2010–2019
Leum El Kahlwem Luhk
April 2015


Leum El Kahlwem Luhk

Kuh lasr in tu na kuh ac pwacye ac ukwe Mwet Lahngo macnsiskihn eklac luhn moul uh pa ma ahkkweyeyuck yohk emet sin sucu suwohswohs uh ac u ma Kraist pa yohk srihpac emet ke ward ac pracns lasr uh.

Ke puhlan pacl luhn Istuh se inge kuht nuhnkuh ac enganwack ke srihpen molwelah utuckuh sin Mwet Lahngo lasr, Jisus Kraist.1

Mwe ahkfohs uh fahsrwelihk fin facluh ke srihpen ma koluk facluh uh oraclah puhla ke ma kuh in sikyak. Ke ohiyacn aetuhi mihsenge uh ma sikyak ke ma koluk, ma suhfal, ac stuhuh oruhmwet puhkantwen in puhla lah moul uh tiac fal na pwacye. Finne ma upac inge kuh in yohk srihpac, elos tiac enenuh in ahkfohsye kuht liki in engankihn ac ahkfuhlwactye iwe wolacna luhn Kraist kacsr uh. Mwet Lahngo sifacna “eis kuhtanglah fin misac.” Ke pahkotwen ac pahkomuhta El eis nuh Facl Sifacna ma koluk ac tahfonglac lasr uh, ohinge molikuhtlac ac ahkfalyelah sap luhn nuhnuhnkuh suwohs nuh sin mwet nuh kwewa suc fah auliyak ac luhlahlfongi ke Inel.2

Kihsac in iwaclah usrnguck Lal pa ma yohk srihpac emet mwet facluh uh koflah in kahlwem kac. Mukwikwi ke luhng kuhlwacng se inge sang mihs ma ahluhkwelah etuh uh.3

Na kuht ac mukwikwi fuhkah nuh ke ma pwacye koluk ma rauni kuhtlac uh?

Petsac
Some yellow flowers on a mound of dirt.

Muhtwacn kiyuck, Mary, el kwacna luhngse sunflower uh. El engankihn ke elos, ac oasr ke oacna sie acn uh, sukokyak sisken inkacnek uh. Oasr soko inkacnek tiacna pef ma yucyak nuh ke lohm sin ninac ac pahpah mahtuh kiyuck ah. Ke kuht muhtwacwacack kahsruhsr ke inkacnek soko an, Mary el kwacna fahk, “Yac kom nuhnkuh tuh kuht fah liye sunflower kahto ah mihsenge?” Kuht lut na pwacye lah sunflower ah kap na upac ke fohk ma tatauh ke kuhfwen ma imac ac stosah luhlahp an ac puhkantweni luhn kuhfa ma tiac motkweyuck muh fohk fal nuh sin ros kap wel in kapwack uh.

Petsac
Yellow flowers by some water

Sie sin atac usrnguck emet ke sunflower kapwel fuhsr inge, weacng in kap ke fohk ma tiac arlac wo, pa ohiyac ma fihtac ke ros fuhsr an ukwe faht an ahluhkwelah acn lucng. Ke oruh ma inge, ac eis kuh in eis moul met liki ros rangrang na kahto tuhkuh kac uh.

Oacna sunflower fuhsr sacn, ke kuht ukwe Mwet Lahngo luhn facluh, Wen nuhtin God, kuht oraclah wo ac wolacna macnsiskihn ohiyac koluk puhs ma rauni kuhtlac uh. Pwacyena El pa kahlwem ac moul lasr uh.

Lun puhpuhlyuck ke wheat ac mah koluk uh, Mwet Lahngo El fahkwack nuh sin mwet tuhma lutlut Lal lah mwet suc ahkkolukye ac oruh ma koluk fah itucklacliki tohkohsrahi Lal.4Tuhsruhk sramsram ke luhlahlfongi, El fahk, “Na mwet lun God elos ac fah saromrom oana faht uh in Tokosrai lun Papa tumalos.”5Ke kunohkohn lasr kais sie, mwet tuhma lutlut luhn Kraist, moul ke sie facluh sensen ma oasr fohs kac, kuht kuh in kapwack ac fahrngwelihk kuht fin yoki ke luhngse luhn Mwet Lahngo lasr ac puhsisacl in ukwe luti Lal uh.

