2010–2019
Wasa Tenek, Limpoak oh Kalahngan Tuhpeneie
April 2015


Wasa Tenek, Limpoak oh Kalahngan Tuhpeneie

Sises Krais ketin kalokolok, pwoula oh iasada sang mehla pwe En kak pwek kitailda ong mour soutuk.

Perian ehu –Jimmy sounpar 14 [eisek pahieu] oh John sounpar  19 [eisek duwau] (kaidehn uhdahn edera met) soang en douda ni keilen wahu loal ehu nan Snow Canyon State Park nan ahi tungoal wasa pali eir en Utah ahpw sohte ara sahl, selpene, oh dipwsoun dou teikan. Ni ara kereniong lel powe douluhl, ira diarada me mie takai ehu uhiei oh perehla wasa ira kak douda ie. Ira sohte kak doula powe oh met pil sohte kak pwuredihsang. Ira tengalahr. Mwurin John eh kilengseli ni keneinei, e diar wasa kis me kak sokie pwe en sewesedahla rie pwutak tikitiko poweo. Ahpw sohte was me e pahn kak pein doudahlaie. Ehu eh pirekekseli pwehn kilangada wasa me e pahn kak sokie de koledi pwehn kak douda, ehu ah kehn me paliwereo tepdahr dau. E tepda saloh, oh tepda per pwe e de mehla.

Ni eh solahr kak wie mwoatmwoatou, John medewehda me ihte me e kak wia en lusuk takai me uhieio pwehn kak koledi powe. Ma e lel mwo, pwehki kehlail en peh ko, e pahn kak pein waikadahla ih poweo.

Ni pein ah koasoai, e nda:

Mwohn ei lus I ndahiong Jimmy en kohla oh rapakihda ehu rahn tuhke kehlail pwehn kauwedihdohngie, ahpw I ese me sohte rahn tuhke kak dierek pohn takaio. I wia mwo pwehn pitiala rieio ekis wasa. Pwe ma ahi luso sohte pweida, ihte me I kak wia I en dehr mweidohng riei me tikitiko en kilang ei pahn pwupwidi oh mehla.

Ni ahi kiong ih ansou mwahu en kohkohlahsang wasao, I wia ahi keimwseklahn kapakap—me I mwahuki ahi peneinei en ese me I pokepoke irail oh Jimmy en kak pein doudi oh pwurala ni ihmwo—ngehi eri lus. I mwur kekehlailte pwe ahi luso inenen dei pwe kereniong keimw en pehi ka en lel pohn takaio, Ahpw ni pehika eh pwupw pohn takaio, I sohte dehmada mehkoat likin pihk pohn takai patapato. I tamatamante uwen ahi salohkihda ahi wie mwotomwotou sohte mehkoat me I kak koledi oh katengtengie. I kehn sendin pehi kan tepda kiris kohdi pohn pihko pohn takai patapato. I ese me ahi mour imwiseklahr.

Ahpw ni ansouohte, likamw liol eh kin pir nan melimel, peh riau pwaradahsang wasa kis pohn takaio, kolekihdi pehi kat uwen kehlail me inenen laud sang uwen laud en peh ko. Riei pwutak pwosono sohte kohla rapahki rahn tuhke me mih pohn takaio. Ni eh lemelemehngki dahme I pilahne I en wiao e sohte mwekidki ins ehu. Ihme e wia, nennenla awiawi—kerenieng sohte esingek—wehwehki ni mehlel me ihte ma I pweipwei I pahn lus. Ni ahi lus, e parokedi pehika, koliehdi teng oh sohte mweidong I en pwupwidi. Riei pwutak peh kahlail ko dorehla ahi mour rahno ni ahi wie mwoatmwoatoau sohte sawasepei oh sohsohpai mehla keren.1

Rahnwet Rahn Sarawi en Easter. Tehn kitail anahne tamatamanansou koaros (kitail inouki nan atail kapakap en kamadipw sarawi wihk koaros), ahpw rahn wet wia rahn me keieu sarawi nan pahr wet pwe kitail kin kataman riatail ko me kapahdo pehrail ko oh kapitkitail sang mehla, sang atail pwupwidi kan oh atail sohpweida kan, sang atail pahtou kan oh dihpatail kan. Ni ahi doadoahngki mour en soi me kohdahsang ahn John oh Jimmy peneinei, I kaping kalahnganki Tomw oh Iasadahn Kauno Sises Krais oh pohnese mwekid kan me mie nan sapwellimen Koht pilahn sarawi me elehda oh kasalehda mwahu duwen limpoak me Sises ketkihdong [kitail].2

