2010–2019
„Valiti andma tunnistust minu nimest”
Oktoober 2015


„Valiti andma tunnistust minu nimest”

Imeline, et Jeesuse Kristuse taastatud Kiriku juhtivatel kohtadel teenivad eakamad, vaimselt küpsed ja otsusekindlad mehed.

1996. aastal kõneles president Gordon B. Hinckley rahvuslikus telesaates „60 minutit”.Kogenud ja söakas ajakirjanik Mike Wallace vestles president Hinckleyga paljudel tähtsatel teemadel.

Vestluse lõpupoole täheldas härra Wallace: „Mõned on öelnud, et see on gerontokraatia. Et kirikut juhivad vanad mehed.”

President Hinckley vastas rõõmsameelselt ja kõhklematult: „Kas pole tore, kui eesotsas on kogenud otsusekindlad mehed, keda ei saa kõigutada igas õpetuse tuules?” (Ülekanne toimus 7. apr 1996.)

Minu eesmärk on selgitada, miks on tore, et Jeesuse Kristuse taastatud Kiriku eesotsas teenivad vanemad, vaimselt küpsed ja otsusekindlad mehed – ja miks me peaksime kuulama ja võtma kuulda (Mo 2:9) õpetusi neilt meestelt, keda Issand on valinud „andma tunnistust [Tema] nimest ‥ kõikide rahvuste, hõimude, keelte ja rahvaste [seas]” (ÕL 112:1).

Ma palvetan, et Püha Vaim õpetaks meid kõiki, kui mõtiskleme koos selle olulise teema üle.

Eluõppetund

Ma kõnelen sellest teemast meelega kõrvaltvaataja pilgu läbi. Vanuse poolest olen ma olnud juba 11 aastat Kaheteistkümne noorim liige. Minu teenistusaastate jooksul on Esimeses Presidentkonnas ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis teeninud meeste keskmine vanus olnud 77 aastat – see on olnud selle ajajärgu jooksul 11-aastase intervalli kohta apostlite kõrgeim keskmine vanus.

Kvoorumis, kus ma teenin, on mind õnnistatud selle liikmete kollektiivse apostelliku, isikliku ja ametialase kogemuste pagasi ning mõistmisega. Üks näide vestlusest vanem Robert D. Halesiga näitlikustab neid võrratuid võimalusi, mis mul on olnud, et neilt juhtidelt õppida ja koos nendega teenida.

Mõned aastad tagasi veetsin pühapäeva pärastlõuna koos vanem Halesiga tema kodus, kuna ta taastus raskest haigusest. Vestlesime oma perede käekäigu, kvoorumi kohustuste ja tähtsate kogemuste üle.

Ühel hetkel küsisin vanem Halesilt: „Sa oled olnud edukas abikaasa, isa, sportlane, piloot ning äri- ja Kiriku juht. Mida oled sa vanemaks saades ja füüsiliste võimete kahanedes õppinud?

Vanem Hales mõtles hetke ja vastas siis: „Kui sa ei saa teha seda, mida oled alati teinud, siis teed seda, mis on kõige tähtsam.”

Tema vastuse lihtsus ja kõikehõlmavus rabas mind. Mu armas kaas-apostel jagas minuga eluõppetundi – kogemust, mis oli läbinud füüsiliste kannatuste ja vaimsete otsingute tiheda sõela.

Inimlikud piirangud ja nõrkus

Kõrge eaga kaasnevad piirangud võivad õigupoolest olla vaimse õppimise ja mõistmise märkimisväärseteks allikateks. Samad tegurid, mis võivad mõne arvates nende teenijate tõhusust piirata, võivad saada nende suurimaks tugevuseks. Füüsilised kammitsad võivad avardada nägemust. Piiratud jõuvarud võivad muuta prioriteedid selgemaks. Võimetus paljude asjade tegemisel võib koondada tähelepanu mõnele kõige tähtsamale.

Mõned on pakkunud välja, et Kirik vajab noori elujõulisi juhte, et tegeleda tõhusamalt tänapäeva maailma tõsiste väljakutsetega. Kuid Issand ei kasuta enda eesmärkide elluviimiseks nüüdisaegseid filosoofiaid ega praktikaid (vt Js 55:8–9). Võime eeldada, et Kiriku president ja teised vanemjuhid on ka tulevikus vanemaealised ja vaimselt kogenud mehed.

Inimlike nõrkuste mõju eest hoolitseb ja seda tasakaalustab Issanda ilmutatud viis juhtida oma Kirikut nõukogude kaudu. Huvitaval kombel kinnitavad nende meeste surelikud piirangud tegelikult neile tulevate ilmutuste jumalikku päritolu. Need mehed on tõepoolest kutsunud Jumal prohvetliku kuulutamise kaudu (vt UA 1:5).

Valmistumisviis

Olen täheldanud oma vendade puhul, mis on vähemalt osa põhjusest, miks Issand tahab, et Kiriku juhtivatel kohtadel teeniksid küpsed otsusekindlad vanemad mehed. Need mehed on Issandalt, keda nad esindavad, teenivad ja armastavad, saanud juhatust juba pikka aega. Nad on õppinud mõistma Püha Vaimu jumalikku keelt ja Issanda viise, kuidas saada ilmutust. Need tavalised mehed on teinud läbi kõige ebatavalisema arenguprotsessi, mis on teravdanud nende nägemust, avardanud mõistmist, kujundanud armastuse igast rahvusest ja igas olukorras inimeste vastu ja kinnitanud taastamise tõesust.

