2010–2019
Oacna Sie Ma Sisilac
October 2013


Oacna Sie Ma Sisilac

Kowos ac topuk in wo fuhkah ke pacl upac luhn mwe nuhnak kuh puhla uh sun kowoskuh mwet kowos luhngse uh?

Mwet Sap Peter el suhmuhslah lah mwet tuhma lutlut luhn Jisus Kraist pa in oasr “luhngse sie sin sie.”1 Ke puhla sacn nga luhngse sramsram nuh selos suc kweokkihn kuhtuh mas luhn insifac kuh puhla la, lah maskihnyac srihk kuh upac, sana wolac kuh maskihnna ke moul la. Kuht puhla elyahiyacn kain ohiyac inge ke kuht lohng mwet yohk etuh la uh sramsramkihn mihsen puhla ac nuhnak, ke mihsen sucu ac enenuh, mong fihkac, wel, ac lofong. Finne ma inge upac, mwe kweok inge pa kuhtuh sin ohiyac luhn moul suhkawihl, ac enenuh in wacngihnlac mwekihn in akihlen ma inge liki na in akihlen ongaiyac ke srah fuhlwact kuh sa na sikyak luhn cancer.

Ke kampare nuh ke mihslac ac etuh ke ohiyac upac inge, enenuh se in esam lah kuht moul—ac sulaclah in moul—ke facluh puhtatlac yac ma nuh ke srihpac muhtahl lasr uh kampare suk suwohwohs uh fah sikengiyuck ac sikalweni in srihkeyuck. Ke luhlahlfongi yohk se emet ke plwacn luhn God pa muh uliyucklac ke Mwet Lahngo se, ac Mwet in Molwelah se suc ke luhlahlfongi lasr Kacl uh fah sruhkkuhtyak in kuhtanglah sikeng ac ma upac, finne ke molin oruh kac uh koflah srihkasrakuh nuh sin kwewa Pahpah suc suhpwacllah ac Wen suc tuhkuh. Pa tarilac se ke luhngse muhtahl se inge ma fah ahkfihsracsryelah kweok lasr sifacna ma se met ma kuh nuh kac, na etwacack, ac sahflahiyac uh moullac.

Nga ac tiac sramsram ke mas upac ma nga fahk tari ah in lohacng nuh ke MDD—“major depressive disorder”—kuh, etweyuck yohk, “suhpwacr yohk.” Ke nga sramsramkihn ma inge, nga tiacna sramsram ke pacl mihrwacngwack, lwen sahflah nuh ketax, kuh kuhtuh pac pacl suhpwacr sahyac lasr nuh kwewa. Mwet nuh kwewa rahrah kuh suhpwacrlac ke pengana pacl. Puk luhn Mormon fahk lah Ammon ac tamuhlwel wiyacl ah laloi ke sie pacl na upac,2ac kuht pac mwet luhlah uh kuh pac. Tuhsruhk mihsenge ngwac sruhmuhn ke sie ma upac likina, ke sie ma kweok ma arlac upac ma ikolyac kuh in mukwikwi luhn mwet se, ke acn lohsr luhn nuhnak ma arulacna loal oruh wacngihn mwet kuh in fahk muh ac kuh in wolac fin elos suc maskihn uh suwohselihk ac ahkwoyelah nuhnkwaclos—nga ne ahkkweye yohk in suwohselihk ac nuhnak wowo!

Moh, fong lohsr luhn nuhnak ac nguhn uh yohk likina in suhpwacrlac. Nga liye tari sikyak nuh sin mukul yohk luhlahlfongi la ke muhtwacn wolacna matwac yac 50 kiyacl misac ah. Nga liye tari yurin ninac sasuc ke ma pahngpahng “suhpwacrlac ke tukun isuslac.” Nga liye tari sikyak nuh sin tuhlihk lutlut, solse monglac, ac ninac mahtuh elyahkihn moul luhn tuhlihk kapkapwack nahtuhlos.

Ac nga liye ke pahpah fuhsr suc srihke in karihngihn sucu lalos. Ke ma ingacn sie pacl ah nga tuh lut liyacack ma inge keik. Ke sie pacl ah ke moul in pahyuck lasr uh ke sahngweng ke ip luhn mani ke pacl se nga tohtohlah na pwacye ah, puhla na upac se sunyuc ma tiac motkweyuck muh pwacye. Ke kuhlwacng luhn God ac luhngse luhn sucu luhk, nga srackna mukwikwi ac srwackna orekma, tuhsruhk finne tukun yac pucpucs inge nga fahfahlacna in puhla pahkotwen yohk nuh sin mwet sahyac ma maskihn na kuh maskuhnwack yohk ke suhpwacr likiyuc na. Kuht nuh kwewa puhlaikkihn mwet nuh kwewa ma, ke kahs luhn Mwet Pahluh Joseph, “suk … ac motko luhf lohsrlohsr loal,”3 ac liyeyuckyang kac— kuhtuh sin mwet luhlahp pa Abraham Lincoln, Winston Churchill, ac Elder George Albert Smith, mwet sahflah sacn—sie sin mukul na kuhlwacng ac ohiyacn Kraist ke fihl in pacl lasr uh, sucu lain laloi yohk ma tiac tui ke yac pucspucs met liki tohkohyang orwaclah mwet pahluh ahkalkosr ma mwet nuh kwewa luhngse ac Prestuhn ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah.