Nan mwehi kapw wet me mour en sampah kehlaillahr, e pahn wia mehkoat sohte kaperen ma kitail kosoia duwen ahn Adam oh Ewa ara pwupwidio. Ahpw ni mehlelo kitail sohte kak wehwehkihla ni mehlel Tomw oh Iasadahn Krais oh kitialpilsohte pahn kak kesempwalikihla nimehlel kahrepen Sapwellime ipwidiodeSapwellime kammatalao—de kitail pil sohte kak kawauwih Krismas de Easter—ma kitail sohte wehwehki me mie aramas riemen adaneki Adam oh Ewa me pekasar sang Eden oh ale kalokepen ara pwupwidio.

I sohte ese dahme wiawi ni oaritik pohn sampah mwohn mwo, ahpw I ese me ira meh rimeno kepikpikdahsang ni limen Koht, oh erein ansou kis ira wie koukouson kelehpw nan paradais wasa me kin sohte mehlahn aramas oh sohte kak en ahniki peneinei, oh I pil ese me sang ni pein ara pilipil kan ira kawehla ehu kosonned en Koht me kahrehda ira anahne mwesel sang nan mwetuwelo ahpw ira mweimweiong ira en kak nainikihda seri mwohn ara pahn mehla.3 Me patehng ara kalokoloko oh kalaudehla ara pahtouo oh kapingada ara mour, sapwung me ira wiahdaho pil kahrehda Koht ketin rirsang palingenira kohkohlahte. Pwehki atail ipwidiong nan dihpo oh pwehki kitail pil pahn kasapwungehla kosonned kan en Koht, kitail pil iang ale soangen kalokolokohte me Adam oh Ewa ale.

Ehu kahpwal kaweikek met! Aramas koaros wie pwumpwupw sohte mehkot kak koledi—ohl, lih oh seri koaros miehier nan ahd en mehla soutuk—ngenirail kan kohkohlang kalokolok soutuk. Iei mwo duwen mwomwen mour wet? Ih mwomwen imwseklahn aramas met? Da kitail koaros wie mwotomwotou nan wahu kopou ieu, sohte me nsonohkinkitail, emen emen te pein nannanti en diar mehkot me e kak koledi—ahpw sohte ihte atail kehn sendin pehtail kirikiris nan pihk, sohte mehkoat kak dorei kitailla, sohte mehkot kitail kak koledi, pwe kitail en katengtengdi. Da sohte kahrepen oh katepen atail mour—ihte lus uwen atail kak lus ile, kolkoldi erein sounpar isihsek, eri sohte pweida oh pwupw, oh wie pwumpwupw kohkohlahte?

Pasapeng ong peidek ko sansal oh soh douluhl! I kadehdehki soukohp en kawa ko oh ansou wet me mehkoaros me wiawiher koasondihsangehr Ih me eripit oh mwahngih mehkoaros.4 Pwe sangete ansou me Adam oh Ewa mweselsang nan Mwetuwel en Eden, Koht Samatail, ni ah ketin kasik dahme Adam oh Ewa wiahdahro, poaronehdo tonleng kei sang nanleng pwe ren padahkihong ira- oh nan erein dih kan kohkohdo oh lel rehkitail- me mwekid kan me wiawiher kosondiong atail popohl soutuk. Iei kisehn Sapwellime pilahn sarawio me ketkihdo Sounkomouro, Ieros en Koht, me Wahnparon Paul kin ekerki Ih pil emen Adam,5 me pahn ketdo sampah ni ansou me konehng pwe en ketin tomwiki dihp me Adam tepin wiahdao. Tomwo iei me ni unsek kalewedier mehlahn paliwar oh kahrehiong aramas koaros sohte lipilipil me neitikdier oh me pahn neitikdi nan sampah en kak iasada. Ni kalahngan e pil pahn kahrehda mahkpen dipatail koaros sang Adam lel ni imwin sampah ma aramas pahn koluhla oh kapwaiahda kosonned sarawi kan.

