2010–2019
E hi‘o i mua ma te ti‘aturi
Atopa 2013


E hi‘o i mua e a ti‘aturi

I ta Iesu hi’oraa, e ere tei te rahi o te ohipa ta tatou i rave, e aore ra, te vahi ta tatou i haere, tei te vahi râ ta tatou e hinaaro nei e haere na mua roa.

I to’u tamarii-tamaroa-raa, ua ohipa vau e to’u metua vahine i roto i te faaapu e ua haapii mai oia ia’u i te hoê o te mau haapiiraa faufaa roa a‘e o te oraraa. Ua piri i te avatea, ua teitei roa te mahana, e mai te poʻipoʻi mai â to maua utaru-noa-raa, e au e, aita e rave‘a e pau ai teie ohipa. Ua faaea vau i te hi‘o i muri i te ohipa i ravehia e ua parau atura vau i to’u metua vahine, « a hi‘o na pauroa ta taua i rave ! » Aita to’u metua vahine i pahono mai. E no to’u mana‘o e, aita oia i faaroo, ua parau faahou atura vau ta’u i parau, haapuai rii a‘e râ. Aita e pahonoraa. Haapuai faahou atura vau i to’u reo e a tahi ra, fariu mai nei oia ma te parau e, « Edward, eiaha e hi‘o i muri. A hi‘o râ i mua i te ohipa e vai faahou ra ».

E au mau taea‘e, e au mau tuahine, te fafauraa ta tatou i rave i mua i te Fatu a bapetizohia ai tatou, oia hoʻi, « ia ti‘a ei ite o te Atua i te mau mahana atoa, e i te mau mea atoa, e i roto i te mau vahi atoa ta outou e parahi ra » (Mosia 18:9), e fafauraa te reira no te oraraa taatoa. Ua parau te peresideni Dieter F. Uchtdorf e : « Ratou tei tomo i roto i te pape o te bapetizoraa e o tei farii i te horo‘araa i te Varua Maitai, ua tuu ratou i to ratou avae i ni‘a i te eʻa no te ti‘araa pĭpĭ e tei ni‘a ia ratou te hopoi‘a ia pee ma te aueue ore e te haapa‘o maitai i te mau taahiraa avae o to tatou Faaora (« E Feia Mo‘a no te mau tau atoa », Liahona, Setepa 2013, 2). Na roto i Ta’na mau tavini, te pii nei te Fatu ia tatou i roto i te tahi mau piiraa e rave rahi, o ta tatou ïa e farii nei ma te fafauraa. Ia haamauruuruhia e ia tuuhia mai te tahi piiraa no te tahi atu ohipa, e oaoa noa tatou i te fariiraa i te reira no te mea ua ite tatou e, mai to tatou mau tupuna e, « i roto i te ohipa a te Fatu, e ere, i hea oe e tavini ai, e mea nahea râ oe e tavini atu » (J. Reuben Clark Jr., i roto Conference Report, Eperera 1951, 154).

E no reira, ia haamauruuruhia ana‘e te hoê peresideni titi e aore ra te hoê episekopo, e oaoa oia i te fariiraa i te haamauruururaa, e ia pii-noa-hia’tu oia ia tavini ia au i ta te Fatu, na roto i Ta’na mau tavini, « e hinaaro ia tuu » (Mosia 3:19), eita oia e haarumarumahia e ta’na ohipa na mua’tu, e eita atoa oia e hi‘o i muri ma te mana‘o e, ua navaʻi ta’na taviniraa. Eita oia « e rohirohi i roto i te ohipa maitai », no te mea ua ite oia e, « te haamau atu nei [oia] i te niu no te hoê ohipa rahi roa » ma te ite papû e, e haamaitai te reira mau tautooraa i te mau oraraa e a muri noa’tu. E no reira, « na roto i te mau mea iti nei e tupu mai ai tei rahi roa ra » (PH&PF 64:33).

E ti‘a roa ia tatou paatoa ia « anaanatae i te ohipa maitai, e ia rave hoʻi i te mau ohipa e rave rahi na roto i to [tatou] iho hinaaro, e ia faatupu faarahi hoʻi i te parau ti‘a » (PH&PF 58:27).