Kuh lasr in tu na kuh ac pwacye ac ukwe Mwet Lahngo macnsiskihn eklac luhn moul uh pa ma ahkkweyeyuck yohk emet sin sucu suwohswohs uh ac u ma Kraist pa yohk srihpac emet ke ward ac pracns lasr uh.6

Ao Ekahsr E Lohm ah

Kunohkohn luhn sucu ke plwacn luhn God uh pa “in use nuh sesr engan, in kahsrwe kuht luti ip yohk suwohs ke sie acn luhngse, ac in ahkoekuhtlac nuh ke moul ma pahtpaht.”7Facsin kahto ke mukwikwi ke alu lohm ah enenuh in eklac sie ip loal ke moul luhn tuhlihk nahtuhsr uh.

Uncle se luhk Vaughn Robert Kimball el sie tuhlihk lutlut na wowo, kena in sie mwet sihm, ac sie quarterback ke football luhn BYU. Ke Tisacmpuh 8, (sie yucfoko angngaul sie)1941, lwen se tukun tatngaluh luhn Pearl Harbor ah, el welah U.S. Navy. Ke el oruh kunohkohn lal in welah fin acn Albany, New York, el sang sie pohloh sramsram fototo nuh sinReader’s Digest. Kampihni sac molweacng nuh sel (tala lofko) $200 ac oraclah sie ipin sifac lal “Ao Ekahsr E Lohm ah,” ke ma oreklac ke Mei (sie yucfoko angngaul ahkosr) 1944.

Kahsruh lal nuh sinReader’s Digest,ma el sramsram oacna sie seluh, ritiyuck ke ip inge:

“Ao Ekahsr E Lohm ah:

“Sie ekuh ah fin acn Albany, New York, nga siyuck sin sie seluh ah ao ekahsr inge. El ollah sie ao na luhlahp ac fahk, ‘Ao 7:20.’ Nga etuh lah ekwelac. ‘Ao nuhtum an tui, ac?’ nga siyuck.

“‘Moh,’ el fahk, ‘nga srwackna oasr ke Mountain Standard Time. Nga ma southern Utah. Ke nga welah Navy ah, pahpah tuhmuhk ah use nuh sihk ao se inge. El fahk lah ac fah kahsrweyuc esamyac lohm ah.

“‘Ke ao nuhtihk uh fahk 5 a.m. nga etuh lah Pahpah el kahsruhsr som in eis mil ke kaho uh. Ac kuhtwena fong ke fahk muh 7:30 uh nga etuh lah nohfohnna sucu ah raunwelah tepuh in mongo soko, ac Pahpah el kuloh nuh sin God ke ma oasr fin tepuh ah ac siyuck Sel in karihngihnyuc,’ … el ahksahfyelah. ‘Nga kuh in sokwack acn nga oasr we uh arlac fihsrwacsr. Ma nga ke etuh uh pa pacl Utah uh.’”8

Tok tukun sang pohloh sramsram sac, Vaughn el pakpucki in kuhlwacnsap ke soko oak ke Pacific Ocean. Ke Mei 11, (sie yucfoko angngaul limekohsr) 1945, ke el wi sokocarrier USSBunker Hill sisken acn Okinawa, oak soko ah pamiyucki sin lukwac oaksohk in misac uh.9Apkuhran in crewmen 400 misac weacng Uncle Vaughn se luhk ah.

