2010–2019
Cia Lwm Tus Saib Nej txoj Kev Ntseeg
April 2014


Cia Lwm Tus Saib Nej txoj Kev Ntseeg

Txhua hnub, thaum nej taug kev mus rau nej txoj hmoov nyob mus ib txhis, ua kom nej txoj kev ntseeg loj tuaj. Tshaj tawm nej txoj kev ntseeg! Cia lwm tus saib nej txoj kev ntseeg!

Cov kwv tij thiab cov muam, peb xav qhia nej tias peb hlub nej heev thiab ua tsaug rau nej. Peb ua Vajtswv tsaug vim Nws txib peb ua hauj lwm nrog nej.

Tsis ntev tas los thaum kuv caij nyab hoom, peb tus kws tsav nyab hoom tshaj tawm hais tias nyab hoom yuav co co thaum peb nqis mus thiab txhua tus yuav tsum sia siv ruaj nrees. Muaj tseeb tiag, lub nyab hoom pib co co. Nws co co heev. Ob peb kab tom qab kuv nyob sab tod, ib tug poj niam ntshai heev. Txhua lub sij hawm lub nyab hoom poob thiab co, nws quaj qw nrov nrov. Nws tus txiv sim nplij nws lub siab tiam sis twb pab tsis tau dab tsi. Nws qw nrov nrov mus txog thaum peb dhau qhov chaw uas ua rau nyab hoom co co thiab nyab hoom tsaws. Thaum nws txhawj xeeb heev, kuv pab nws nyuaj siab. Vim kev ntseeg yog kev tawm tsam kev ntshai, kuv vam hais tias kuv muaj peev xwm ntxiv dag zog rau nws txoj kev ntseeg.

Tom qab ntawd, thaum cov neeg tawm lub nyab hoom, tus poj niam no tus txiv hais lus rau kuv. Nws hais tias, “Thov txim uas kuv tus poj niam ntshai heev. Tib qho uas kuv hais tau kom nplij nws lub siab yog thaum kuv qhia nws tias, ‘Txwj Laug Nelson caij nyab hoom no, ces koj tsis tas txhawj.’”

Kuv tsis paub tseeb yog tias qhov uas kuv caij nyab hoom ntawd tsim nyog nplij nws lub siab, tiam sis kuv xav hais tias qhov uas peb ua neej hauv ntiaj teb no ua rau peb txoj kev ntseeg yuav raug muab sim. Tej lus sij hawm peb ntshai hais tias tej kev sim siab ntawd yuav ua rau peb tuag. Rau tus poj niam uas ntshai heev no, qhov uas lub nyab hoom co co heev yog ib lub sij hawm uas peb kawm tau hais tias peb txoj kev ntseeg muaj zog npaum li cas.

Thaum peb hais txog txoj kev ntseeg—kev ntseeg uas muab cov roob txav mus tau—peb tsis hais txog kev ntseeg xwb tiam sis peb hais txog kev ntseeg tus Tswv Yexus Khetos. Thaum peb kawm txog tus Tswv Yexus Khetos thiab ua raws li peb txoj kev teev ntuj ces ua rau peb txoj kev ntseeg Nws muaj zog. Tus Tswv twb tsim cov lus qhuab qhia txog Yexus Khetos kom pab peb muaj kev ntseeg ntxiv. Tiam sis, niaj hnub no, lo lus religion los yog teev ntuj muaj lub ntsiab txawv rau lwm tus neeg.

Lo lus religion, txhais hais tias “rov qab khi dua” los yog “muab khi” rau Vajtswv.1 Tej zaum peb yuav tsum nug peb tus kheej hais tias peb puas tau khi peb tus kheej rau Vajtswv khov kho kom lwm tus pom peb txoj kev ntseeg, los sis peb puas tau khi peb tus kheej rau lwm yam? Piv txwv hais tias, kuv tau hnov tib neeg sib tham thaum Monday sawv ntxov txog tej kev ntaus pob ncaws pob uas lawv ua thaum hnub Sunday. Kuv twb xav txog cov uas nyiam saib kev ntaus pob ncaws pob no seb lawv “txoj kev ntseeg” puas yuav muab lawv “rov qab khi dua” rau ib lub pob thaws.