Na kowos ac topuk in wo fuhkah ke pacl upac luhn mwe nuhnak kuh puhla uh sun kowos kuh mwet kowos luhngse uh? Lucng liki nuh kwewa, nimet tohllah luhlahlfongi lom ke Pahpah tomom Inkuhsrao, suc luhngse kowos yohk liki motkweyac suwos. Oacna ke Prestuhn Monson el fahk nuh sin tahmtahel ke Rilif Sosaiti arulacna mokleyuck ke ekuhn Sactte tari ac. “Luhngse sacn tiacna kuh in eklac. …Ac oasr ke pacl se kom suhpwacr kuh engan, fuhlweack kuh finsrak. Luhngse luhn God oasr nuh sum finne kom fal kuh suhfal nuh kac. Oasr we pacl nuh kwewa. 4Nimet, suhmuhngnguh kac, ac nimet ahkkwekweye insiowos. Oaru in suk mukwikwi ma orekmakihnyuck ke pacl loeloes ma use Nguhn luhn Leum nuh ke moul lowos an. Suk kahs in kahsruh lalos suc sruok ki nuh ke ohiyac wo luhn nguhnuwos. Siyuck kac ac motko yohk mwe insewowo luhn pristut. Ipeis ke kuhfa luhn Leum ke wik nuh kwewa, ac sruokyacna uli wowo ke Iwaclah luhn Jisus Kraist. Luhlahlfongi ke ma usrnguck. Nga liye ma usrnguck pucspucs tuhkuh ke ma nuh kwewa sahyac ac fahk muh wacngihnlac finsrak. Finsrak uh tiac kuh in wacngihnlac. Ma usrnguck ingacn fin tiac sa tuhkuh kuh sikyak na pwacye, esam mwe srihkasrak ke kweok upac luhn Mwet Lahngo sifacna ah: Fin cup mwen se ma tiac pahsiyuck4 nihm ac fokokoi, luhlahlfongi ke pacl engan fahsruh uh.5

In loango kuhtwena mas ke kuhtwena pacl, liye ke akucl in elyah yuruwos sifacna an ac nuh sin mwet sahyac kowos kuh in kahsruh. Ac ke stosah okowos an, lohacng nuh ke pacl follah, pariki upac, kuh srihklac kahsling. Ke kowos sun “laloi sikyak ke tohtohlah,” ahkwoyelah in wo—Tohtohlah pa mwe lain yohk se emet nuh sesr nuh kwewa—pwacnwacng kahkahsrihki, monglac, eis lalom, ac sifil nwacklah. Taktuh uh olwelah nuh sesr lah kuht fin tiac sang pacl lasr in fokoko, pwacye lah kuht ac eis pacl lasr tok in maswack.

Fin ma uh tiac tui in muhnahslah na, suk kahsruh sin mwet fal nuh kac ma oasr pwepuh la, etuh yohk orekma uh, wo elah. Suwohswohsacng nuh selos ke mas lowos ac ma upac lowos an. Pruhe in yohk ac nuhnkuh wo kahs in kahsruh elos usot an ac onweyac elos ahkkahlwemye an. Kowos fin maskihn koan fohk, God lac motko kowos in suk mwe insewowo sin pristut aceis ono wowo ma oasr an. In oruh ke toasr luhn puhla uh. Pahpah tuhmasr Inkuhsrao lac motko kuht in orekmakihnnohfohn mwe sang wolacna ma El use ke pacl wolacna se inge.

Kom fin pa kweok uh kuh mwet karihngihn kain mwet inge, srihke kom in tiac toasrlacna ke luhpan orekma lom an. Nimet pahngon muh kom kuh in ahkwoye ma nuh kwewa, tuhsruhk ahkwoye ma kom kuh nuh kac an. Ma ingacn finne kuhtanglah srihsrihk, sang kuloh ke ma ingacn ac mong fihsrwacsr. Puhs pacl ke ma suhmuhslah, Leum El sapkihn nuh sin sie mwet tuh elan “tu suwohs” kuh “nimet mukwikwi”—ac sano.6 Mong fihsracsr in kutong ke kuhtuh ma uh pa ip ke lutlut lasr mwet uh.

