2010–2019
Naiste moraalne vägi
Oktoober 2013


Naiste moraalne vägi

Te tahate vaistlikult teha head ja olla head, ja kui te järgite Püha Vaimu, teie moraalne võim ja mõju suurenevad.

Juba igiammustest aegadest peale on ühiskonnad toetunud naiste moraalsele jõule. Kuigi naiste moraalne tugi pole kindlasti ainus, mis ühiskonnale positiivset mõju avaldab, on see ühise heaolu jaoks erakordselt vajalik. Vahest seetõttu, et naiste moraalne tugevus on nii levinud, on nende selline panus allahinnatud. Soovin tänada heade naiste mõju eest, tuua välja mõned naiste tugevust ohustavad filosoofilised suunad ja liikumised ning paluda, et naised endas peituvat kaasasündinud moraalset väge kasvataksid.

Naised toovad maailma teatud vooruse, jumaliku anni, mis võimaldab neil lisada inimsuhetesse ja kultuuriruumi selliseid omadusi nagu usk, julgus, empaatia ja peenetundelisus. Kiites „silmakirjatsematut usku,” mida ta täheldas Timoteoses, märkis Paulus, et see usk „[elas enne] sinu vanaemas Loises ja sinu emas Euniikes”1.

Kui ma aastaid tagasi Mehhikos elasin, nägin ma oma silmaga, mida Paulus sellega mõtles. Mulle meenub üks kindel noor ema, üks paljudest Kiriku naistest Mehhikos, kelle usk Jumalasse kaunistab nende elu nii loomulikult, et nad näivad sellest vaevu teadlikud olevat. Sellest armsast naisest kiirgus headusest tekkinud moraalne võim, mis avaldas kõigile tema ümber head mõju. Ta ohverdas koos oma abikaasaga naudinguid ja vara kõrgemate eesmärkide nimel näiliselt ilma järele mõtlemata. Tal oli peaaegu üleinimlik oskus teha koos oma lastega meeltülendavaid, pingutust ja tasakaalu nõudvaid kangelastegusid. Tal oli palju kohustusi ning sageli üksluiseid maiseid ülesandeid, kuid selle kõige all oli kaunis rahutunne, et ta teeb Jumala tööd. Teiste õnnistamine teenimise ja ohverduste kaudu õilistas teda nii nagu Päästjat. Ta oli armastuse kehastus.

Naiste, eriti minu ema ja mu naise moraalne mõju on mind märkimisväärselt õnnistanud. Teiste naiste seas, kelle poole ma vaatan tänutundega, on Anna Daines. Anna ja tema abikaasa Henry ning nende neli last kuulusid Ameerika Ühendriikides New Jerseys Kiriku teerajajate sekka. Alates 1930ndatest aastatest, mil Henry oli Rutgersi Ülikoolis doktorant, tegid nad Annaga väsimatult tööd oma elukoha Metucheni kooli ja linna organisatsioonides, et saada jagu sügavalt juurdunud eelarvamustest mormoonide vastu ning et teha sellest kogukonnast parem koht laste kasvatamiseks kõikidele vanematele.

Näiteks tegutses Anna vabatahtlikuna asendamatul kombel Metucheni Noorte Meeste Kristlikus Ühenduses. Aasta jooksul määrati ta Emade Abiorganisatsiooni presidendiks, misjärel „paluti tal kandideerida ühele kolmest naistele mõeldud ametikohast NMKÜ direktorite nõukogus. Ta võitis, ilma et keegi oleks selle vastu olnud, ja liitus sellesama nõukoguga, mis vaid mõned aastad varem keelas pühadel oma hoones kokku saada!”2

Kui ma olin teismeeas, kolis meie pere New Brunswicki kogudusse. Õde Daines pani mind tähele ja väljendas sageli usku minu võimetesse ja potentsiaali, mis inspireeris mind püüdlema kõrgemale – kõrgemale, kui ilma tema innustuseta teinud oleksin. Kord päästis tema tähelepanelik ja õigeaegne hoiatus mind olukorrast, mis oleks kindlasti hiljem kahetsust tekitanud. Kuigi Anna Daines ei ole enam meie seas, võib tema mõju üha edasi tunda ja märgata nii tema järeltulijate kui ka lugematute teiste, kaasa arvatud minu elus.

Minu vanaema Adena Warnick Swenson õpetas mind kohusetundlikult preesterluses teenima. Ta innustas mind õppima pähe sakramendipalved leiva ja vee õnnistamiseks, ja selgitas, et neid peast teades mõistan ja tunnetan ma neid paremini. Kui ma jälgisin, kuidas ta toetas mu vanaisa, vaia patriarhi, tekitas see minus aupaklikkust pühade asjade vastu. Vanaema Swenson ei õppinud kunagi autot juhtima, aga ta teadis, kuidas aidata poistel saada preesterluse meesteks.

