2010–2019
Olge eeskujuks ja valguseks
Oktoober 2015


Olge eeskujuks ja valguseks

Kui järgime Päästja eeskuju, siis on meil võimalus olla teiste elus valguseks.

Vennad ja õed! Kui hea on taas kord koos teiega olla. Nagu te teate, on meid pärast viimast kohtumist aprillis kurvastanud kolme armastatud apostli, juhataja Boyd K. Packeri, vanem L. Tom Perry ja vanem Richard G. Scotti siitilmast lahkumine. Nad on naasnud oma taevasesse koju. Me igatseme neid. Oleme ääretult tänulikud nende kristliku armastuse eeskuju ja inspireeritud õpetuste eest, mis nad on meile kõigile jätnud.

Me tervitame südamest meie uusi apostleid vanem Ronald A. Rasbandi, vanem Gary E. Stevensoni ja vanem Dale G. Renlundi. Need mehed on pühendanud end Issanda tööle. Nad on hästi valmistunud, et täita neid tähtsaid ülesandeid, milleks nad on kutsutud.

Mulle on hiljuti pühakirju lugedes ja nende üle mõtiskledes jäänud eriliselt silma kaks kirjakohta. Mõlemad neist on meile tuttavad. Esimene on pärit mäejutlusest: „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.”1 Teine pühakirjakoht tuli mulle meelde, kui mõtisklesin, mida too esimene salm tähendab. See on kirjas apostel Pauluse kirjas Timoteosele: „Ole usklikele eeskujuks sõnas, elus, armastuses, usus, meelepuhtuses.”2

Usun, et teine pühakirjasalm suuresti selgitab, kuidas rakendada ellu esimest. Meist saab usklikele eeskuju, kui elame Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi sõnas, elus, armastuses, usus ja meelepuhtuses. Kui seda teeme, lööb meie valgus särama ja teised märkavad seda.

Igaüks meist on tulnud maa peale Kristuse valgusega. Kui järgime Päästja eeskuju ja elame nii, nagu elas ja õpetas Tema, siis põleb see tuli eredalt meie sees ja valgustab teed ka teistele.

Apostel Paulus loetleb viis usklike omadust – omadust, mis lasevad meie valgusel paista. Vaadakem neist igaühte eraldi.

Esiteks, tahaksin rääkida sellest, et meil tuleb olla eeskujuks sõnas. Sõnad, mida lausume, võivad meelt ülendada ja innustada või kahjustada ja alandada. Tänapäeva maailm on täis inetuid sõnu, mis näivad meid ümbritsevat pea igal pool. Raske on mitte kuulda Jumaluse liikmete nimede hooletut tarvitamist. Labased väljendid näivad olevat televisiooni, filmide, raamatute ja muusika lahutamatu osa. Solvavad märkused ja vihakõne levivad takistamatult. Kõnelgem teistega armastuse ja austusega, hoides oma kõnepruuk puhtana ja vältides sõnu või kommentaare, mis võiksid kedagi haavata või solvata. Võtkem eeskuju Päästjast, kes kõneles kogu teenimistöö jooksul sallivalt ja lahkelt.

Järgmine omadus, mida Paulus mainib, on armastus, mille all on mõeldud Kristuse puhast armastust.3 Olen kindel, et meie mõjusfääris on neid, kes on üksi, kes on haiged või kes tunnevad heitumust. Meil on võimalus neid aidata ja nende meelt ülendada. Päästja tõi lootuse kaotanuile lootust ja andis jõudu jõuetuile. Ta tervendas haigeid, pani jalutud kõndima, pimedad nägema ja kurdid kuulma. Ta äratas koguni surnuid. Ta ulatas kogu teenimistöö vältel ligimestarmastavalt abikäe kõigile, kes seda vajasid. Kui järgime Tema eeskuju, siis õnnistame sellega teisi ja ka iseennast.

Järgmiseks tuleb meil olla eeskujuks elus. Minu jaoks tähendab see püüdu olla lahkem, tänulikum, andestavam ja heatahtlikum. Need omadused kujundavad meis vaimu, mis mõjutab meid ümbritsevate inimeste elu. Mul on olnud aastate jooksul võimalus suhelda lugematute inimestega, kel on just selline vaim. Nendega koos olles tunneme midagi erilist. Tunneme, et tahame nendega lävida ja järgida nende eeskuju. Nad kiirgavad Kristuse valgust ja aitavad meil tunda Tema armastust.

Toon näite sellest, kuidas teised märkavad puhta ja armastava vaimu valgust. Selleks jutustan teile ühest palju aastaid tagasi aset leidnud kogemusest.

Tol ajal kohtusid Kiriku liikmed Jeruusalemma ametnikega, et rentida maad, kuhu saaks rajada Kiriku Jeruusalemma keskuse. Vajaliku loa saamiseks pidi Kirik olema nõus, et selle keskuse liikmed ei tegele evangeeliumi jutlustamisega. Pärast kokkuleppe sõlmimist täheldas üks Iisraeli ametnik, kes Kirikut ja selle liikmeid hästi tundis, et ta ei kahtle, et Kirik oma kokkuleppest kinni peab. „Kuid,” ütles ta, viidates seal õppivatele tudengitele, „mida te kavatsete ette võtta selle valgusega, mis on nende silmis?”4 Säragu meis alati eriline valgus, et teised seda märkaksid ja hindaksid.