Peb txhua tus yuav tsum nug peb tus kheej, peb ntseeg dab tsi? Puas ntseeg ib pab neeg? Puas ntseeg ib lub koom haum? Puas ntseeg ib tug uas muaj koob muaj npe? Tej pawg zoo tshaj muaj peev xwm swb. Cov uas muaj koob muaj npe ploj tau. Tsuas muaj ib tug xwb uas yuav tiv thaiv nej txoj kev ntseeg, thiab tus ntawd yog tus Tswv Yexus Khetos. Thiab nej yuav tsum coj nej txoj kev ntseeg rau lwm tus pom!

Thawj nqe lus txib ntawm Vajtswv Kaum Nqe Lus Txib hais tias, “Tsis txhob pe lwm tus vaj tswv, tiam sis pe kuv tib leeg xwb.”2 Nws kuj hais kom peb ntsia ntsoov nws nrog txhua txoj kev xav; tsis txhob xyem xyav, tsis txhob ntshai.3 Tiam sis neeg feem coob saib lawv muaj nyiaj npaum li cas nyob hauv tsev ceev nyiaj kom muaj kev kaj siab lug thiab saib lwm tus neeg kom coj yam ntxwv.

Ntau lub sij hawm muaj tej yam uas sim cov kws tshawb fawb, cov kws kawm txuj ci, thiab cov kav teb kav chaw txoj kev ntseeg. Thaum lawv sim ua kom muaj raws li lawv tej hom phiaj, lawv puas yuav coj lawv txoj kev ntseg los sis muab zais cia? Lawv rov qab khi lawv tus kheej rau Vajtswv los sis rau tib neeg?

Muaj ib lub sij hawm uas sim kuv txoj kev ntseeg li no thaum ib tug uas nrog kuv ua hauj lwm ua kws kho mob qhuab ntuas kuv vim kuv tsis muab tej yam uas kuv paub ntawm kuv txoj hauj lwm thiab kuv txoj kev ntseeg sib cais. Nws hais kom kuv tsis txhob muab ob qho ntawd tso ua ke. Kuv yuav ua dab tsi kom ua li ntawd? Qhov tseeb yog qhov tseeb! Yog ib qho uas yus faib tsis taus, thiab muab tsis taus ib feem tso tseg xwb.

Txawm qhov tseeb los ntawm qhov chaw sim tswv yim tshiab los yog los ntawm kev tshwm sim, txhua yam qhov tseeb yog los ntawm Vajtswv. Nws yog lub hwj huam ntawm Yexus Khetos txoj moo zoo.”4 Tiam sis nws hais kom kuv muab kuv txoj kev ntseeg zais cia. Kuv tsis tau ua raws li tus uas nrog kuv ua hauj lwm hais. Kuv tau coj kuv txoj kev ntseeg rau luag pom!

Nyob hauv txhua txoj hauj lwm, yuav tsum ua raws li kev cai kom ua qhov yog. Cov kws tshawb fawb nyiam muaj kev ywj siab hais raws li lawv lub siab nyiam. Tiam sis tsis muaj kev ywj siab tag nrho yog tias tib neeg hais tias yus tsis muaj cai hais ib feem ntawm tej yam uas yus paub.

Peb yuav tsum nco ntsoov qhov tseeb ntawm sab ntsuj plig—qhov tseem ceeb yog Vajtswv tej lus txib. Peb tau koob hmoov txhua lub sij hawm yog peb ua raws li Vajtswv tej lus txib! Peb yuav tsis txais cov koob hmoov txhua lub sij hawm yog peb tsis ua raws li Vajtswv tej lus txib.5