Elder Spencer W. Kimball el tahfwelah luhngse ke insiacl nuh sin pahpah tuhmwacl Vaughn ah, ahkkahlwemye suwohswohs lal Vaughn ah ac lwelah luhn Leum tuh elos suc misac in nga fah tiac puhla misac, tuh ac fah arlac wo nuh selos.”10Pahpah tuhmwacl Vaughn ah fihsrwacsr in fahk lah finne Vaughn el tihli in meoa uh, poun God fah esaclos nuh lohm inkuhsrao selos.11

Yac longoul alkosr tohkoh, Prestuhn Spencer W. Kimball el sramsram kacl Vaughn ke toeni luhlahp sac. El fahk ke ip: “Nga etuh sucu se inge na pwacye. … Nga sikuck muhtuhnte ke pruhe yohk yohrohlos. … Ahkpah lohm ah sikyak ke mwe insewowo ma pahtpaht luhn sucu luhlahp se inge.” Prestuhn Kimball el sapkihn sucu nuh kwewa “in oasr intwelos … pruhe ke wen ac acn nahtuhlos pacl luo ke lwen se.”12

Tamuhlwel ac tahmtahel, kuht fin suwohs in eispruhe in sucu, lutlutkihn ma suhmuhslah, ekuh in toeni luhn sucu, mwe insewowo ke pristut, ac akihlen lwen Sahpuht, tuhlihk nahtuhsr uh fah etuh pacl ekahsr ke lohm ah. Elos fah ahkolah nuh ke sie lohm ma pahtpaht inkuhsrao macnsiskihn na ma sikyak nuh selos ke facluh upac se inge. Yohk srihpac na pwacye tuh tuhlihk nahtuhsr uh in etuh lah elos luhngseyuck ac sef lohm ah.

Mukul ac muhtwacn kiyac uh pa partner oacna sie se.13Oasr lalos kunohkohn sienalac ma tuhkweni orekma fal. Muhtwacn kiyac an kuh in isus tuhlihk, suc ahkinsewowoye sucu an nohfohn. Mukul tuhma an kuh in eis pristut, ma ahkinsewowoye sucu an nohfohn. Tuhsruhk ke mwe kahsruh luhn sucu uh muhtwacn ac mukul tuhma, oacna partner oacna sie, oraclah sulaclah yohk srihpac emet uh. Elos sulaclah ohiyac ma tuhlihk ac lutiyuck ac kaiyuck, ohiyac ma mani uh ac orekmakihnyuck, acn elos fah muhta we, ac sulaclah puhs sahyac luhn sucu uh. Ma inge tuhkweni oreklac tukun suk kolyuck sin Leum. Finsrak uh pa sie sucu ma pahtpaht.

Kahlwem luhn Kraist oreklac loal insiyacn tuhlihk Nahtuhl nohfohn sie etuh ke ma pwacye ma pahtpaht luhn sucu. Sie sin mwet sihm pahyuck, tiac ma ke luhlahlfongi lasr uh, fahk ohinge: “Yohk na pwacye ma ke moul uh tiac yohk srihpac, [tuhsruhk] … sucu uh ma pwacye se, ma yohk se, ma pahtpaht se; ma in liye ac karihngihn ac in pwacye nuh sel.”14

Alu uh Kahsrwe Kuht Lohacng Yohkna nuh sin Mwet Lahngo oacna sie Sucu Tuhkweni

Ke ma weacng nuh sin sucu, kunohkohn luhn Alu uh oacyacpac yohk srihpac. “Alu uh sang u ac enenuh nuh ke lutiyacn wosasuc luhn Jisus Kraist nuh sin tuhlihk nuh kwewa nuhtin God uh. Ma inge sang wal in pristut in ahkfahsrye akwuck ke molwelah ac enganwack nuh sin mwet nuh kwewa suc suwohswohs ac kena in eis ma ingacn uh.”15

Ke facluh oasr fohs fahsrwelihk, ma koluk, ac sie ma ahkuhtweyac yohk ke facsin siena ac tiac oacna sie. Ke Alu uh, sahyacn nuh ke u ke kahs uh, ward ac pracns lasr ah ma sefanna. Kuht tiac orekwelihk ke class kuh wal.16Kuht engankihn ke pwacyeiyac na lah mwet ac facsin nuh kwewa uh tuhkweni fahsrweni ke sie un mwet alu suwohswohs. Sucu ke ward lasr ah yohk srihpac nuh ke oraclah wo, engan, ac kuh lasr sifacna uh in oacna Kraist yohk.

