Kui kellelgi teist on puudu tarkusest

Ühel päeval uuris mu kümneaastane poeg internetist inimese aju kohta. Ta tahab kunagi kirurgiks saada. Pole raske märgata, et ta on minust palju targem.

Meile meeldib internet. Kodus suhtleme me pere ja sõpradega sotsiaalmeedia ja e-posti vahendusel ning muul viisil. Mu lapsed teevad suure osa koolitöödest interneti kaudu.

Mis küsimus ka poleks, kui vajame rohkem teavet, otsime seda internetist. Sekunditega on meil palju materjali. See on imeline.

Internet pakub palju võimalusi õppimiseks. Kuid Saatan tahab, et me oleksime õnnetud, ja moonutab asjade tõelist eesmärki. Ta kasutab seda suurepärast vahendit kahtluse ja hirmu külvamiseks ning usu ja lootuse hävitamiseks.

Kuna internetis on juurdepääs nii paljule, tuleb meil hoolikalt kaaluda, mille nimel oma jõudu kulutada. Uurides informatsiooni, millest suurem osa võib olla puhas rämps, saab Saatan hoida meid hõivatuna, kõrvale juhituna ja nakatatuna.

Keegi ei peaks prahis aelema.

Kuulake seda pühakirjajuhatust: „Kristuse Vaim on antud igale inimesele, et ta võiks eristada head halvast; mispärast, ma näitan teile, kuidas otsustada; sest kõik, mis kutsub tegema head ja veenab uskuma Kristusesse, on saadetud Kristuse väe ja anni läbi; mispärast te võite teada, ‥ et see on Jumalast.”¹

Tegelikult oleme me silmitsi sama dilemmaga, millega Joseph Smith noorena vastamisi seisis. Me avastame liiga sageli, et meil jääb puudu tarkusest.

Jumala kuningriigis tõeotsinguid hinnatakse, julgustatakse tagant ja ei suruta mingil kombel maha ega kardeta. Issand ise annab Kiriku liikmetele tugevalt nõu teadmisi otsida.² Ta ütles: „Otsige usinalt ‥ ; jah, otsige parimatest raamatutest tarkuse sõnu; otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu.”³ Kuidas aga märgata tõde maailmas, kus üha otsekohesemalt Jumalaga seotut rünnatakse?

Pühakirjades õpetatakse meile, kuidas.

Kõigepealt võime me teada tõde selle vilju jälgides.

Issand ütles oma tähtsa mäejutluse ajal:

„Nõnda iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja. ‥

Nõnda siis nende viljast te tunnete nad ära.”⁴

Prohvet Mormon õpetas sama põhimõtet, kui ta ütles: „Nende tegudest te tunnete neid; sest kui nende teod on head, siis on ka nemad head.”⁵

Me kutsume kõiki selle Kiriku vilju ja tegusid uurima.

Tõest huvitunud märkavad, kuidas Kirik oma liikmetega muudab kohalikku kogukonda. Nad panevad tähele ka seda, kuidas paraneb nende elu, kes Kiriku õpetusi järgivad. Need, kes neid vilju uurivad, avastavad, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku viljad on isuäratavad ja ihaldusväärsed.

Teiseks võime me leida tõe, kui ise sõna proovile paneme.

Prohvet Alma õpetas:

„Võrdleme sõna seemnega. ‥ Kui te annate koha, et seeme võiks saada külvatud teie südamesse, vaata, kui see on õige seeme ‥ ja kui te oma uskmatuse tõttu ei heida seda välja, ‥ vaata, hakkab see teie rinnas paisuma; ja ‥ te hakkate isekeskis ütlema – on paratamatu, et see on hea seeme, ‥ sest see hakkab avardama mu hinge; jah, see hakkab valgustama mu mõistmist; jah, see hakkab olema mulle isuäratav. ‥

Ja nüüd, ‥ kas see ei tugevda teie usku? Jah, see tugevdab teie usku. ‥

Sest iga seeme kannab vilja omaenda kujul.”⁶

Millise võrratu kutse see Issanda prohvet esitas! Seda võiks võrrelda teadusliku katsega. Meid kutsutakse sõna proovile panema, meile antakse näitajad ja meile öeldakse, mis on testi tulemus, kui juhiseid järgida.

Seega õpetavad pühakirjad, et me võime teada tõde, kui jälgime selle vilju, või paneme selle ise proovile, andes sõnale südames koha ja hoolitsedes selle kui seemne eest.

Kuid on veel kolmaski viis tõe teadmiseks ja selleks on isiklik ilmutus.