Muaj teeb meem ntau vim nyob hauv lub ntiaj teb no muaj neeg uas tsis zoo tag nrho. Lawv tej hom phiaj thiab lub siab xav nyob ntawm qhov uas lawv muaj kev ntseeg los yog tsis muaj. Ntau tus neeg saib lawv tej hom phiaj tseem ceeb dua Vajtswv. Ib txhia xav tias kev teev ntuj tsis muaj nqi nyob hauv peb lub neej niaj hnub no. Ib yam li nyob hauv txhua lub caij nyoog, muaj cov uas thuam los yog tsis pom zoo kev ywj siab teev ntuj. Ib txhia liam hais tias muaj teeb meem hauv ntiaj teb vim muaj kev teev ntuj. Twb muaj tej lub sij hawm thaum tib neeg hais tias lawv teev ntuj thaum lawv ua tej yam phem. Tiam sis kev ua neej raws li tus Tswv txoj kev teev ntuj dawb huv, uas txhais hais tias yus ua ib tug thwj tim ntawm Yexus Khetos, yog ib txoj kev ua neej thiab ib qho kev cog lus uas yuav pab nej muaj Vajtswv txoj kev pab. Thaum nej ua raws li nej txoj kev teev ntuj, nej siv nej txoj kev ntseeg. Nej coj nej txoj kev ntseeg rau luag pom.

Tus Tswv paub tias Nws cov me nyuam yuav tsum kawm nrhiav Nws. Nws hais tias vim lub qhov rooj nqaim, thiab txoj kev ti, uas mus rau kev tsa nto, thiab muaj tsawg tus thiaj li nrhiav tau txoj kev ntawd.6

Cov vaj lug kub qhia ib txoj kev zoo kom nrhiav tau thiab taug txoj kev yog. Kev txawj ntse ntawm sab ntsuj plig kuj pov hwm peb. Piv txwv hais tias, nyob hauv zaj keeb kwm, tej kev mob xws li “kev ua npaws thaum yug me nyuam” twb ua rau ntau tus niam tsev thiab cov me nyuam mos liab tso lub ntiaj teb no tseg. Tiam sis Phau Qub twb muaj cov ntsiab cai yog qhia tias yuav tsum ua li cas kom pab cov uas raug mob, es twb sau li no 3,000 xyoo tas los lawm!7 Ntau tus neeg tuag vim tib neeg tsis tau ua raws li tus Tswv txoj lus!

Kuv cov kwv tij thiab cov muam, tshuav dab tsi uas peb tsis muaj hauv peb lub neej yog tias peb niaj hnub kawm, tiam sis peb yeej tsis kam paub qhov tseeb?8 Peb txais tau kev txawj ntse ntau los ntawm cov vaj lug kub thiab txais kev tshoov siab los ntawm kev thov Vajtswv.

Yog peb ua li ntawd ces yuav pab thaum peb txiav txim siab niaj hnub. Qhov tseem ceeb yog thaum tib neeg tsim kev cai thiab ua raws li tej kev cai ntawd, peb yeej yuav tsum ua raws li Vajtswv tej kev cai. Thaum twg peb muaj teeb meem uas tib neeg tsis sib haum, peb yuav tsum nrhiav Vajtswv txoj kev coj ua ntej.

Peb yuav tsum “muab tag nrho tej vaj lug kub coj los piv rau peb … thiaj muaj nqis rau peb thiab peb thiaj kawm tau.”9 Ntshe peb yuav raug xwm txheej thaum peb sim ua neej zoo li peb yog ob tug neeg es peb hais tej yam xws li “lub neej uas tsis muaj neeg paub” los yog “kuv tus yeeb yam uas coj zoo.” Yog tias yus muab yus lub neej sib faib li no, ces yus yeej yuav tsis coj ncaj npaum li yus muaj peev xwm ua—yeej yuav tsis ua txhua yam uas yus ua tau tiag tiag.

