2010–2019
Tunnistuse saamine valgusest ja tõest
oktoober 2014


Tunnistuse saamine valgusest ja tõest

Teie isiklik tunnistus valgusest ja tõest ei õnnista mitte ainult teid ja teie järelpõlve siin surelikkuses, vaid jääb teiega kogu igavikuks, lõpututes maailmades.

Lennukipiloodina lendasin ma ööpimeduses mitmeid tunde üle mandrite ja ookeanide. Oma juhikabiini aknast öötaevast, eriti Linnuteed vaadates imetlesin tihti Jumala loomingu avarust ja sügavust, mida pühakirjades kirjeldatakse kui „lugematu[t] hul[ka] maailmu.”1

Vähem kui sajandi eest arvas enamik astronoome, et meie Linnutee oli universumi ainuke galaktika.2 Nad arvasid, et kõik, mis jääb meie galaktikast väljapoole, on vaid suur tühjus, igavene vaba ruum – tühi, külm, ilma tähtede, valguse ja eluta.

Teleskoobid arenesid – sealhulgas teleskoobid, mida võis kosmosesse saata – ja astronoomid hakkasid mõistma imelist, peaaegu mõistetamatut tõde: universum on peadpööritavalt suurem kui keegi oli varasemalt uskunud ja taevad on täis loendamatuid galaktikaid, meist kujutlematult kaugel, ja neist igaüks koosneb sadadest miljarditest tähtedest.3

Väga lühikese aja jooksul muutus meie arusaamine universumist igaveseks.

Tänapäeval võime me näha osa neist kaugetest galaktikatest.4

Me teame, et need eksisteerivad.

Nad on eksisteerinud väga kaua aega.

Kuid enne kui inimkonnal olid küllalt võimsad instrumendid, et koguda taevavalgust ja näha neid galaktikaid, ei uskunud me selliste asjade võimalikkusesse.

Universumi mõõtmatus ei muutunud – muutus vaid meie endi võime seda näha ja mõista. Ja selle suurema valguse käes tutvus inimkond imeliste väljavaadetega, mida me polnud kunagi varem isegi ette kujutanud.

Meil on raske uskuda seda, mida me ei näe

Mis oleks, kui teil oleks võimalus reisida ajas tagasi ja rääkida inimestega, kes elasid tuhande või isegi ainult saja aasta eest? Kujutage ette, kui püüaksite neile kirjeldada meie kaasaja tehnoloogiat, mida meie tänapäeval enesestmõistetavaks peame. Näiteks: mida võiksid need inimesed meist mõelda, kui me räägiksime neile lennukitest, mikrolaineahjudest, pihuseadmetest, mis sisaldavad suuri digiraamatukogusid ja videoid meie lastelastest, mida me jagame miljonite inimestega kogu maailmas?

Mõned ehk usuksid meid. Enamik inimesi naeruvääristaks meid ja oleks meie vastu, ehk isegi püüaks meid vaikima sundida või meile viga teha. Mõned püüaksid rakendada loogikat, mõistust ja fakte, nii nagu nemad neid teavad, tõestamaks meie eksitust, rumalust või isegi ohtlikkust. Nad võivad meid isegi hukka mõista, arvates, et püüame teisi eksiteele viia.

Kuid muidugi ei oleks neil inimestel õigus. Nad võivad olla heatahtlikud ja siirad. Nad võivad endas täiesti kindlad olla. Kuid nad ei suudaks näha selgelt, kuna pole veel saanud täielikumat valgust ja tõde.

Valguse lubadus

Tundub olevat inimlik arvata, et meil on õigus, isegi kui meie arusaamad on valed. Ja kui see on nii, siis on meil üldse lootust? Kas meie saatus on loksuda eesmärgitult vastaka informatsiooniookeani lainetel, hüljatuna parvel, mille oleme oma enda arvamustest kokku klopsinud?

Kas on võimalik leida tõde?

Minu sõnade eesmärk on kuulutada rõõmusõnumit, et Jumal ise – vägede Issand, kes teab kogu tõde – on andnud oma lastele lubaduse, et nad võivad ise tõde teada saada.

Palun kaaluge selle lubaduse suurust:

Igavene ja Kõikvõimas Jumal, selle tohutu suure universumi Looja, kõneleb neile, kes astuvad Tema ette siira südame ja tõsise kavatsusega.

Ta kõneleb neile unenägude, nägemuste, mõtete ja tunnete kaudu.

Ta kõneleb viisil, mis on ilmeksimatu ja ületab inimkogemust. Ta annab neile jumalikku juhatust ja vastuseid nende isikliku elu kohta.

Muidugi leidub inimesi, kes halvustavalt teatavad, et selline asi on võimatu, et kui Jumal oleks olemas, siis oleks Tal parematki teha, kui ühe inimese palvet kuulda võtta ja sellele vastata.