Ua aʻo Elder Jeffrey R. Holland no te Pŭpŭ no te Tino Ahuru Ma Piti Aposetolo : « E imi i te haapiiraa i roto i te tau i maʻiri eiaha ra i te oraraa. E fariu tatou i muri no te ohi mai i te mau maitai e anapanapa ra eiaha râ te rehu. E ia oti tatou i te haapii i te mea i titauhia e ua tape‘a mai i te maitai roa a‘e ta tatou i ora na, ei reira tatou e fariu atu ai i mua ma te haamana‘o e, e hi‘o noa te faaroo i mua » (« The Best Is Yet to Be », Liahona, Tenuare 2010, 18).

I to to’u metua vahine haapiiraa ia hi‘o i mua i te aihere o te itehia i roto i te faaapu, aita ïa e tuʻatiraa i te mau ohipa ta te Feia Moʻa matamua i faaruru. Teie te faati‘araa tano maitai a Elder Joseph B. Wirthlin : « I te matahiti 1846 ra, hau i te 10 000 [taata] tei faaruʻe i te oire ruperupe [o Navu], tei faati‘ahia i te hiti o te anavai rahi ra Mississipi. No to ratou faaroo i te mau peropheta, ua faaruʻe teie mau melo matamua o te Ekalesia i to ratou « Oire Nehenehe », e ua haere i roto i te medebara na te mau otiʻa fenua no Marite. Aita ratou i papû maitai tei hea vahi ta ratou e haere ra, eaha te atea maile e vai ra, eaha te maoro o te tere e aore râ eaha râ to ananahi e faaineine ra no ratou. Noa’tu râ, ua ite ratou e, te arata‘ihia nei ratou e te Fatu e Ta’na mau tavini » (« Faith of Our Fathers », Ensign, Me 1996, 33).

Ua ite ratou i te auraa no tera parau, e hi‘o i mua ma te ti‘aturi. Hoê ahuru matahti e te afa na mua’tu, tei ô atoa teie mau melo i te taeraa mai teie heheuraa :

« No te mea oia mau ta’u e parau atu ia outou na, e ao to’na o teie haapa‘o i ta’u mau faaueraa nei, i roto i te oraraa nei e e aore râ i roto i te pohe ; e o oia o te haapa‘o maitai i roto i te ati ra, ua hau a‘e ïa to’na ra utuʻa maitai i roto i te basileia o te ao ra.

« E ore roa e ti‘a ia outou ia ite na roto i to outou mata taata noa nei, no teie taime nei, i te opuaraa no to outou Atua no ni‘a i tera ra mau mea o te tupu a muri atu ra, e te hanahana hoʻi o te tae mai i muri a‘e i te mau ati e rave rahi ra » (PH&PF 58:2–3).

E nehenehe atoa ta tatou e hi‘o i mua ma te ti‘aturi. E nehenehe ta tatou e tauahi roa i te aniraa a to tatou Fatu, o te faatoro mai nei i To’na rima matara noa :

« E haere mai outou ia’u nei, e te feia’toa i haa rahi e tei teiaha i te hopoi‘a, e na’u outou e faa ora.

« A rave mai i ta’u zugo i ni‘a ia outou, e ia haapii hia outou e au, te mărû nei hoʻi au e te haehaa o te aau : e e noaa hoʻi te ora i to outou varua.

« Te mărû nei hoʻi ta’u zugo e te mama nei ta’u hopoi‘a » (Mataio 11:28–30).

Ua tuu mai to tatou pereopheta here, te peresideni Thomas S. Monson, to’na na tauturu e te Pŭpŭ no te Tino Ahuru Ma Piti Aposetolo, i te hoê aniraa manihini ia tatou paatoa ia rave i te ohipa no te faaoraraa. E mea titau hia ia faaaifato hia i te zugo i ni‘a i te taata faafariu apî, te feia apî, te feia apî paari, ratou tei rave i te faatuhaaraa e te mau misionare rave tamau no te haapeepee i te ohipa no te faaoraraa.

I te hoê mahana, ua haere te peresideni Boyd K. Packer no te Pŭpŭ no te Tino Ahuru Ma Piti Aposetolo i te hoê tataʻuraa puaatoro huti tapau, e ua tatara mai oia i te hoê haapiiraa. Te parau nei oia : « Ua faatoihahia te hoê pereoo i te tapau tima : e ahuru tauasini paunu [4 535 Kg]—e pae tane … Na te puaatoro e huti i te pereoo e toru a‘e avae te atea [91 cm] … ua ite au i te hoê pupu piti puaatoro, ua au maitai raua, pautuutu maitai, te tahi patapata û e te maʻereere … tera mau puaatoro ereere tape moana no te tau tahito ra ».

