2010–2019
Koj Xav Li Cas?
April 2014


Koj Xav Li Cas?

Kuv thov kom nej xyaum nug nrog kev siab hlub xav txog lwm tus, nug hais tias: “Koj xav li cas?”

Plaub caug ib xyoos tas los kuv tau tsav ib lub tsheb loj uas muaj 18 lub log nrog kuv tus poj niam, Jan, thiab wb tus me tub Scotty. Kuv thauj ib co khoom uas yuav siv ua tsev hla ob peb lub xeev.

Thaum ntawd tsis muaj kev cai txog kev sia siv los yog rooj zaum rau me nyuam yaus hauv tsheb. Kuv tus poj niam puag wb tus me nyuam tub. Kheev lam qhov uas nws hais tias “Peb zaum siab heev” tau qhia kuv paub tias nws ntshai.

Thaum peb mus rau nram Donner Pass, uas yog ib txoj kev ntxhab heev, ua ciav ncho pa kom puv nkaus qhov chaw tsav tsheb. Nyuaj rau wb pom kev, thiab wb ua tsis tau pa zoo.

Thaum yus tsav tsheb uas thauj khoom hnyav, yus nres tsheb tsuag tsuag tsis tau nrog qhov tsuj kom nres tsheb. Kuv thiaj siv zog tsuj qhov nres tsheb kom sim ua rau lub tsheb nres.

Thaum kuv tab tom muab lub tsheb nres ntawm ib sab kev, tiam sis ua ntej tau nres tag nrho, kuv tus poj niam tau qhib qhov rooj thiab dhia tawm hauv tsheb mus nrog wb tus me nyuam hauv nws ob txhais tes. Ua rau kuv pab tsis tau nkawd thaum kuv ntsia ntsoov nkawd dov rau ntawm cov av.

Thaum lub tsheb nres kiag, kuv twb tawm kiag qhov chaw tsav tsheb uas ncho pa. Kuv ntshai kawg li, kuv thiaj khiav dhau cov pob zeb thiab cov nyom thiab khawm nkawd ob leeg. Jan caj npab thiab luj tshib twb raug mob thiab los ntshav, tiam sis ua Vajtswv tsaug uas nws thiab wb tus tub tseem ua pa. Kuv nyob ntawd khawm nkawd xwb thaum cov hmoov av tsaws nyob rau ntawm ntug kev.

Thaum kuv lub plawv rov qab maj mam dhia thiab kuv ua tau pa, kuv qw hais tias, “Koj xav li cas? Koj tsis paub tias yuav raug xwm txheej los? Tej zaum koj tuag tau nev!”

Nws ntsia ntsoov kuv, kua muag ntws los rau ntawm nws ob sab plhu uas lo av, thiab nws hais ib yam dab tsi uas chob kuv lub siab thiab kuv tseem nco ntsoov, “Kuv tsuas xav cawm wb tus tub xwb nev.”

Tam sim ntawd kuv paub hais tias nws tau xav tias lub cav kub hnyiab lawm, thiab nws ntshai tias lub tsheb yuav tawg, thiab peb yuav tuag. Tiam sis, kuv twb paub tias yog qhov teeb meem ntawm hluav taws xob—yog xwm txheej tsis zoo tiam sis yuav tsis ua rau peb tuag. Kuv tau saib kuv tus poj niam uas muaj nqi heev, plhws wb tus me nyuam tub lub taub hau, thiab xav txog qhov uas kuv tus poj niam ua siab loj npaum li cas.

Ntshe wb lub siab yuav raug xwm txheej ib yam li lub cav. Tiam sis, ua Vajtswv tsaug uas tom qab wb tsis sib tham tau ib me ntsis, vim wb ob leeg ntseeg tias tsis yog wb txhaum, wb tau hais tias tej yam uas nyob hauv peb lub siab tiag tiag. Qhov uas wb sib hlub thiab ib leeg txhawj txog ib leeg tau tiv thaiv wb kom txhob cia xwm txheej no ua rau wb txoj kev sib yuav muaj teeb meem.

Povlauj ceeb toom hais tias, “Nej tsis txhob hais lus twm lwm tus, tiam sis nej yuav tsum hais tej lus zoo [xwb] thiaj muaj nqis rau cov uas mloog” (Efexus 4:29). Nws tej lus yeej yog tej lus dawb huv.