Kuid mina ütlen teile seda: Jumal hoolib teist. Ta kuulab teid ja Ta vastab teie isiklikele küsimustele. Vastused teie palvetele tulevad Tema viisil ja Tema valitud ajal ning seetõttu peate te õppima kuulama Tema häält. Jumal soovib, et te leiaksite tee tagasi Tema juurde ja Päästja ise ongi see tee.5 Jumal soovib, et te õpiksite Tema Pojast, Jeesusest Kristusest, ja kogeksite seda sügavat rahu ja rõõmu, mis tuleb taevaliku jüngriraja järgimisest.

Mu kallid sõbrad! Muistses pühakirjas on kirjeldatud üheti mõistetavat katset, millega käib kaasas Jumala lubadus igale mehele, naisele ja lapsele, kes on nõus seda järele proovima.

Esiteks peate te uurima Jumala sõna. See tähendab: lugema pühakirju ja uurima nii muistsete kui ka kaasaegsete prohvetite sõnu Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi kohta – mitte selleks, et kahelda või kritiseerida, vaid siira sooviga tõde teada saada. Mõtisklege asjade üle, mida te tunnete ja valmistage oma meel ette tõde vastu võtma.6 „Kui te ei suuda koguni rohkemat, kui vaid soovida uskuda, siis laske sel soovil endas töötada kuni selleni välja, et ‥ saate anda koha [Jumala sõnale].”7

Teiseks peate kaaluma ja mõtisklema, kartmatult püüdma uskuda8 ning olema tänulik selle eest, kui halastav on Issand olnud oma laste vastu Aadama loomisest kuni meie ajani välja, kutsudes prohveteid, nägijaid ja ilmutajaid juhatama oma Kirikut ja aitama leida meil teed tagasi Tema juurde.

Kolmandaks peate oma Taevaselt Isalt, Tema Poja, Jeesuse Kristuse nimel, paluma teha teile ilmsiks tõde Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kohta. Küsige siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse.9

On ka neljas samm, mille Päästja on meile andnud: „Kui keegi tahab teha [Jumala] tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas mina räägin iseenesest.”10 Teisisõnu, kui soovite teada tõde evangeeliumi põhimõtete kohta, peate esmalt nende järgi elama. Pange evangeeliumi põhimõtted ja Kiriku õpetused oma elus proovile. Tehke seda tõsise kavatsusega ja kindla usuga Jumalasse.

Kui te teete neid asju, siis on teil kindel lubadus11 Jumalalt,et Ta teeb teile selle kohta ilmsiks tõe Püha Vaimu väel. Ta annab teile valgust, mis lubab teil vaadata läbi pimeduse ja näha kujuteldamatult imelisi vaateid, mis on surelikule silmale mõistetamatud.

Mõned võivad öelda, et need sammud on liiga rasked või ei ole vaeva väärt. Kuid minu arvates on see isiklik tunnistus evangeeliumist ja Kirikust kõige tähtsam asi, mida võime selles elus välja teenida. See ei õnnista ega juhi teid ainult selles elus, vaid sellel on ka otsene mõju teie igavesele elule.

Vaimu asju võib mõista ainult läbi Vaimu

Teadlastel oli raskusi universumi suuruse mõistmisega, kuni nad said instrumendid, mis olid küllalt võimsad, et koguda suuremat valgust, nii et nad võisid mõista täielikumat tõde.

Apostel Paulus õpetas sarnase põhimõtte vaimse teadmise kohta. „Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust,” kirjutas ta korintlastele, „sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt.”12

Teisisõnu, kui soovid ära tunda vaimset tõde, pead selleks kasutama õigeid instrumente. Vaimse tõe tundmisele ei saa tulla, kasutades instrumente, mis ei suuda seda tõde ära tunda.

Päästja ütles meile meie päevil: „See, mis on Jumalast, on valgus; ja see, kes saab valgust ja jätkab Jumalas, saab rohkem valgust ning see valgus kasvab üha eredamaks ja eredamaks, kuni saabub täiuslik päev.”13

Mida rohkem me kallutame oma südame ja meele Jumala poole, seda enam langeb meie hinge taevast valgust. Ja iga kord, kui me seda valgust tahtlikult ja siiralt otsime, näitame Jumalale oma valmidust saada rohkem valgust. Pikapeale muutuvad asjad, mis varem olid segased, ähmased ja kauged, meile selgeks, säravaks ja tuttavaks.

Ja samamoodi kui me eemaldame ennast evangeeliumi valgusest, hakkab meie enda valgus kahvatuma – mitte päeva ega nädalaga, vaid pikapeale ja aja jooksul – kuni me vaatame tagasi ega suuda mõista, miks me olime kunagi arvanud, et evangeelium on tõsi. Meie varasem teadmine võib meile isegi rumalusena paista, kuna see, mis kunagi oli selge, on taas muutunud häguseks, segaseks ja kaugeks.

Seepärast ütleb Paulus, et evangeeliumi sõnum on rumalus neile, kes hukkuvad, aga neile „kes päästetakse, on see Jumala vägi.”14

Ei ole mingit lakmustesti

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on koht igasuguse tunnistusega inimestele. Kirikus on liikmeid, kelle tunnistus on kindel ja põleb säravalt nende sees. Teised püüavad ikka veel ise tõde teada saada. Kirik on kodu, kus kõik võivad kokku saada, vaatamata meie tunnistuse sügavusele või suurusele. Ma ei ole teadlik ühestki sildist meie kogudusehoonete ustel, mis ütleks: „Teie tunnistus peab olema vähemalt nii suur, et sisse astuda.”