Õpetuse ja Lepingute 8. osas õpetatakse, et ilmutus on teadmised – „[teadmised] kõikidest asjadest, mille kohta [me küsime] usus, siira südamega, uskudes, et [me saame].”⁷

Ja Issand räägib meile, kuidas seda ilmutust saada. Ta ütleb: „Ma räägin sulle sinu meeles ja sinu südames Püha Vaimu kaudu, kes tuleb sinu peale ja elab sinu südames.”⁸

Nõnda õpetatakse meile, et ilmutust võib saada, kui küsida usus, siira südamega ja uskudes, et me saame.

Pange tähele, et Issand tegi selle väga selgeks, kui ta hoiatas: „Pea meeles, et ilma usuta ei suuda sa teha midagi; seepärast palu usus.”⁹ Usk nõuab selliseid tegusid nagu meeles läbimõtlemist ja seejärel palves küsimist, kas see on õige.

Issand on öelnud:

„Kui see on õige, panen ma su südame sinu sees põlema; seepärast, sa tunned, et see on õige.

Aga kui see ei ole õige, ei tule sul selliseid tundeid, vaid sulle saab osaks mõtte tardumus, mis paneb sind unustama selle, mis on vale.”¹⁰

Usk ilma tegudeta on surnud.¹¹ Seega, „[paluge] usus, ilma kahtlemata”.¹²

Mul on üks sõber, kes pole meie usku, kes tunnistas mulle, et ta pole vaimne inimene. Ta ei uuri pühakirju ega palveta, kuna tema sõnul ei mõista ta Jumala sõnu ega ole kindel, et Jumal on olemas. Selline suhtumine seletab, miks ta pole kuigi vaimne, ja viib ilmutusele vastupidises suunas, nagu selgitab Alma. Ta ütles: „Ja seepärast, see, kes teeb oma südame kõvaks, see saab väiksema osa sõnast.”

Kuid Alma lisas: „See, kes ei tee oma südant kõvaks, sellele antakse suurem osa sõnast, kuni talle antakse teada Jumala saladused, kuni ta teab neid täielikult.”¹³

Alma ja Moosia pojad on näide põhimõttest, et usk nõuab tegusid. Me loeme Mormoni Raamatust:

„Nad olid usinalt uurinud pühakirju, et nad võiksid tunda Jumala sõna.

Aga see ei ole kõik: nad olid pühendanud ennast rohkele palvetamisele ja paastumisele, seepärast oli neil prohvetliku kuulutamise vaim ja ilmutuse vaim.”¹⁴

Selles protsessis on võrdväärse tähtsusega küsimine siira südamega. Kui me siiralt tõde otsime, teeme me kõik, mis meie võimuses, et seda leida, mille juurde võib kuuluda pühakirjade lugemine, kirikus käimine ja endast parima andmine, et käske pidada. See tähendab ka seda, et me täidame meeleldi Jumala tahet, kui tõe leiame.

Joseph Smithi tegutsemine, kui ta tarkust otsis, on täiuslikuks eeskujuks siirast südamest. Ta ütles, et tahtis teada, milline usulahk oli õige, „et [ta võiks] teada, millisega liituda”.¹⁵ Ta oli juba enne palvetamist valmis saadud vastuse ajel tegutsema.

Me peame küsima usus ja siira südamega. Kuid see pole kõik. Meil tuleb ka uskuda, et me saame ilmutuse. Me peame usaldama Issandat ja lootma Tema lubadustele. Pidage meeles, mis on kirjas: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.”¹⁶ Milline imeline lubadus!

Kutsun kõiki otsima tõde kõigi nende meetodite kaudu, kuid ennekõike Jumalalt isikliku ilmutuse kaudu. Jumal ilmutab tõde neile, kes seda otsivad, nagu on sätestatud pühakirjades. Selleks on vaja teha rohkem, kui pelgalt internetist uurida, kuid see on seda väärt.

Ma tunnistan, et see on õige Jeesuse Kristuse Kirik. Olen näinud selle vilju kogukondades ja tuhandete inimeste, sealhulgas pereliikmete elus. Tean seega, et see on õige. Ma olen ka sõna aastaid oma elus proovile pannud ja tundnud, kuidas see on mõjunud mu hingele. Tean seega, et see on õige. Kuid mis kõige tähtsam, olen saanud teada selle õigsusest ise, Püha Vaimu väega saadud ilmutuse kaudu. Tean seega, et see on õige. Kutsun teid kõiki sama tegema. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.