Naiste moraalne mõju ei ole kusagil vägemavalt tunda või kasulikumalt tarvitusel kui kodus. Parim koht noore põlvkonna kasvatamiseks on traditsiooniline perekond, kus isa ja ema teevad üksmeelselt tööd oma laste eest hoolitsemise ning nende õpetamise ja kosutamise nimel. Kui selline ideaal võimalik ei ole, püüavad inimesed jäljendada selle häid külgi nii hästi, kui konkreetses olukorras oskavad.

Igal juhul saab ema avaldada perele sellist mõju, mida ei asenda ükski teine inimene üheski teises suhtes. Tema eeskuju ja õpetuse väel õpivad pojad naisi austama ning järgima oma elus distsipliini ja kõrgeid moraalinorme. Tütred õpivad olema ise vooruslikud nind seisma ikka ja jälle selle eest, mis on õige, ükskõik kui ebapopulaarne see ka pole. Ema armastus ja kõrged ootused panevad lapsi käituma vastutustundlikult, vabandusi otsimata, suhtuma tõsiselt haridusalasesse ja isiklikku arengusse ning panustama jätkuvalt kõigi ümberolijate heaollu. Vanem Neal A. Maxwell on küsinud: „Kui inimkonna tegelik ajalugu saab avalikustatud, kas see räägib siis kahuritule kajast või hällilaulu inspireerivast kõlast? Sõjameeste suurtest vaherahudest või naise rahusobitamistest kodus ja naabruskonnas? Kas hällis ja köögis toimunu mõju osutub vägevamaks valitsuses toimuvast?”3

Naise roll on kõige püham elu loomisel. Me teame, et meie füüsilised kehad on päritolult jumalikud4 ning selleks, et jõuda Jumala kõrgeimasse, selestilisse kuningriiki, tuleb meil füüsiliselt sündida ja vaimselt uuesti sündida.5 Seega mängivad naised Jumala töös ja hiilguses „tuua inimesele surematus ja igavene elu”6 olulist osa (riskides mõnikord koguni oma eluga). Vanaema, ema ja rollimudelina on naised olnud elulätte kaitsjad, õpetades igale põlvkonnale, kui tähtis on seksuaalne puhtus: kõlbeline puhtus enne abielu ja truudus abielus olles. Nõnda on neil ühiskonnas tsiviliseeriv mõju. Nad on toonud meestes esile parima, nad on põlistanud tervislikke elukeskkondi, kus kasvatada lapsi, kes tunneksid end turvaliselt ja oleksid terved.

Õed, ma ei taha teid liiga palju kiita, nagu vahel emadepäeva kõnedes tehakse, mis panevad teid end ebamugavalt tundma. Te ei pea olema täiuslikud.7 Ma ei tahagi väita, et te olete täiuslikud (välja arvatud üks võimalik erand, kes parasjagu mu läheduses istub). Ma tahan öelda, et olgu te vallalised või abielus, lapsi sünnitanud või mitte, vanad, noored või vahepealsed, teie moraalne mõju on tähtis, ja ehk oleme hakanud pidama nii seda kui ka teid endid enesestmõistetavateks. Kindlasti on olemas suundumusi ja voolusid, mis tahaksid teie mõju nõrgendada või koguni kõrvaldada, ja sellest oleks suur kahju nii üksikisikutele, peredele kui kogu ühiskonnale. Lubage mul mainida ettevaatuse ja hoiatuse mõttes kolme.

Üks kahjulik ja naise moraalset mõju õõnestav filosoofia on see, mis alavääristab täiel määral abielule, emadusele ja koduhoiule pühendumist. Mõned suhtuvad koduhoidu avaliku põlgusega, väites, et see alandab naisi ja et lakkamatu nõue lapsi kasvatada on üks ärakasutamise vorme.8 Nad naeruvääristavad, kui „emmendus”, nagu nad ütlevad, on naisele karjääri eest. See pole aus ega õige. Me ei alahinda väärtust, mida naised või mehed väärt ettevõtmise või tööga saavutavad – neist saavutustest on kasu kõigile –, kuid me tõdeme siiski, et pole midagi üllamat, kui abielus emaks ja isaks olemine. Paremat teenistuskäiku pole ning ükski rahasumma, võim ega avalik kiitus ei saa ületada seda tasu, mis perele lõpuks osaks saab. Mida iganes naine muud ka saavutab, leiab tema moraalne mõju kõige optimaalsemat kasutust perekonnas.