Nej xav tias lo lus “hais lus twm lwm tus” txhais li cas? Peb txhua tus muaj tej lub sij hawm thaum peb pom lwm tus los yog peb tus kheej txoj kev npau npau taws heev. Peb twb pom tib neeg uas chim siab heev. Thaum saib kev ncaws pob, thaum hais txog kev kav teb chaws, thiab nyob hauv peb tsev neeg, tej lub sij hawm yog ib qho uas zoo li muaj teeb meem ntawm hluav taws xob nyob hauv peb lub siab.

Tej lub sij hawm cov me nyuam hais lus rau lawv niam lawv txiv zoo li lawv cov nplaig ntse li rab ntaj. Cov khub niam txiv uas tau ua neej nyob ua ke nrog kev sib hlub dhau los, ntshe lawv pom tsis meej thiab ib leeg tsis ua siab ntev rau ib leeg thiab tsa suab qw nrov. Txawm peb yog cov me nyuam khi lus ntawm ib Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej uas hlub peb los, peb txhua tus tau dhia ntawm lub rooj zaum ntawm kev txiav txim uas qhuas yus tus kheej thiab peb twb hais tej lus saib tsis taus thiab tej lus cem ua ntej peb to taub lwm tus txoj kev xav. Peb txhua tus tau muaj cib fim kawm hais tias tej lus uas thuam lwm tus yuav ua rau ib qho teeb meem hloov ua xwm txheej loj heev.

Ib tsab ntawv los ntawm Thawj Pawg Thawj Tswj Hwm qhia meej hais tias, “Yexus Khetos txoj moo zoo qhia kom peb sib hlub thiab ua siab zoo thiab hais lus zoo rau txhua tus neeg—tsis hais thaum peb tsis pom zoo” (Tsab ntawv los ntawm Thawj Pawg Thawj Tswj Hwm, Ib Hlis Ntuj 9, 2014). Yog ib qho zoo kawg uas qhia peb tias peb yuav tsum paub cai sib tham, qhov tseem ceeb yog thaum peb tsis saib lub ntiaj teb raws li lwm tus saib.

Tus uas sau Paj Lug qhia hais tias, “Lo lus mos lus muag ua rau kev chim ploj mus, tiam sis lo lus nruj tsiv ua rau kev chim tawm tuaj” (Paj Lug 15:1). “Lo lus mos lus muag” yog tej lus uas yus tau xav zoo zoo txog—yog tej lus uas los ntawm ib lub siab mos. Qhov tsis txhais hais tias peb tsis hais ncaj los yog peb muab qhov tseeb ntawm tej lus qhuab lus qhia tso tseg. Yus yeej hais tau lus mos muag thaum yus hais tej lus tseeb.

Nyob hauv Phau Ntawv Maumoos muaj ib qho piv txwv txog tej lus uas txhawb nqa thaum ob tug neeg uas tau sib yuav tsis sib haum. Lihais twb xa Xaliyas thiab Lihais cov tub rov qab mus rau Yeluxalees mus nqa cov phiaj toog thiab lawv tseem tsis tau rov qab los. Xaliyas ntseeg tias nws cov tub yuav raug xwm txheej, thiab nws npau taws thiab xav liam ib tug neeg.

Cia li mloog nws zaj dhau los ntawm Nifais cov lus: ”Vim [kuv niam] tau xav tias peb tau piam sij nyob rau pem roob moj sab qhua lawm; thiab nws kuj tau yws yws rau kuv txiv, es tseem hais rau nws tias nws yog ib tug neeg uas pheej ua yog toog pom ntau yam; tseem hais tias: Saib seb koj tau coj peb tawm ntawm thaj av uas yog peb qub txeeg qub teg, thiab kuv cov tub los tsis muaj lawm, thiab peb yuav piam sij nyob ntawm roob moj sab qhua no“ (1 Nifais 5:2).

Nim no, cia peb xav zoo seb Xaliyas tau xav li cas. Nws txhawj heev txog qhov uas nws cov tub uas sib cav sib ceg yuav rov qab mus rau qhov chaw uas tib neeg tau hem nws tus txiv. Thiab nws twb tso nws lub tsev thiab nws cov phooj ywg tseg kom ua neej nyob hauv roob moj sab qhua thaum nws tseem yug tau me nyuam. Ua rau nws ntshai dhau, zoo li Xaliyas twb dhia tawm hauv lub tsheb uas khiav ceev ceev kom pov hwm nws tsev neeg txawm hais tias qhov ntawd yog ib qho vwm. Nws npau taws thiab ua xyem xyav thiab liam nws tus txiv thaum nws qhia txog nws tej kev txhawj—yog tej lus uas txhua tus ntawm noob neej txawj hais.