Olla eeskujuks usus tähendab, et usaldame Issandat ja Tema sõna. See tähendab, et meil on usk, mida me toidame ja mis juhib meie mõtteid ja tegusid. Meie usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja Taevasesse Isasse mõjutab kõike, mida teeme. Kesk meie aja segadusi, südametunnistuse vastuolusid ja igapäevaelu keerdkäike on püsiv usk meie elu ankur. Pidage meeles, et usk ja kahtlus ei saa samal ajal vallata sama meelt, sest üks hajutab teise. Ma kordan seda, mida meile on pidevalt rõhutatud: selleks et saada vajalik usk ja seda alles hoida, on ülimalt oluline lugeda ja uurida pühakirju ning nende üle mõtiskleda. Taevase Isaga palve kaudu suhtlemine on elutähtis. Me ei saa nende asjade tegematajätmist endale lubada, sest vastane ja tema väed otsivad pingsalt pragusid meie kaitserüüs ja ootavad, et väärataksime. Issand on öelnud: „Otsige usinasti, palvetage alati ja uskuge, ning kõik asjad kokku sünnivad teie heaks.”5

Viimaseks, meil tuleb olla puhtad, mis tähendab, et nii meie keha, meel kui ka vaim on rikkumata. Me teame, et meie keha on tempel, mida tuleb kohelda aupaklikkuse ja austusega. Meie meel peaks olema täidetud ülendavate ja üllaste mõtetega ning seda tuleb hoida puhtana kõigest, mis rikub ja rüvetab. Selleks et Püha Vaim võiks olla meie pidev kaaslane, peame olema väärilised. Vennad ja õed! Puhtus tagab meelerahu ja muudab meid vääriliseks saama osa Päästja lubadustest. Ta on öelnud: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.”6

Kui saame eeskujuks sõnas, elus, armastuses, usus ja meelepuhtuses, siis oleme valmis, et olla maailma valgus.

Lubage mul öelda teile kõigile ja eriti teile, noored, et kui maailm triivib üha kaugemale meie armastava Taevase Isa põhimõtetest ja juhtnööridest, siis me paistame rahva seast silma, sest oleme erinevad. Me paistame silma, kuna riietume kombekalt. Oleme erinevad, kuna ei kasuta inetuid sõnu ega tarvita aineid, mis on meie kehale kahjulikud. Oleme erinevad, kuna väldime sobimatuid nalju ja alandavaid kommentaare. Oleme erinevad, kuna otsustame mitte hõivata oma meelt meediaga, mis on siivutu ja labane ning mis peletab meie kodust ja elust vaimu. Kahtlemata paistame silma selles, mis puutub meie kõlbelistesse valikutesse – valikutesse, mis järgivad evangeeliumi põhimõtteid ja käitumisnorme. Asjad, mis muudavad meid enamikust maailmast erinevaks, annavad meile ka valguse ja vaimu, mis särab järjest pimenevas maailmas.

Tihti on raske olla erinev ja teiste seas endale kindlaks jääda. On loomulik karta seda, mida teised võivad arvata või öelda. Meid lohutavad Laulude raamatu sõnad: „Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Jehoova on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?”7 Kui keskendame oma elu Kristusele, asenduvad hirmud veendumustest lähtuva julgusega.

Kellegi elu pole täiuslik ning mõnikord võivad proovilepanekud ja raskused meil üle jõu käia, nii et meie valgus tuhmub. Ent Taevase Isa abiga ja teiste toel võib see taas särama lüüa, nii et valgustab jälle meie teed ning annab valgust ka teistele, kes seda vajavad.

Jagan teiega selle näitlikustamiseks ühe oma lemmikluuletuse värsiridu, mida lugesin esimest korda palju aastaid tagasi:

„Üht võõrast öös ma kohtasin,

kel kustun’d lambis leek.

Ma andsin tuld, et lamp

tal põleks veel.

Siis tõusis raju, pööritas

maailma tormituul.

Kui vaibus torm, siis lamp

ei põlend mul.

Mu juurde naasis võõras mees,

tal latern säramas.

Ta peatus teel ja tuld

mul sütitas.”8

Mu kallid vennad ja õed! Hoolimata meie olukorrast ümbritsevad meid iga päev võimalused lasta oma valgusel paista. Kui järgime Päästja eeskuju, võime olla valguseks teistele, olgu nad siis meie pereliikmed ja sõbrad, töökaaslased, tuttavad või võhivõõrad.

Ma ütlen teist igaühele, et te olete Taevase Isa poeg või tütar. Te olete tulnud Tema juurest, et elada mõnda aega siin maa peal, et peegeldada Päästja valgust ja õpetusi ning lasta oma valgusel julgelt kõigile paista. Kui teie aeg maa peale läbi saab, kui olete teinud enda osa, siis saab teile osaks hiilgav õnnistus naasta Tema juurde, et elada igavesti.

Kui julgustavad on Päästja sõnad: „Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!”9 Ma tunnistan Temast. Ta on meie Päästja ja Lunastaja, meie Eestkostja Isa ees. Ta on meie Eeskuju ja jõuallikas. Tema on „valgus, mis paistab pimeduses”.10 Ma palvetan, et kõik, kes mind kuulevad, võiksid tõotada Teda järgida, et saada sel moel valguseks maailmale. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.