Ni ei wia emen Sapwellime soun kadehde me kasarawilahr, I kalohkihda ni menseng en Easter wet me Sises en Nasered me ketin wia Sounkomour en sampah, “keimwseklahn Adamo,”6 me tapiada oh kaunsekala atail pwoson, me wia Tapi oh Imwin mour soutuk. Paul koasoaia. “Pwe duwen aramas koaros ar kin mehkihla ar minimieng Adam ih duwen koaros eh pahn iasadahng mour pwehki ar minimieng Krais.”7 Oh ihme soukohp Lehi pil kosoia: “Adam pwupwila pwe aramas en kak. … Oh Mesaiao pahn ketido ni ansou me pahn konehng, pwe en kak kamauhrala nein aramas seri kan sang nan pwupwilao.”8 Ihme keieu unsek, soukohp Jacob nan Pwuken Mormon padahngki kisehn padahk en rahn riau duwen Tomw en Sises Krais me “iasadao anahne … wiawi … pwehki pwupwilao.9

Eri rahn wet kitail kawauwih kisakis en powehdi pwupwidi koaros me kitail lelohngehr, pahtou koaros me kitail ahnekiher, kamwaros koaros me kitail alehier, kamasepwehk koaros me kitail sohpaiehr—oh kitail pil kawauwih kisakis en atail iasada sang mehla oh ale mahkpen dipatail kan. Kisakis en powehdi wet mie pwehki mwekid kei me wiawi ni imwin ehu wihk me duwe met pohnangin soupar riekid samwa samwalahr nan Serusalem.

Tepda sang ni weikeklahn ngeni nan Mwetuwel en Kedsemeni, keseula ni Kalohpwualao ni lohpwuo pohn Kalpweri, oh keimwsekala ni menseng en Rahn Sarawi kaselel ehu nan sousouo, ohl sarawi, mwakelekel, sohte dipe Iehros en Koht, wiahier dahme sohte aramas mehla men wiadahr nan poadoapoad en sampah. Sang pein Sapwellime manaman, E ketin iasada sang mehla, oh Kahlepeo oh Palingenio sohte pahn pwurehng katohrohrpeseng. Pein Ih ketin pilada en ketikihsang likoun seridi me kidimpene Kahlepeo oh ketikihdi lihmwen pwudo me miher pohn Sihlangio, “limilimpene mi ekis wasa,”10 iren pwuhk sarawi kan mahsanih.

Me wiawiher nan irair en rahn siluTomw oh Iasada patehng mehkoaros me Sises ketin ketier loalle wia ansou me keieu kesemwpwal, tohnmetei me wia inoandehn tohnmetei koaros, me kasalehda limpoak poatoapoat keieu laud me ahpwtehn wiawi nan poadoapoad en sampah. Sises Krais ketin pwoula oh iasada sang mehla pwehn kak ketin, likamw liol eh kin pir nan melimel, kapahdo lime riau ko, pwehn kolkitaildi, ale kitail, oh sang ni atail papah Ih, pwekekinkitailda ong mour soutuk.

Easter wet I kaping kalahngan ong Ih oh Sahmo me ketikihdohng kitail Ih pwehn doareikitailla pwe Sises wie ketket ni eh powehdier mehla, mendahte Eh wie ketiket pohn alualuwe me olahr ko. Easter wet I kaping kalahngan ong Ih oh Sahmo me ketikihdo Ih pwe Sises en ketikihdo kalahngan soutuk, tehn E ketikihdoki lime ko me olahr. Easter wet I kaping kalahngan ong Ih oh Sahmo me ketikihdo Ih pwe kitail en kak koul nan mwetuwelo me pwudau kadirehla, ni lohpwuo, oh nan sousou me solahr toweo:

Mehd laud, mehd kaselel, mehd unsek,

Komour kaudiahlo,

Wasa tenek, limpoak, oh kalahngan tupene ie

Ni popohl sarawi!11

Ni mware sarawi me iasadahro Sises Krais, amen.