú ke tokoni he taimi ʻokú ke poupou ai ki hoʻo tamaí ʻi hono ngaahi fatongia ko e taki fakalaumālie ʻi homou ʻapí. Poupou kakato mo fakaʻaiʻai hoʻomou efiafi fakafāmili ʻi ʻapí, lotu fakafāmilí, mo e ako folofola fakafāmilí. Fai hoʻo tafaʻakí ke fakapapauʻi ʻoku ʻi homou ʻapí ʻa e Laumālié. ʻE fakamālohia heni hoʻo tamaí ʻi hono fatongiá mo teuteuʻi koe ke ke hoko ko ha tamai ʻi ha ʻaho. Kapau ʻoku ʻikai ke ʻi ai ha tamai ʻi homou ʻapí, ʻoku fie maʻu lahi ange ho fatongia ke tokoni ki ho fāmilí.

Ko Hoʻo Kōlomú

ʻOku ʻi ai foki ho fatongia ke tokoni ʻi hoʻo kōlomú.

ʻOku mafola ʻa e lakanga fakataulaʻeikí ʻi he funga ʻo e māmaní. Ko e tokolahi ʻo kimoutolu ʻoku mou tokanga ki he ui ʻa Palesiteni Monisoni ke fakahaofí. ʻOku tokolahi ange he ʻahó ni ʻa e kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki mālohí ʻi ha toe taimi ʻi he hisitōlia ʻo e Siasí. Ka ʻoku kei ʻi ai ʻa kinautolu ʻoku māmālohí pea ʻoku nau fie maʻu kimoutolu.

ʻI Sune kuo ʻosí, ʻi hono fokotuʻu ha kolo foʻou ʻi Pangikaloa, ʻi ʻInitia, ko e talavou pē ʻe taha ʻi he houalotu ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ko ha tīkoni naʻe toki fakanofo ko hono hingoá ko Kalatiuini.

Naʻe kamata ke telefoni ʻa Kalatiuini, fakataha mo e palesiteni ʻo e Kau Talavoú mo e palesiteni fakakoló ki he kau talavou māmālohí mo nau ʻaʻahi ki honau ʻapí. Ne vave e kamata ke toe haʻu ha talavou fika ua ko Samuela ki he lotú.

Naʻe telefoni ʻa Kalatiuini mo Samuela he uike takitaha kiate kinautolu kuo teʻeki ke haʻu ki ha fakataha ʻa e kōlomú mo vahevahe ange e meʻa kuó na akó. Naʻá na telefoni foki pe ʻaʻahi kiate kinautolu ʻi honau ʻaho fāʻeleʻí. Ne hoko taha taha ʻa e kau talavou māmālohí ko hona kaungāmeʻa pea kamata ke nau tali ʻenau ngaahi fakaafé ke nau haʻu ki he ngaahi ʻekitivitī ʻa e kōlomú, maʻu e ngaahi fakataha fakakōlomú, pea fāifai ʻo nau fai e ngāue tokoní. ʻI he ʻaho ní, ʻoku mālohi kotoa he Siasí ʻa e kau talavou ʻi he koló.

ʻOku akoʻi ʻe he folofolá ko e fatongia ʻo e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ke fealēleaʻaki mo fefakamaamaʻaki—pe felangahakeʻaki mo fefakamālohiaʻaki.9 ʻOku mou fefakamaamaʻaki ʻi hoʻomou akoʻi e ngaahi moʻoni ʻo e ongoongoleleí, fevahevaheʻaki e ngaahi aʻusia fakalaumālié, mo fai hoʻomou fakamoʻoní. ʻOku poupouʻi ʻe he lēsoni ʻa e toʻu tupú ʻa e faʻahinga fengāueʻaki ko ʻení ʻi he ngaahi fakataha fakakōlomú, ka ʻe lava pē ke hoko ʻeni he taimi ʻoku ongoʻi ai ʻe he mēmipa kotoa pē ʻo e kōlomú ʻoku ʻofaʻi mo fakaʻapaʻapaʻi iá. ʻOku ʻikai ha feituʻu moʻó e manukí mo e fakamatalilí ʻi ha fakataha fakakōlomu—tautautefito ki he taimi ʻoku fevahevaheʻaki tauʻatāina ai e ngaahi ongó. Kuo pau ke takimuʻa ʻa e kau palesitenisī fakakōlomú ʻi hono fakapapauʻi ko e ngaahi fakataha fakakōlomú ko ha feituʻu malu ia maʻá e tokotaha kotoa ke kau ki ai.