Kev ntxias kom muaj koob muaj npe tej zaum yuav ua rau peb saib tib neeg lub siab nyiam tseem ceeb dua Vajtswv txoj lus. Tej kev sib tw ua thawj coj thiab kev ua yeeb yam kom tib neeg yuav khoom siv kev nrhiav cov pej xeem tej kev xav kom kho lawv tej kev npaj. Tej kev nrhiav cov pej xeem tej kev xav yeej qhia tau xov xwm. Tiam sis yeej siv tsis tau tej yam no kom thiaj li xav tias tsim nyog uas peb tsis ua raws li Vajtswv tej lus txib! Txawm “txhua leej txhua tus ua li ntawd,” qhov txhaum yeej tsis yog qhov zoo. Kev phem, kev ua yuam kev, thiab kev tsaus ntuj yeej tsis yog qhov tseeb, txawm tib neeg nyiam ua tej ntawd. Cov vaj lug kub ceeb toom hais tias: “Kev txom nyem yuav raug lawv cov uas hu qhov phem ua qhov zoo, thiab qhov zoo ua qhov phem, uas hu txoj kev tsaus ntuj ua txoj kev kaj, thiab hu txoj kev kaj ua txoj kev tsaus ntuj.”10

Tom qab Kev Tsov Rog Thoob Plaws lub Ntiaj Teb thib Ib, ib zaj nkauj plees pib muaj npe heev. Zaj no hais txog kev tsis coj ncaj ncees, hais tias 50 plhom tus neeg yeej ua yuam kev tsis tau. Tiam sis, muaj tseeb tiag, 50 plhom tus neeg yeej ua yuam kev los tau—ua yuam kev tag nrho. Vajtswv saib tias kev tsis coj ncaj ncees yeej yog kev tsis coj ncaj ncees, thiab muaj ib hnub Nws yuav txiav txim rau tej yam peb ua thiab xav.11

Muab kev ntshai thiab kev tsis ntseeg uas muaj nyob hauv lub ntiaj teb niaj hnub no piv rau kuv tus ntxhais Emily txoj kev ntseeg thiab kev ua siab tuab, tus uas tau tso lub ntiaj teb no tseg lawm. Thaum nws tus ntsuj plig pib tab tom yuav ncaim nws lub cev uas muaj mob cancer, nws muaj zog txaus hais lus me ntsis xwb. Tiam sis nws luag nyav, hais rau kuv tias, “Txiv es, tsis txhob txhawj txog kuv. Kuv paub tias yuav tsis ua li cas rau kuv!” Emily coj nws txoj kev ntseeg rau lwm tus pom—nws ci ntsa iab—thaum lub sij hawm ntawd, thaum peb xav tau heev.

Tus niam tsev zoo nkauj no uas muaj tsib tug me nyuam ntseeg nws Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej, Nws txoj hau kev, thiab ntseeg tias nws tsev neeg yuav nyob mus ib txhis. Nws twb khi nws tus kheej ruaj nrees rau Vajtswv kom khov kho. Nws rau siab ua raws li nws tej kev khi lus nrog tus Tswv thiab nws tus txiv. Nws hlub nws cov me nyuam tiam sis nws nyob kaj siab lug txawm nws yuav ncaim lawv mus. Nws muaj kev ntseeg paub tias yav tom ntej yuav zoo li cas rau nws, thiab nws cov me nyuam, vim nws ntseeg peb Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej thiab Nws Leej Tub.

Thaum xyoo 1986, Thawj Tswj Hwm Thomas S. Monson hais tias: “Peb yeej yuav raug kev ntshai, raug thuam, thiab muaj neeg uas tawm tsam peb. Cia peb ua siab loj tsis ua raws li tej yam uas coob tug pom zoo, ua siab loj ua raws li peb tej ntsiab cai. Kev ua siab loj, tsis yog kev ua kom sib haum xwb, yuav ua rau Vajtswv zoo siab pom zoo rau peb. … Nco ntsoov tias txhua tus neeg muaj kev ntshai, tiam sis cov uas txo hwj chim kov yeej tej yam lawv ntshai, lawv ua siab loj thiab.”12

Thawj Tswj Hwm Monson tej lus ntuas yeej muaj nqi! Yog li ntawd kuv thov nej, kuv cov kwv tij thiab cov muam: Txhua hnub, thaum nej taug kev mus rau nej txoj hmoov nyob mus ib txhis, ua kom nej txoj kev ntseeg loj tuaj. Tshaj tawm nej txoj kev ntseeg! Cia lwm tus saib nej txoj kev ntseeg!13

Kuv thov kom nej yuav khi nej tus kheej rau Vajtswv kom khov kho, thiab kom nej yuav muaj Nws tej lus tseeb uas nyob mus ib txhis sau cia rau ntawm nej lub siab tas mus li. Thiab kuv thov kom nej yuav cia lwm tus saib nej txoj kev ntseeg tas nej lub neej! Los ntawm Yexus Khetos lub npe, amees.