Facsin uh kwacna ahkfohsyeack mwet uh ac kuhtuh pacl uh sie kahsruh nuh ke fohs ac ahkkoluk uh.17Lun Puk luhn Mormon uh kuhtuh sin pohloh kahs suhfal uh orekmakihnyuck in ahkuhtweyac facsin luhn pahpah koluk ma kol nuh ke fohs, mweun, orekma koluk, ac finne kuhnahoslah luhn mwet ac muhtuhnfacl uh.18

Wacngihn acn in muhtwacwacack wo emet ke ma suhmuhslah uh likina [ahkahkosr] 4 Nephi nuh ke sie ahkuhtweyac luhn facsin ke Alu uh ma yohk srihpac nuh sesr nohfohn. Ke fuhs[luo] 2ritiyuck ke ip, “mwet nuhkwewa forlah nuh sin Leum, fin acn ah nohfohn, kwewana mwet Nephi ac mwet Laman, ac wacngihn fohs ac akuhkuhin inmahsrlolos, ac mwet nuhkwewa tuh orekma suwohs nuh sin sie sin siepac.” Ke fuhs 16 kuht riti, “Ac pwacyena lah tiac kuh in oasr sie un mwet engan yohk liki inge inmahsrlon mwet nuhkwewa suc tuh oreklac ke poun God.” Ac tukun ma inge na mihs ac luhngse luhn God sifil pac fohlohkoh nuh inmahsrlon mwet ah.”19Pa inge facsin ma kuht kena in eis uh.

Ma yohk srihpac ac luhlahlfongi ke facsin loal uh pa sie ip yohk srihpac emet kacsr uh. Facsin in kihsac, tarilac, luhlahlfongi ac suwohswohs uh enenuh in luhngseyuck ac sruokyucki na. Sucu uh enenuh in engankihn ac karuhnganwacng facsin ma muhsahelah luhlahlfongi uh.20

Sie sin ip yohk srihpac emet ke kuhtwena facsin uh pa kahs la uh. Fin acn San Francisco, California, area, ma nga muhta we ah, oasr u itkohsr ke kahs tiacna native. Mwe luti lasr ke kahs uh ahkuhtweyucki kesection (yucngucul) 90, fuhs (singucul sie) 11 ke Doctrine and Covenants, ma luti lah ke lwen sahflah uh, mwet nuh kwewa fah lohng fohnlah luhn wosasuc uh ke kahs lalos sifacna.

Ke tuhlihk nuhtin God uh pruhe nuh Sel ke kahs lalos sifacna uh, pa ingacn koanon nguhnal ac puhla loal lalos uh. Kahlwem na pwacye lah kahs ke insiyac uh sacohk nuh sin mwet nuh kwewa.

Tamuhlwel mahtuh se wiyuck, Joseph, el sie medical doctor ac pracktis ke yac pucspucs fin acn San Francisco Bay area ah. Sie mempucr mahtuh ke Alu Samoa, suc pa sie mwet ono sasuc, tuhkuh nuh ke ohfohs lal ah. El kweokkihn ngal na upac uh. Motkweyuck muh el oruh kidney stone uh ac ahkwoyeyuck fal uh uliyuckyang. Mempucr luhlahlfongi se inge fahk lah finsrak yohk lal pa in kena etuh ma enenuh uh elan kuh in pruhe Samoa nuh sin Pahpah tuhmwacl Lucng ke elyah ke mahnol an.