Inimeste seksuaalsusega seotud hoiakud ohustavad naiste moraalset võimu mitmel rindel. Abordi tegemine isiklikke või sotsiaalseid eelistusi arvestades ründab naise kõige pühamat väge ja hävitab tema moraalse võimu. Sama kehtib ka seksuaalse kõlblusetuse ja paljastavate riiete kohta, mis mitte ainult ei alaväärista naisi, vaid kinnitavad valet, et naise seksuaalsus määrab ära tema väärtuse.

Juba ammu on kultuuris levinud kaksikmoraal, mis eeldab naistelt seksuaalset arukust, vabandades samas välja meeste kõlblusetuse. Selle kaksikmoraali ebaõiglus on ilmselge ning seda on õigustatult maha laidetud ja välja juurida püütud. Selle väljajuurimise tulemusena võinuks ju loota, et mehed hakkavad järgima kõrgemaid käitumisnorme, kuid on aset on leidnud just vastupidine: nüüd julgustatakse ka naisi ja tüdrukuid olema sama valimatud, nagu kaksikmoraal on meestelt eeldanud. Kui naiste kõrged käitumisnormid nõudsid kord meestelt pühendumist ja vastutust, on meil nüüd vastutustundetud seksuaalsuhted, isata perekonnad ja üha kasvav vaesus. Võrdsed võimalused lodevuseks röövivad naistelt moraalse mõju ja halvendavad kogu ühikonda.9 See tühi tehing teeb hoopis mehed „vabaks” ning naised ja lapsed kannatavad kõige enam.

Kolmas muret tekitav valdkond tuleb nende tõttu, kes võrdsuse nimel tahavad kustutada kõik erinevused mehelikkuse ja naiselikkuse vahel. Sageli sunnib see naisi omandama mehelikumaid iseloomujooni – olema agressiivsemad, sitkemad ja vastanduvamad. Filmides ja videomängudes on nüüd tavaline näha naisi ülimalt vägivaldsetes rollides, jätmas endast maha laipu ja kaost. Juba meeste nägemine sellises rollis hävitab hinge, rääkimata veel naistest, kes vägivalda toime panevad ja selle all kannatavad.

Endine Noorte Naiste üldjuhataja Margaret D. Nadauld õpetas: „Maailmas on piisavalt naisi, kes on visad; me vajame naisi, kes oleksid õrnad. Selliseid naisi on üksjagu, kes on labased; me vajame naisi, kes oleksid kenad. Üksjagu on naisi, kes on ebaviisakad; me vajame naisi, kes oleksid väljapeetud. Meil on piisavalt naisi, kes ajavad taga kuulsust ja õnne; me vajame rohkem naisi, kellel on usku. Meil on piisavalt ahnust; me vajame rohkem headust. Meil on piisavalt edevust; me vajame rohkem vooruslikkust. Meil on piisavalt populaarsust; me vajame rohkem puhtust.”10 Naiste ja meeste vahelisi erinevusi ähmastades jääme me ilma naiste ja meeste erinevatest, teineteist täiendavatest andidest, mis moodustavad üheskoos suurema terviku.

Minu tänane palve naistele ja tüdrukutele: kaitske ja arendage teis peituvat moraalset jõudu. Hoidke seda kaasasündinud voorust ja ainulaadseid ande, mida endaga maailma toote. Te tahate vaistlikult teha head ja olla head, ja kui te järgite Püha Vaimu, teie moraalne võim ja mõju suurenevad. Noortele naistele ütlen ma: ärge kaotage seda moraalset jõudu veel enne, kui see on saavutanud täielikud mõõtmed. Kandke eriti hoolt, et teie sõnavara oleks puhas, mitte labane; et teie riietusest peegelduks kombekus, mitte edevus; ja et teie käitumisest ilmneks puhtus, mitte lodevus. Te ei saa ühtpidi teisi vooruslikkusele innustada, kui teistpidi pahedega meelt lahutate.

Õed! Kõigi teie suhete hulgas peate te alati panema oma elus esikohale oma suhte Jumala, oma Taevase Isaga, kes on teie moraalse väe allikas. Pidage meeles, et Jeesuse vägi lähtus Tema sihikindlast pühendumusest Isa tahtele. Ta ei lahknenud kunagi sellest, mis tegi Ta Isale meelehead.11 Püüdke olla Isale ja Pojale samasugune jünger ja teie mõju ei rauge kunagi.