Naʻe akonaki ʻa e ʻAposetolo ko Paulá, “Ke ʻoua naʻa haʻu ha talanoa ʻuli mei homou ngutú, ka ko ia ʻoku leleí ʻo ʻaonga ke langa ʻaki haké, koeʻuhí ke tupu ai ʻa e tokoni ki he kau fanongó.”10

ʻOku ʻikai teitei ngāue ʻaki ʻe he kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí ha lea kapekape pe ʻuli. ʻOku ʻikai ke nau teitei tuku hifoʻi pe fakamamahiʻi e niʻihi kehé. ʻOku nau langaki moʻui maʻu pē mo fakamālohia e niʻihi kehé. Ko ha founga faingofua mo mālohi ʻeni ke fai ai ha tokoni.

ʻI he Taimi Kotoa Pē

Ko e ngāue tokoní ʻoku ʻikai fakangatangata pē ki he ngaahi ouaú pe faiako fakaʻapí pe ngaahi ngāue tokoni ʻoku faʻa fakahokó. Ko e kau tangata maʻu lakanga fakataulaʻeiki kitautolu maʻu ai pē—ʻo ʻikai ʻi he ʻaho Sāpaté pē pea ʻikai ʻi he taimi ʻoku tau tui sote hina ai mo e hēkesí. ʻOku ʻi ai hotau fatongia ke tokoni ʻi ha feituʻu pē ʻoku tau ʻi ai. Ko e tokoní ʻoku ʻikai ko ha meʻa pē ʻoku tau fai—ka ʻokú ne fakamatalaʻi ko hai kitautolu.

Tokoni ʻi he ʻaho kotoa pē. ʻOku takatakaiʻi kimoutolu ʻe he ngaahi faingamālié. Kumi kinautolu. Kole ki he ʻOtuá ke tokoni atu ke ke fakatokangaʻi kinautolu. Te mou ʻilo ko e lahi tahá ko e fanga kiʻi ngāue fakamātoato ʻoku nau tokoniʻi e niʻihi kehé ke nau hoko ko e kau muimui ʻo Sīsū Kalaisi.11

ʻI hoʻomou fāifeinga ke taau mo e Laumālié, te mou fakatokangaʻi e ngaahi fakakaukau mo e ngaahi ongo ʻoku nau ueʻi kimoutolu ke mou fai ha tokoní. ʻI hoʻomou fai e ngaahi ueʻi ko ʻení, ʻe toe lahi ange hoʻomou maʻu kinautolú, pea ʻe tupulaki mo mafola homou ngaahi faingamālié mo e malava ke fai ha tokoní.

ʻE hoku ngaahi tokoua kei talavou, ʻoku ou fakamoʻoni kuo foaki atu kiate kimoutolu ʻa e mafai mo e mālohi ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒlone fakaofó ke mou fai ha tokoni ʻi he huafa ʻo e ʻOtuá.

ʻOku ou fakamoʻoni ʻi hoʻomou fai iá, te mou hoko ko ha meʻangāue ʻi he toʻukupu ʻo e ʻOtuá ke tokoniʻi e niʻihi kehé. ʻE mahutafea mo mahuʻingamālie ange hoʻomou moʻuí. Te mou maʻu ʻa e mālohi lahi ange ke taʻofi e koví. Te mou maʻu ʻa e fiefia moʻoní—ʻa e faʻahinga ʻofa ko e kau muimui moʻoni pē ʻo Sīsū Kalaisí ʻoku nau ʻiloʻí.

Fakatauange te mou aʻusia ʻa e fiefiá ʻi hono fakahoko homou fatongia toputapu ke tokoní, ko ʻeku lotú ia ʻi he huafa ʻo Sīsū Kalaisí, ʻēmeni.