2010–2019
“Tsis Txhob Ntshai; Kuv Nrog Nraim Nej”
April 2014


“Tsis Txhob Ntshai; Kuv Nrog Nraim Nej”

Yam li thaum peb ntseeg thiab cia siab rau tus Tswv zuj zus, peb tau Nws lub hwj chim foom koob hmoov thiab pab cawm peb dim.

Yeej tsis muaj ib yam dab tsi uas yuav piv tau rau txoj kev ua niam ua txiv. Tsis muaj qhov uas yuav zoo tshaj thaum yug kiag tau ib tug me nyuam mos liab, uas nyuam qhuav los saum ntuj ceeb tsheej los. Kuv ib tug nus raug txoj kev xav li no. Nws thawj tus tub yug tau ntxov me ntsis thiab nws tsuas hnyav li 2 lbs 14 oz xwb (1.3kg). Tus me tub Hunter no tau nyob ob hlis hauv chav kho mob uas tu cov mos liab zoo li nws. Ob peb hlis ntawd yog ib lub sij hawm uas tsev neeg tau cia siab thiab thov tus Tswv kom Nws pab peb.

Hunter yeej ua tsis tau dab tsi pab nws tus kheej li. Nws twb tsis muaj lub zog ua neej nyob. Feem ntau leej txiv cev nws txhais tes mus txhawb pab tus mob liab lub zog.

Thiab yeej zoo ib yam li ntawd rau tag nrho Vajtswv cov me nyuam. Peb Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej muab Nws txoj kev hlub uas tsis paub qhov kawg rau peb txhua tus. Nws muaj hwj chim kav txhua yam tsav thiab xav pab peb kawm, loj hlob, thiab rov qab mus kom txog Nws. Nov piav txog Leej Txiv lub hom phiaj uas yog kom tib neeg txais tau txoj kev tsis txawj tuag thiab txoj sia nyob mus ib txhis.1

Yam li thaum peb ntseeg thiab cia siab rau tus Tswv zuj zus, peb tau Nws lub hwj chim foom koob hmoov thiab pab cawm peb dim.

Phau Ntawv Maumoos piav txog lub ntsiab rau tus Tswv lub hwj chim uas pab cawm tau Nws cov me nyuam. Nifais piav li no hauv tshooj ib hauv phau ntawv no. Nyob hauv nqe 20, peb nyeem tias, “Saib seb, kuv, Nifais, yuav qhia rau nej tias tus Tswv txoj kev hlub tshua muaj nyob nrog txhua tus uas nws twb tau xaiv tseg lawm, vim lawv txoj kev ntseeg, thiaj ua rau lawv muaj zog zis mus txog thaum lawv muaj lub hwj chim ntawm txoj kev cawm dim.”2

Ntau xyoo tas los lawm kuv pom tseeb hais tias nqe lus no muaj tseeb. Kuv pom tias peb Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej nyob ze npaum li cas tias thiab Nws xav pab peb heev.

Muaj ib hmos thaum yuav tsaus ntuj, kuv nrog kuv cov me nyuam tsav tsheb es kuv pom ib tug me nyuam tub taug ib txoj kev. Tom qab tsav tsheb dhau nws, kuv cia li xav tias kuv yuav tsum rov qab mus pab nws. Tiam sis kuv ntshai tsam nws ntshai vim nws tsis paub kuv thiab twb tsaus ntuj lawm, ces kuv cia li dhau twj ywm. Ces kuv tau hnov cov lus hauv kuv paj hlwb hais tias ”Cia li mus pab tus tub ntawd na has!”

Kuv tau tsav tsheb rov qab mus noog nws tias, “Koj puas xav tau kev pab? Kuv xav tias kuv yuav tsum los pab koj.”

Nws tig rau peb ua kua muag poob dawb vog tias, ”Koj puas kam pab kuv tiag? Kuv tau thov Vajtswv kom leej twg pab kuv.”

Vajtswv teb nws txoj kev thov Vajtswv thaum kuv tau kev ceeb toom tias kuv yuav tsum mus pab nws. Qhov uas kuv hnov tus Ntsuj Plig kev tshoov siab meej meej li no tso dab tsi hauv kuv lub siab uas kuv tseem niaj hnub nco qab txog.

Ces nim no tom qab 25 xyoos thiab dhau ntawm txoj kev hlub tshua, kuv nyuam qhuav ntsib tus tub hluas no dua ob peb hlis tas los lawm. Kuv kawm tau tias zaj dab neeg no tsis yog pab kuv xwb—kuj pab nws thiab. Tas sim no Deric Nance yog ib leej txiv es nws muaj ib tse neeg lawm. Nws tseem nco qab ntsoov hmo ntawd thiab. Nws pab wb pua lub hauv paus rau kev ntseeg tias Vajtswv yeej hnov thiab teb peb cov lus thov. Wb ob leeg tau siv zaj no los qhia wb cov me nyuam tias Vajtswv yeej saib xyuas peb. Peb tsis nyob peb ib leeg xwb.