Kirik ei ole ainult täiuslikele, vaid kõikidele, et „tul[la] Kristuse juurde ja saa[da] täiuslikuks temas.”15 Kirik on teie- ja minusuguste inimeste jaoks. Kirik on vastuvõtmise ja hoolitsemise, mitte eraldamise ja kritiseerimise koht. See on koht, kus me üksteist innustame, tõstame ja toetame oma individuaalsel jumaliku tõe otsingul.

Lõpuks oleme me kõik palverändurid, kes oma jüngrirajal Jumala valgust otsivad. Me ei mõista teisi hukka valguse hulga pärast, mis neil on või mis neil puudub, pigem toidame ja innustame igas suuruses valgust, kuni see kasvab selgeks ja säravaks tõeks.

Lubadus kõigile

Tunnistagem, et enamasti ei ole tunnistuse saamine midagi, mis toimub minuti, tunni või päeva jooksul. See ei saa täielikuks üleöö. Vaimse valguse kogumise protsess on eluaegne püüdlus.

Teie tunnistus elavast Jumala Pojast ja Tema taastatud Kirikust, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust, ei pruugi tulla nii kiiresti, kui te seda soovite, kuid ma luban teile, et kui te teete oma osa, siis see tuleb.

Ja see saab olema hiilgav.

Ma pakun teile oma isikliku tunnistuse, et vaimne tõde täidab teie südame ja toob teie vaimule valgust. See ilmutab teile puhast arukust imelise rõõmu ja taevase rahuga. Ma olen seda ise Püha Vaimu väel kogenud.

Nagu lubavad meile muistsed pühakirjad, paneb sõnulseletamatu Jumala Vaimu kohalolu teid laulma laulu lunastavast armastusest16, tõstma pilku taeva poole ja hüüdma kiitust Kõigekõrgemale Jumalale, teie Varjupaigale, teie Lootusele, teie Kaitsjale, teie Isale. Päästja lubas, et kui te otsite, siis te ka leiate.17

Ma tunnistan, et see on tõsi. Kui te otsite Jumala tõde, siis see, mis praegu paistab hämar, udune ja kauge, tehakse teile tasapisi ilmsiks ja selgeks ning tänu Jumala armu valgusele saab see teile südamelähedaseks. Teile avaldatakse imelised vaimsed väljavaated, mis on inimsilmale kujuteldamatud.

Ma tunnistan, et see vaimne valgus on igale Jumala lapsele kättesaadav. See valgustab teie meelt, ravib teie südame ja toob rõõmu teie päeva. Mu kallid sõbrad! Palun ärge viivitage isikliku tunnistuse tugevdamisega Jumala taevalikust tööst, valguse ja tõe tööst.

Teie isiklik tunnistus valgusest ja tõest ei õnnista mitte ainult teid ja teie järelpõlve siin surelikkuses, vaid jääb teiega ka kogu igavikuks, lõpututes maailmades. Sellest ma tunnistan ja jätan teile oma õnnistuse, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited ja märkused

  1. Ms 1:33.

  2. Vt Marcia Bartusiak. The Day We Found the Universe, 2009, lk xii. Minu jaoks oli alati üllatav, et me oleme oma järeldustes nii kindlad. Vahel on meie enesekindlus nii suur, et arvame ennast omavat kogu tõde. Nagu järgmisel juhul: „Simon Newcomb, Ameerika astronoomia dekaan 19. sajandi lõpust, ütles observatooriumi sissepühitsemisel 1887. aastal, et ”mis astronoomiasse puutub ‥ oleme jõudnud oma teadmiste ülempiirini. ‥ selle tulemusena ei tegele astronoomid enam nii väga uue avastamisega, kuivõrd juba teadaoleva sügavuti uurimisega”” (Bartusiak, lk xv).

  3. Selle „hiljutise” avastuse põhjal on huvitav vaadata kirjakohti Moosese 1:33, 35. Moosese raamat Kallihinnalises Pärlis ilmutati Joseph Smithile 1830. a juunis, peaaegu sada aastat enne seda, kui Edwin Hubble teatas, et oli avastanud kauged galaktikad.

  4. Vt näiteks the Hubble Heritage Image Gallery aadressil heritage.stsci.edu/gallery/gallery.html.

  5. Vt Jh 14:6.

  6. Vt 3 Ne 17:3.

  7. Al 32:27.

  8. Vt ÕL 67:3.

  9. Vt Mr 10:3–5.

  10. Jh 7:17; vt ka Ps 25:14; Jh 3:21.

  11. Vt ÕL 82:10.

  12. 1Kr 2:14.

  13. ÕL 50:24.

  14. 1Kr 1:18.

  15. Mr 10:32; vt ka ÕL 20:59.

  16. Vt Al 5:26.

  17. Vt ÕL 88:63.