I to’na faaiteraa mai i te re o te tata’uraa, ua parau oia : « Ua hemo noa te mau pupu te tahi i muri i te tahi … e te pupu puaatoro ereere tape moana, aita raua i roto i te anaʻiraa ! Na te hoê pupu iti, puaatoro aita e haapa‘oraa, mea ê te tahi i te tahi o tei faatere to raua pereoo tapau e na taime e toru paato‘a ».

Ua faaite atura oia i te tumu no taua ohipa maere mau : « Parau mau, e mea rahi a‘e e te pautuutu atoa e te tuʻati maitai na puaatoro ereere tape moana i te tahi atu pupu. Tera râ e mea tahoê a‘e na puaatoro iti e ua au maitai raua i roto i te ohipa. Amui maitai raua i te amoraa i te zugo. Amui maitai raua i te umeraa i mua e na teie puai i faatere i te tapau » (« Equally Yoked Together », faahitiraa no roto mai i te hoê aʻoraa i te hoê haapiipiiraa na te mau ti‘a area, 3 no eperera 1975 ; i roto Teaching Seminary: Preservice Readings [2004], 30).).

A hi‘o noa ai tatou i mua ma te ti‘aturi, e mea titau-atoa-hia ia tatou ia amui no te haapeepee i te ohipa no te faaoraraa ma te ani i te taata ia haere mai i te Mesia. Ia au i to tatou iho faito aravihi, e ti‘a ia tatou ia pee i te parau aʻo a te peresideni Dieter F. Uchtdorf ia « tapiripiri maitai ia outou, e [ia] amo i te vahi tei reira outou i te ti‘araa » (« A amo i te vahi tei reira outou te ti‘araa », Liahona, Novema 2008, 56). E nehenehe tatou e ite i to tatou faito mau mai ta Elder L. Tom Perry o te Pupu ahuru ma piti i faaite mai « I to’u ratereraa na roto i te Ekalesia, te faahiahia nei au i te mau ohipa maitai o te tupu nei. Noa’tu e, e ere tatou mai te mau taata ato‘a e ora nei ia au i to tatou faito mau. E au ra e, no’u nei, aita tatou e taho‘e nei no te ohipa, te hinaaro nei tatou i te mau hanahana no tatou iho e tae noa’tu i te manuiaraa e te faaite iti nei tatou i te anaanatae taho‘e no te paturaa i te basileia o te Atua. » (« Amui i te paturaa i te basileia a te Atua, » Ensign, Me 1987, 35)

A tahoê ana‘e mai tatou paatoa i roto i teie opuaraa amui no te « faatupu i te tahuti ore e te ora mure ore o te taata nei » (Mose 1:39).

To tatou Faaora, o Iesu Mesia, Oia te ite nei i te hopea mai te haamataraa, ua taa maitai Ia’na teie puromu tei arata‘i i Gesetemane e i Golagota, i To’na faaiteraa e, « O te taata e tuu i te rima i ni‘a i te arote a hi‘o ai i muri, e ore ïa e au i te basileia o te Atua (Luka 9:62). I ta Iesu hi’oraa, e ere tei te rahi o te ohipa ta tatou i rave, e aore ra, te vahi ta tatou i haere, tei te vahi râ ta tatou e hinaaro nei e haere na mua roa.

Ua haapii mai te peropheta Iosepha Semita ia tatou i te mau parau tumu no te arata‘i ia tatou : « Te mau parau tumu no to tatou haapa‘oraa o te iteraa papû ïa o te mau aposetolo e te mau peropheta, no ni‘a ia Iesu Mesia, e ua pohe Oia, ua tanuhia Oia, e ua ti‘afaahou mai i te toru o te mahana, e ua haere atu i ni‘a i te ra‘i ; e te tahi atu mau mea ato‘a no ni‘a i to tatou haapa‘oraa e mau hu‘ahu‘a ana‘e ïa no te reira (Te Mau Haapiiraa a te Mau Peresideni o te Ekalesia : Iosepha Semita [2007], 57).

Te faaite papû nei au e, ia pee ana‘e tatou i te hi‘oraa o to tatou Faaora Iesu Mesia, e ia faati‘a faatuea tatou i to tatou rima i ni‘a e ia ohipa hoʻi tatou no te paturu i to tatou peropheta, te peresideni Thomas S. Monson, e ite tatou i te hau e te tamahanahana e te oaoa, e e amu tatou « i te maa maitai no te fenua … i teie mau mahana hopea nei » (PH&PF 64:34). Na roto ite i‘oa o Iesu Mesia, amene.