Hmo ntawd, Deric nyob ntev tom tsev kawm ntawv tom qab kawm ntawv tas es plam lub npav. Ua ib tug tub hluas, nws xav tias nws yuav tsum los txog tsev, ces nws pib taug kev los tsev.

Ib xuab moos thiab peb caug na this tom qab ntawd nws tseem taug tib txoj kev ntawd. Tseem tshuav ntau mais mam li txog tsev thiab yeej tsis pom ib lub tsev li, nws pib ntshai. Nws tsis muaj kev cia siab lawm, ces nws mus nram qab ib pawg av, txhos caug, thiab thov Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej kom pab. Ces tsis ntev tom qab Deric pib taug kev dua, kuv tau nres muab kev pab uas nws tau thov Vajtswv muab.

Tau ntau xyoo lawm, tiam sis Deric tseem nco tias: “Tus Tswv paub txog kuv, ib tug me nyuam tub uas yuag yuag, tsis paub dab tsi li. Txawm tias muaj ntau yam hauv lub ntiaj teb no los nws yeej paub txog kuv qhov teeb meem thiab tau xa kev pab los. Tus Tswv yeej tau teb kuv tej kev thov Vajtswv tom qab lub sij hawm nyob ntawm txoj kev ntawd. Nws yeej tsis teb meej meej thiab sai sai txhua lub sij hawm, tiam sis hmo kho siab ntawd ua rau kuv paub tias Nws yeej paub kuv tiag tiag. Ces thaum twg kuv lub neej tsaus ntuj ces, kuv paub tias tus Tswv yeej muaj ib lub hom phiaj uas coj tau kuv rov qab mus tsev.”

Yam li Deric hais, txhua lub sij hawm uas peb thov Vajtswv, Nws yeej tsis teb peb thaum ntawd kiag. Tiam sis peb Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej paub thiab hnov tej yam uas peb thov hauv peb nruab siab. Nws yeej pab ua txuj ci rau peb tej kev thov ib qho zuj zus, ib tug neeg dhau ib tug neeg.

Peb ntseeg tau tias Nws yeej yuav pab tau peb, tej zaum tsis yog raws li peb xav tiam sis raws li uas yuav pab peb loj hlob. Ua ib siab ua li Nws txoj kev yeej yuav nyuaj rau peb ua, tiam sis yog qhov uas pab peb rais los mus ua neeg zoo li Nws thiab yuav tau kev thaj yeeb nyab xeeb uas Nws muab rau peb.

Peb yuav muaj kev xav ib yam li C. S. Lewis hais: “Kuv thov Vajtswv vim kuv pab tsis tau kuv tus kheej. … Kuv thov Vajtswv vim kuv muaj kev xav tau txhua lub sij hawm, thaum nyob thiab tsaug zog tib si. Nws tsis yog yuav hloov Vajtswv. Tiam sis hloov kuv.”3

Muaj ntau zaj hauv cov vaj lug kub uas tib neeg uas ntseeg tus Tswv tau kev pab thiab tau Nws txoj kev pab cawm dim. Li ua David thaum nws tseem hluas, thaum nws dim kev tuag vim nws cia siab rau tus Tswv es thiaj dim Kaulias. Los sis xav txog Nifais, vim nws thov kom Vajtswv tso nws dim ntawm cov hlua thaum nws ob tug tij laug muab nws khi es yuav muab nws tua pov tseg. Nej puas nco qab thaum Yauxej Xamiv thov kom Vajtswv pab nws. Nws thiaj dim ntawm kev tsaus ntuj thiab tau ib lo lus teb uas zoo kawg nkaus. Lawv sawv daws raug ib qho teeb meem nyuaj. Lawv sawv daws muaj kev ntseeg thiab cia siab rau tus Tswv. Txhua tus tau txais Nws txoj kev pab. Thiab niaj hnub nim no, Vajtswv lub hwj chim thiab kev hlub nyob hauv Nws cov me nyuam tej neej.

Kuv tau pom li no hauv cov Neeg Ntseeg tim teb chaws Zimbabwe thiab Botswana. Hnub yoo mov thiab hais lus tias khawv hauv pawg ntseeg me me, cov me nyuam yaus, cov tub hluas ntxhais hluas, thiab cov laus cov lus tim khawv tau tshoov kuv lub siab. Lawv sawv daws piav txog lawv txoj kev ntseeg tus Tswv Yexus Khetos. Txawm tias lawv muaj teeb meem thiab kev cov nyom nyob ntawm lawv ib puag ncig, los lawv niaj hnub cia siab rau Vajtswv. Lawv yeej lees paub tias Vajtswv txhais tes nyob hauv lawv lub neej thaum lawv hais tias ”Kuv muaj kev ris txiaj rau Vajtswv.”