Yohk srihpac na pwacye nuh sin mempucr uh in etuh wosasuc ke kahs ke insiyaclos uh elos in muh kuh in pruhe ac mukwikwi fal nuh ke ip yohk ke wosasuc uh.21

Finne ke kain in kahs ac facsin na moklweyuck kahto uh, kuht enenuh in tuhkweni fahsrweni ke nguhn ac puhla ke tuhkweni ac luhngse.22Leum El fahk na pwacye lah mwet nuh kwewa enenuh in oasr nuhnak ingacn la pac nuh sin mwet sahyac uh ma oasr lal nuh sel sifacna uh. Kuht enenuh in tuhkweni. Ac kuht fin tiac tuhkweni, kuht tiac mwet Lal.23 Ke kuht sekoi kain in facsin fal uh, finsrak lasr pa in tuhkweni ke facsin, ohiyac, ac mukwikwi ke wosasuc luhn Jisus Kraist ke ohiyac nuh kwewa.

Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah Fokokoi Likina Met Ah

Kuht akihlen lah kuhtuh mempucr uh kihsen siyuckkihn ac elyah ke elos suk in ahkkweye luhlahlfongi ac fahkwack luhlahlfongi lalos uh. Kuht enenuh in taran in tiac ahkkolukye kuh nuhnuhnkuh mwet na nuhnak ohingacn uh—yohk kuh srihk. Ke pacl sacn pacna, mwet ma elyah an enenuh in oruh ma nuh kwewa elos kuh in oruh in muhsahelah luhlahlfongi ac fahkwack luhlahlfongi lalos sifacna. Puhsisacl ac mongfihsrwacsr in lutlutkihn, motko, pruhe, ac moulkihn ip yohk uh, ac eis kahsruh yurin mwet kol fal uh pa inkacnek wo se emet in ahkwoye kihsen siyuck kuh elyah inge.

Kuhtuh mwet uh fahk lah puhs mempucr som liki Alu uh mihsenge, ac lah oasr tahfuhluo ac suhlahlahlfongi yohk likina pacl somlah ah. Ma inge tiacna pwacye. Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah fokoko likina met ah. Pihsen mempucr eslah inel liki ma sihmlac luhn Alu uh srwackna srihklac ah na ac pa yohkna pwacyena srihkweni ke yac inge likina yac somlah ah.24Pihsac kapwack ke kain srihkasrak, ma oacna mempucr eis mwe sang wolacna wi sie pwepuh in lwelah nuh tempuhl sasuc, mwet mahtuh moli sie tahfuh singucul fohnlah, ac mwet ma kuhlwacnsapuh misin uh, puhslac na upac. Lwelah nga in sifilpac fahk, Alu uh fokokoi likina met ah. Tuhsruhk, esam lah nguhn nuh kwewa yohk srihpac nuh sin God.25Kuht ahsrwelah pahosr nuh sin mwet nuh kwewa.

Fin ma upac koluk kom lain ingena oacna in upac ac luhman toasr, ac apkuhran na in koflah muhtwacnglah, esam lah kweok loal ke nguhn ma puhlakihnyuck e Gethsemane ac ahkkoluk ac ngal fin Calvary, Mwet Lahngo El ahkfahsryelah Iwaclah sac, ma ahkwoyelah ma toasr nuh kwewa ma sikyak ke moul se inge. El oruh keiwos, ac El oruh nuh sihk. El oruh ke srihpen El luhngse kuht ac ke srihpen El ahkos ac luhngse Pahpah Tuhmwacl. Kuht fah moliyucklac liki misac—finne fin mahnosr tuhlac in meoa uh.

Mwe karihngihnyuck lasr ke moul se inge ac nuh ke ma pahtpaht fah tuhkuh nuh sesr ke suwohswohs luhn kais sie ac sucu ac akwuck luhn Alu uh, ac ukwe Mwet Lahngo. Pa inge acn in wihklac lasr nuh ke ma upac uh. Nuh suwos suc puhla lah elos muhkahimtacl kowos kuh in mukwikwi na pwacye ke suwohswohs etuh lah Iwaclah sac fah karihngihn ac ahkinsewowoye kowos yohk liki kuh in kahlwem lowos an.