Ja ärge kartke rakendada seda mõju kartmatult ja vabandusteta. „[Olge] alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on.”12 „Kuuluta[ge] sõna, astu[ge] esile, olgu parajal või ebasobival ajal, noomi[ge], hoiata[ge], manitse[ge] kõige pika meelega ja õpetamisega.”13 „[Kasvatage lapsed üles] valguses ja tões.”14 „[Õpetage neid] palvetama ja kõndima Issanda ees laitmatult.”15

Ärgu keegi mõistku seda naistele antud õhutust tahtlikult vääriti. Ma ei ütle naiste moraalset jõudu kiites ja tagant innustades, et mehed ja poisid on vabastatud oma kohustusest tõe ja õigemeelsuse eest seista, et nende vastutus teenida, ohverdada ja õpetada on mõneti väiksem kui naistel, või et selle võikski naiste õlule jätta. Vennad, seiskem naiste kõrval, jagagem nende koormat ja arendagem ka omaenda moraalset võimu.

Kallid õed! Me loodame moraalsele jõule, mida toote maailma, abiellu, perekonda, Kirikusse. Me loodame õnnistustele, mida toote taevast alla oma palvete ja usuga. Me palvetame teie turvalisuse, heaolu ja õnne nimel, ning et teie mõju leiaks toetust. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited ja märkused

  1. 2Tm 1:5.

  2. Orson Scott Card. Neighborliness: Daines Style. – Ensign, apr 1977, lk 19.

  3. Neal A. Maxwell. The Women of God. – Ensign, mai 1978, lk 10–11.

  4. Vt Ms 2:27.

  5. Vt Ms 6:57–60.

  6. Ms 1:39.

  7. „Sajand tagasi avastas õpetlane John Bowlby, et ema ja lapse vahel loendamatute hoolivate tegudega kujunenud side on oluline sotsiaal-emotsionaalse arengu jaoks. .. Ja feministist õpetlane Sara Ruddick tõi tõhusaks lapsevanemaks olemise juures peamise asjana välja ema „hoolsa armastuse”. „Kannatliku ja armastava silmaga” saavad emad oma lastest erilisi teadmisi – teadmisi, mis aitavad neil ainulaadselt tajuda, mis peaksid olema iga lapse puhul need tõeliselt „parimad tegevused”” (Jenet Jacob Erickson. Love, Not Perfection, Root of Good Mothering. – Deseret News, 12. mai 2013, G3).

  8. On tõsi, et paljusid naisi on paljude põlvkondade vältel kurnatud või koormatud ebaausate koormatega nii perekonnas kui töö juures, kuid isetust ja ohverdamist pole vaja ega tohi ei kuritarvitada ega ära kasutada. Vanem Bruce C. Hafen on täheldanud: „Kui isetus tähendab seda, et naine peab loobuma oma sisemisest identiteedist ja isiklikust arengust, siis isetusest niiviisi aru saada pole õige. .. Kuid tänapäeva vabastav paradigma läheb liiga kaugele teises suunas, pidades naisi perest ülemäära eraldiseisvaks. Palju arukam oleks vaadelda abikaasasid teineteisest sõltuvatena. .. Emasid sõltuvusest sõltumatusesse viinud kriitikutel jäi vastastikuse sõltuvuse viljakas kesktee hoopis vahele. Need, kes viisid emad isetuselt isekusele, jätsid vahele ise valitud teenimise viljaka kesktee, mis aitab kaasa naise isiklikule arengule. Selliste liialduste tõttu on vaidlused emaduse väärtuse üle pannud üldsust iroonilisel kombel mitte ainult emasid, vaid naisi üldse alahindama” (Motherhood and the Moral Influence of Women. World Congress of Families II, Geneva, Plenary Session IV, 16. nov 1999, http://worldcongress.org/wcf2_spkrs/wcf2_hafen.htm).

  9. Üks ema täheldas Wall Street Journali toimetajaveerus: „Kui mõned mormoonid, evangelistid ja õigeusu juudid välja arvata, ei tea suur hulk meist, kuidas õpetada omaenda poegi ja tütreid oma kehasid mitte nii varmalt ära andma. .. Ometi on minu enda sõbrannade ringis tugev soov tagasi kõlbluse juurde naasta. Ma ei tea kedagi neist, kes ei tunneks pidevat ebamugavust omaenda seksuaalse mineviku suhtes. Ja mitte ükski naine, kellelt selle teema kohta küsinud olen, pole öelnud, et ta soovib, et oleks rohkem „katsetanud”” (Jennifer Moses. Why Do We Let Them Dress Like That? Wall Street Journal, 19. märts 2011, C3).

  10. Margaret D. Nadauld. The Joy of Womanhood. – Ensign,nov 2000, lk 15; või Liahona,jaan 2001, lk 18.

  11. Vt Jh 8:29.

  12. 1Pt 3:15.

  13. 2Tm 4:2.

  14. ÕL 93:40.

  15. ÕL 68:28.