Ob peb xyoos tas los muaj ib tse neeg hauv peb pawg ntseeg uas muaj kev cia siab rau tus Tswv ib yam li no. Arn thiab Venita Gatrell ua neej zoo thaum lawv kawm paub tias Arn muaj ib yam mob khas xawj loj heev. Nws yuav tsis zoo mob—nws tsuas tshuav ob peb lim piam ua neej ntxiv xwb. Tsev neeg sawv daws xav sau ua ke ib zaug ntxiv. Ces cov me nyuam tau los ua ke, ib txhia taug kev deb tuaj. Lawv tsuas muaj 48 xuab moos ua ke lawm xwb. Tsev neeg Gatrells tau ua tib zoo xaiv seb yam twg thiaj tseem ceeb—lawv thaij duab, noj ib pluag mov, thiab mus ua ib tuas hauv lub Tuam Tsev hauv Salt Lake. Venita hais tias, “Thaum peb tawm ntawm lub tuam tsev ob lub qhov rooj, yog zaum kawg nkaus uas peb yuav tau nyob ua ke hauv ntiaj teb no.”

Tiam sis lawv paub tias yeej tseem tshuav yav tom ntej tsis yog lub neej no xwb. Vim tej kev khi lus hauv lub tuam tsev, lawv cia siab rau Vajtswv tej kev cog lus. Lawv yuav nyob tau ua ke tas mus ib txhis.

Ob hlis tom qab ntawd lawv tau txais koob hmoov ntau heev uas yeej suav tsis tag. Arn thiab Venita txoj kev ntseeg thiab kev cia siab rau tus Tswv yeej loj hlob heev, vim Venita tau hais tias: “Kuv hnov leej twg nqa kuv. Kuv kawm tau tias yus hnov tau kev thaj yeeb nyab xyeeb thaum muaj kev nyuaj siab. Kuv paub tias tus Tswv yeej saib ntsoov peb. Yog yus cia siab rau tus Tswv, ces yus yeej yuav nyiaj dhau tej kev nyuaj hauv lub neej no.”

Nkawd ib tug ntxhais hais tias: “Peb pom peb niam thiab txiv tus yam ntxwv. Peb pom nkawd txoj kev ntseeg thiab nkawd coj li cas. Kuv yeej tsis yuav xav tau qhov kev cov nyom no, tiam sis kuv yeej tsis xav muaj pauv li. Vajtswv txoj kev hlub nyob ntawm peb ib puag ncig.”

Tsev neeg Gatrell yeej tsis xav kom Arn tuag. Tiam sis txoj kev nyuaj no tsis ua rau lawv txoj kev ntseeg ploj mus. Yexus Khetos txoj moo zoo tsis yog ib qho uas yus yuav khij tias peb twb ua qhov no tas lawm; tiam sis, yeej nyob ntsoov hauv peb lub siab. Txoj moo zoo “tsis yog nra ris; nws yog ob phab tis.”4 Nws ev tau peb. Seb nws twb ev tau tsev neeg Gatrell. Lawv muaj kev thaj yeeb nyab xeeb thaum muaj kev nyuaj siab no. Lawv ua ib tse neeg khov kho thiab tuav raws lawv tej kev khi lus hauv lub tuam tsev uas lawv tau cog tseg. Lawv txoj kev cia siab rau tus Tswv tau loj hlob thiab tau dag zog vim yog lawv txoj kev ntseeg Yexus Khetos thiab lub hwj chim ntawm Nws txoj kev theej txhoj.

Txawm tias peb nyob qhov twg hauv peb lub neej, peb muaj tej kev txhawj thiab kev cov nyom li cas los, peb tsis nyob peb ib leeg xwb. Vajtswv nco ntsoov nej. Zoo li Deric, cov Neeg Ntseeg hauv Africa, thiab tsev neeg Gatrell, peb xaiv tau los ncav tes mus rau Vajtswv txhais tes thaum peb xav tau kev pab. Peb dhau peb tej kev cov nyom nrog kev thov Vajtswv thiab kev cia siab rau tus Tswv. Ces peb yeej yuav zoo li Nws.

Hais rau peb txhua leej txhua tus, tus Tswv hais tias, “Nej tsis …txhob ntshai; … kuv nrog nraim nej, kuv yog nej tus Vajtswv, nej tsis txhob poob siab; Kuv yuav pab nej; … Kuv yuav txhawb kom nej muaj zog, kuv sab tes xis yuav puag rawv nej.”5

Kuv txo hwj chim hais kuv zaj lus tim khawv tias Vajtswv peb Leej Txiv paub peb thiab ncav tes los pab peb. Dhau ntawm Nws tus Tub, Yexus Khetos, tpeb kov yeej tau tej kev cov nyom hauv ntiaj teb no thiab yuav rov mus txog tsev. Thov kom peb yuav muaj kev ntseeg kom cia siab rau Nws, kuv thov los ntawm Yexus Khetos lub npe, amees.

Lus Cim

  1. Mauxes 1:39.

  2. 1 Nifais 1:20.

  3. Hais los ntawm tus uas ua yeeb yam txog C. S. Lewis li William Nicholson ua hauv, Shadowlands (1989), 103.

  4. Harry Emerson Fosdick, Twelve Tests of Character (1923), 88.

  5. Yaxayas 41:10.