Kuht enenuh in esam Mwet Lahngo, liyacacng olwelah lasr uh, ac ukwe Wen nuhtin God oacpacna ros fuhsr uh ukwe kahlwem luhn faht ah. In ukwe kahlwem ac srihkasrak Lal fah use nuh sesr pwacr, engan, ac mihs. Ke Psalm 27ac soko on ma nga luhngse yohk fahkwack, “Leum pa kahlwem luhk ac molwelah luhk.”26

Ke kapihn wik ke Istuh se inge, in oacna Mwet Sap luhn Mwet Lahngo, nga fahkwack mwe lohoh muhtahl ke Sifil Moulyak luhn Jisus Kraist. Nga etuh El moul. Nga etuh Puhsrwacl. Nga fahkwack luhlahlfongi ke wolacna Lal ac ke ma pwacye ke Iwaclah ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye2 Nephi 9:20–22.

  2. Liye Mosiah 15:8–9.

  3. Liye Philip 4:7.

  4. Liye Matthew 13:41.

  5. Matthew 13:43.

  6. Liye Doctrine and Covenants 115:5–6.

  7. Handbook 2, Administering the Church (2010), 1.1.4.

  8. Vaughn  Roberts Kimball, “The Right Time at Home,” Reader’s Digest, Mei 1944, 43.

  9. Liye lwacta sel Kacptin G. A Seitz, U.S. Navy, USSBunker Hill, fihliyucki Mei 25, 1945, nuh sin pahpah tuhmwacl Vaughn Kimball ah, Crozier Kimball, Draper, Utah.

  10. Liye lwacta sel Spencer W. Kimball, lwen pa Jun 2, 1945, nuh sel Crozier Kimball;Doctrine and Covenants 42:46.

  11. See Crozier Kimball, in Marva Jeanne Kimball Pedersen, Vaughn Roberts Kimball: A Memorial (1995), 53.

  12. Spencer W. Kimball, “The Family Influence,”Ensign, Julahe 1973. Spencer W. Kimball el pa Prestuhn ke U luhn Mwet Sap Singucul Luo in pacl sac.

  13. Liye “Sucu: Sie Mwe Fahkwack nuh fin Facluh,” Ensign kuh Liahona, Nohfuhmpuh 2010, 129.

  14. Carla Carlisle, “Pray, Love, Remember,”Country Life, Septempuh 29, 2010, 120.

  15. Handbook 2,1.1.5.

  16. Liye 4 Nephi 1:26.

  17. Facsin uh kwacna sramsramkihnyuck ke facluh mihsenge uh. Ke yac 2014 kahsfacsinpa finne kahs yohk srihpac se emet ke yac sacn ke Merriam-Webster.com.

  18. LiyeAlma 9;Helaman 5.

  19. Liye4 Nephi 1:15.

  20. Philosopher pwengpweng se German Goethe el suhmuhslah, “In kuh in sruokyacna ma pahpah tomom an usot nuh sum uh, kom enenuh in sifacna orekma in eis kac!” (Johann Wolfgang von Goethe,Faust,trans. Bayard Taylor [1912], 1:28).

  21. Pa inge sie srihpac Alu uh luti wosasuc uh ke kahs 50 ac luhngaslah Puk luhn Mormon nuh ke kahs 110. Ne ohinge, sie sin ma upac fin facluh uh pa in luti kahs luhn muhtuhnfacl ma kom muhta we uh. Pahpah ninac uh enenuh in kihsackuhnlah in kahsruh fihl se fahsruh uh lotwelah kahs ke muhtuhnfacl elos ingena muhta we uh. Kahsrwelos oruh kahs ingacn kahs ke insiyaclos.

  22. Liye Mosiah 18:21.

  23. Liye Doctrine and Covenants 38:25, 27.

  24. Ke yac 25 somlah ah, nempuh na pwacye ke mempucr som liki Alu uh srihkweni ac Alu uh apkuhran na in yohk likina met ah. Percentage ke mwet som uh srihkwena na pwacye.

  25. Liye Doctrine and Covenants 18:10.

  26. Psalm 27:1; liye pac “The Lord Is My Light,” Hymns, no. 89.