Tus yaj saub Liahais mloog zoo rau kev ntshai uas yog lub hauv paus ntawm nws tus poj niam txoj kev chim siab. Ces nrog kev khuv leej nws ua tib zoo teb nws tus poj niam. Qhov thib ib, nws lees hais tias nws to taub nws tus poj niam xav li cas: “Thiab … kuv txiv hais rau nws hais tias: Kuv paub tias kuv yog ib tug neeg uas pheej ua yog toog pom ntau yam; … tiam sis [yog tias kuv] tseem yuav nyob hauv Yeluxalees, [ntshe peb] tau raug piam sij nrog kuv cov kwv tij” (1 Nifais 5:4).

Ces nws tus txiv nplij nws lub siab uas ntshai txog nkawd cov tub, raws li tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv ua tim khawv hais tias:

“Tiam sis saib seb, kuv tau txais ib thaj av uas tau cog lus cia lawm, qhov ntawd ua rau kuv zoo siab; muaj tseeb tiag, thiab kuv paub tias tus Tswv yuav cawm kuv cov tub tawm ntawm Lanpas txhais tes, thiab coj lawv rov qab los rau wb nyob nram roob moj sab qhua no dua. …

“Thiab … kuv txiv, Lihais, tau hais cov lus zoo li no … nplij kuv niam … lub siab txog peb” (1 Nifais 5:5–6).

Niaj hnub no tib neeg yuav tsum ib leeg saib ib leeg rau nqi txawm lawv ntseeg thiab coj yeeb yam txawv thiab muaj tej kev xav uas tsis zoo ib yam. Peb yeej tsis paub tag nrho txhua yam uas nyob hauv peb lub siab lub ntsws thiab tsis to taub txog tej kev txom nyem thiab tej yam uas peb xaiv.

Txawm li ntawd los, yuav muaj li cas rau qhov uas Povlauj hais txog kev “hais lus twm lwm tus” yog tias peb muaj siab hlub kom to taub lwm tus txoj kev xav ua ntej? Txawm kuv yeej tsis yog ib tug neeg zoo tag nrho thiab kuv muaj kev txhaum, kuv thov kom nej xyaum nug nrog kev siab hlub xav txog lwm tus, nug hais tias: “Koj xav li cas?”

Nej puas nco qab thaum tus Tswv ua rau Xamuyees thiab Xa-ules xav tsis thoob thaum nws xaiv ib tug tub hluas uas yug yaj, Daviv ntawm Npelehees, los ua Ixayees tus vaj ntxwv? Tus Tswv qhia Nws tus yaj saub hais tias, “Tus Tswv yeej tsis saib ib tug twg raws li neeg ib txwm saib; sawv daws saib ntsej saib muag, tiam sis kuv saib lub siab” (1 Xamuyees 16:7).”

Thaum ncho pa puv nkaus peb qhov chaw tsav tsheb, kuv tus poj niam muaj siab tuab ua qhov uas nws xav tias yuav pov hwm wb tus tub. Kuv kuj xav pov hwm nws thaum kuv xav paub vim li cas nws ua li ntawd. Tsis tseem ceeb leej twg xav qhov yog. Qhov uas muaj nqi yog qhov uas wb ib leeg tau mloog ib leeg lus thiab ib leeg to taub ib leeg.

Qhov uas peb kam pom kev raws li lwm tus pom kev yuav hloov tej lus “twm lwm tus” los ua “tej lus uas muaj nqis.” Tus Thwj Tim Povlauj to taub qhov no, thiab peb txhua tus kawm tau li no ib yam thiab. Tej zaum qhov no yuav tsis kho teeb meem, tiam sis qhov tseem ceeb tshaj yog qhov uas tej zaum tej kev hais lus uas muaj nqis yuav hloov peb lub siab.

Kuv ua tim khawv tias peb yuav “hais lus uas muaj nqis” dhau los ntawm tej lus mos mos thaum lub txiaj ntsim Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv yuav tshoov peb lub siab kom peb xav txog tej yam uas lwm tus xav hauv lawv nruab siab, Nws ua rau peb hloov xwm txheej txaus ntshai los ua tej yam uas dawb huv. Kuv ua tim khawv tias muaj ib tug Cawm Seej uas hlub peb, “saib [peb] lub siab” thiab paub peb xav li cas. Los ntawm Yexus Khetos lub npe, amees.