Nuh sin mwet karihngihn, ke oaruiyowos in kahsruh faklac luhn mwet sahyac, nimet kuhnahoslah faklac lowos an. Ahksuhmahtye ke kain ma inge nuh kwewa. Nimet lihksreni kahsruhsr liki kuhiyowos.7 Kuhtwena ma sahyac ma kowos kuh kuh tiacna kuh in sang, kowos kuh in pruhe ac sang luhngse pwacye.8 Luhngse suwohsuh mong fihsrwacsr, ac kuhlwacng; … tu na kuh ke ma nuh kwewa, … finsrak ke ma nuhkwewa, muhtweng ke ma nuh kwewa. Luhngse suwohs uh tiackuh in puhtatlac.9

Oacyacpac lwelah kuht in esam lah ke kuhtwena mas kuh ma upac, srwackna yohk ma in moul uh in finsrakihn ac sruikihn. Kuht yohk liki na ma muhnahs kuh kweok lasr! Stephanie Clark Nielson ac sucu lal ah kawuck lasr lusen yac 30 kuhtuh. Ke Ohkohs16, 2008, Stephanie ac mukul tuhmwacl, Christian, elos ongaiyac ke elos wi aksohk soko ah puhtatlac fokwelihk ac e ah fuhrwelwack neel tuhruhpweni arulacna upac oruh kapuhrere ke kihfihn niacl ah muhkwena pa akihlenyuck ke sucu lal ah tuhkuh in akihlacnuhlos ah. ApkuhrannaStephanie elan koflah pain moullac. Tukun mahlwem tolu el mutul tiac etwacl, el muhtwaclihk in liyacl sifacna. Ke tuhruhplac mahnol na upac ah el suhpwacrlac na upac. Oasr tuhlihk ahkosr nahtuhl kwewana srihk liki matwac yac itkohsr, Stephanie el sruhnga elos in sifilpac liyacl. El puhlakihn muh ac wona elan tiac moul. “Nga nuhnkuh muh ac fihsrwacsr likina.” Stephanie el tuh fahk nuh sihk ke ohfohs luhk ah, “elos fin muhlkihnyuclac ac nga mahsrihklac liki moul lalos.”

Tuhsruhk nuh ke insewowo ma pahtpaht lal, ac ke pruhe luhn mukul tuhmwacl, sucu, kawuck, tuhlihk oaskuh ahkosr, ac ahklihmekohsr se isuslac nuh sin sucu Nielson ke mahlwem na 18 somlah ah, Stephanie el kampare fohlohk liki acn lohsrlohsr loal ke kuhnanuclac luhn mahno in sie mwet pwengpweng emet ke ma sihm ke internet ke muhtuhnfacl uh, mwesahs in fahkwaclihk nuh sin mwet miliacn ahkosr suc ukwe sihm lal lah “srihpac muhtahl” lal ke moul uh pa in oruh sie ninac ac in seko lwen nuh kwewa ma ituckyang nuh sel fin facl kahto se inge.

Kuhtwena mwe tikuclkucl lowos, tamuhlwel ac tahmtahel wiyuck an—nuhnak kuh ma puhlakihnyuck kuh mahno kuh kuhtwena ma sahyac—nimet fot lain sacohkiyacn moul uh in ahksahfyelah. Luhlahlfongi God. Sruokyacna luhngse Lal an. Etuh tuh sie lwen lututacng uh ac kahlmwelihk ac lohsr nuh kwewa luhn moul suhkawihl ac fah kahinglac. Finne kuht puhlakihn muh kuht “oacna sie ma sisilac,” oacna mwet Psalm se fahk,10 kuht enenuh in esam, lah ahluh uh oasr in poun mwet orek suhfah in nenyuck. Nuhnak muhsahllah uh kuh in unweyucklac oacna ke sri kaptwelihk ac at muhsahllah uh unweyucklac uh. Ke God El orekma oruh ahkno ma ingacn uh, kuht nuh kwewa kuh in kahsruh in luhng kuhlwacng, tiac nuhnuhnkuh, ac kuhlwacng.

Nga fahkwack ke Moulyak luhn nguhn, lah mwe sang luhn yot sroasr suc yohk liki in fahk ke Iwaclah luhn Leum Jisus Kraist! Kacl Mwet Sap Paul, nga fahkwack lah mahno se pukpuki, ma ac kuhlawi; ke ac ahkmoulyeyuckyak, mahno sac ac tiac ahkmoulyeyuckyak, mahno sac ac tiac kuhlawi fah oaskuh ac kuh.11 Nga fahk ke lohoh ke lwen sac ke mwet wo se suc kuht etuh muh suhkahpahs ke moul facluh fah tu ye muhtahsr wolacna ac fuhlwact, askuhlacna wo ke mahno ac mwe nuhnak. Fuhkah enganiyacn pacl sac! Nga tiac etuh lah kuht ac engan yohk nuh sesr sifacna lah kuht lohoh ke kain ma usrnguck se kuh engan yohk selos lah elos fasi ac sahflahiyac ah “sukohsohklah.”12 Ne ke ao sac ke mwe sang na pwacye luhn Kraist pa kahlwem nuh sesr nuh kwewa, lwelah tuh kuht in kuh in moul ke luhlahlfongi, sruokyac na finsrak, ac ahkkahlwemye “luhngse sie sin sie”13 nga pruhe, ke inen Jisus Kraist, amen.