Lus Cim

  1. Thaum ib tug me nyuam yug los, lawv muab txoj hlab ntaws khi pob ob zaug ces muab txiav nruab nrab ntawm ob pob ntawd. Ligature yog kev khi—kev khi kom ruaj. Lo lus religion los ntawm lus Latin:re, uas txhais hais tias “ua dua” los sis “rov qab,” thiab ligare, uas txhais hais tias “khi.” Yog li ntawd, peb to taub hais tias kev teev ntuj (religion) “khi cov ntseeg rau Vajtswv.”

  2. Khiav Dim 20:3. Tsis tas li ntawd xwb, tus Tswv hais tias, “Nej cia li hloov siab lees txim thiab tso plhuav nej tej mlom uas phem qias tseg thiab tig rov los cuag kuv” (Exekhees 14:6).

  3. Lus Qhuab Qhia thiab Kev Khi Lus 6:36.

  4. Saib Spencer W. Kimball, The Teachings of Spencer W. Kimball, ed. Edward L. Kimball (1982), 391.

  5. Saib Mauxiyas 2:41; Lus Qhuab Qhia thiab Kev Khi Lus 58:30–33; 82:10. Lub ntsiab cai no muaj tseeb rau txhua tus, vim “Vajtswv tsis xaiv leej twg ntsej muag” (Tes Hauj Lwm 10:34; kuj saib Maulaunais 8:12).

  6. Lus Qhuab Qhia thiab Kev Khi Lus 132:22.

  7. Saib Levis Kev Cai 15:13.

  8. 2 Timautes 3:7.

  9. 1 Nifais 19:23.

  10. Yaxayas 5:20.

  11. Cov vaj lug kub qhia hais tias: “Cia li los cuag tus Tswv, uas yog Tus Dawb Huv. Nco ntsoov tias nws tej kev mas yog tej uas ncaj ncees. Saib seb, txoj kev uas rau neeg taug mas nqaim kawg, tiam sis nws mus ncaj nraim rau tus Tswv, thiab tus uas zov lub rooj vag yog lxayees Tus Dawb Huv; thiab nws tsis ntiav ib tug tub qhe zov li; thiab tsis muaj lwm txoj kev li tsuas yog mus ntawm lub rooj vag xwb; vim yuav dag ntxias tsis tau nws, vim tus Tswv uas yog Vajtswv yog nws lub npe” (2 Nifais 9:41).

  12. Thomas S. Monson, “Courage Counts,” Ensign, Kaum Ib Hlis Ntuj 1986, 41. Lwm lub sij hawm, Thawj Tswj Hwm Monson tau ntuas li no hais tias: “Yog tias peb xav ua neej zoo, peb yuav tsum kawm kom txawj ua siab loj kov yeej teeb meem, kov yeej kev poob siab nrog kev zoo siab, thiab kov yeej nrog kev txo hwj chim … Peb yog Vajtswv cov tub thiab cov ntxhais, es nws tau tsim raws li nws tus yam ntxwv … Yog peb ntseeg li no tiag tiag peb yuav muaj dag zog thiab hwj chim loj heev, twb yog lub dag zog kom ua neej raws li Vajtswv tej lus txib, thiab lub hwj chim tiv tau Dab Ntxwg Nyoog tej kev ntxias” (“Yellow Canaries with Gray on Their Wings,” Ensign, Xya Hli Ntuj 1973, 43).

  13. “Tswj nej tej siab tawm ntawm txhua yam uas tsis zoo” (Maulaunais 10:32). Tsis txhob hwm neeg tshaj nej hwm Vajtswv (saib Lus Qhuab Qhia thiab Kev Khi Lus 3:7; 59:5).