Olen olnud korduvalt tunnistajaks, kuidas mu vennad püüavad usinalt täita ja suurendada oma kutset, maadeldes samal ajal tõsiste füüsiliste probleemidega. Neid mehi ei ole kannatustest säästetud. Pigem on neid õnnistatud ja tugevdatud, et nad saaksid kannatustest hoolimata vapralt edasi minna.

Nende Issanda esindajatega koos teenides olen hakanud mõistma, et nende suurim soov on tunnetada ja teha Taevase Isa ja Tema Armastatud Poja tahet. Koos nõu pidades on saadud inspiratsiooni ja tehtud otsuseid, mis peegeldavad valgust ja tõde, mis on kõrgemal inimmõistusest, -arutlusvõimest ja -kogemusest. Nõutukstegevate probleemidega ühtselt töötades on meie kollektiivne mõistmine mõne teema suhtes tänu Püha Vaimu väele imelisel moel suurenenud.

Mind on õnnistatud võimalusega näha iga päev kõrvalt nende juhtide isikupära, võimeid ja üllast iseloomu. Mõni leiab, et vendade inimlikud puudused teevad muret ja kahandavad usku. Minu jaoks on need ebatäiuslikkused julgustavad ja usku tugevdavad.

Veel üks õppetund

Olen nüüdseks olnud tunnistajaks, kuidas füüsilise surma tõttu on läinud vaimumaailma uusi kohustusi täitma minu kuus venda: president James E. Faust, president Gordon B. Hinckley, vanem Joseph B. Wirthlin, vanem L. Tom Perry, president Boyd K. Packer ja vanem Richard G. Scott.

Need vaprad vennad pühendasid „kogu oma hing[e]” (Om 1:26), et tunnistada kõikjal maailmas Jeesuse Kristuse nimest. Nende õpetuste kõikehõlmavus on hindamatu.

Oma sureliku teenimistöö lõpuaastatel jagasid need teenijad meiega vägevaid vaimseid kokkuvõtteid, mida nad olid saanud aastakümnete pikkuse pühendunud teenimise kaudu saadud õppetundidest. Need juhid andsid edasi suure väärtusega tõdesid ajal, mil mõne arvates oli neil endast anda kõige vähem.

Mõtisklege pühakirjade suurte prohvetite viimaste õpetuste üle. Näiteks võttis Nefi oma ülestähenduse kokku sõnadega: „Sest nõnda on Issand mind käskinud ja ma pean kuuletuma” (2Ne 33:15).

Jaakob manitses oma elu lõpul:

„Parandage meelt ja sisenege kitsast väravast ning jätkake teerajal, mis on ahtake, kuni te saate igavese elu!

Oo, olge targad; mida rohkemat saan ma öelda?” (Jb 6:11–12).

Moroni lõpetas oma töö kuldplaatidega lootusrikka ülestõusmise ootusega: „Ma lähen varsti puhkama Jumala paradiisi, kuni mu vaim ja keha taas ühinevad ja mind tuuakse võidukalt esile läbi õhu, et kohata teid suure Jehoova, nii elavate kui ka surnute Igavese Kohtumõistja meeldiva kohtujärje ees” (Mn 10:34).

Meid on õnnistatud, et saame õppida viimse aja prohvetite ja apostlite viimastest õpetustest ja tunnistustest. Tänapäeval ei ole nende nimed Nefi, Jaakob ja Moroni, vaid president Faust, president Hinckley, vanem Wirthlin, vanem Perry, president Packer ja vanem Scott.

Ma ei väida, et nende armsate vendade viimased sõnumid olid nende teenimistöö kõige märkimisväärsemad. Ent nende vaimse õppetöö tulem ja elukogemused võimaldasid neil juhtidel rõhutada igavesi tõdesid täieliku siiruse ja suure läbistava väega.

Kujutis
President James E. Faust

President Faust teatas oma viimases üldkonverentsikõnes 2007. aasta aprillis:

„Päästja on pakkunud meile kõigile hinnalist rahu oma lepituse vahendusel, aga see saab tulla ainult siis, kui me oleme nõus negatiivsed viha-, kiusu- või kättemaksutunded välja heitma. ‥

Pidagem meeles, et selleks, et andeks saada, tuleb meil andeks anda. ‥ Ma usun kogu südamest ja hingest tervendavasse väesse, mis võib meile osaks saada, kui me järgime Päästja nõuannet „andesta[da] kõikidele inimestele” (ÕL 64:10).” (Andestuse tervendav vägi. –2007. a kevadine üldkonverents)

President Fausti sõnum on vägev eluõppetund mehelt, keda armastan ja kes on üks kõige andestavamaid mehi, keda olen kunagi tundnud.

Kujutis
President Gordon B. Hinckley

President Hinckley tunnistas oma viimases üldkonverentsikõnes 2007. aasta oktoobris: „Ma kinnitan teile täna, et mul on tunnistus prohvet Joseph Smithi kutsumisest, tema tööst ja sellest, et ta pitseeris oma tunnistuse oma verega kui igavese tõe märter. ‥ Me seisame teiega silmitsi karmi küsimusega, kas nõustuda esimese nägemuse paikapidavuse ja sellele järgnenuga. Selle Kiriku õigsus põhineb esimese nägemuse tõelisusel. Kui see on tõsi, ja ma tunnistan, et see on tõsi, on töö, millega me oleme hõivatud, tähtsaim töö maa peal.” (Üks kivi, mis mäest lahti murdus. – 2007. a sügisene üldkonverents)

President Hinckley tunnistus kinnitab vägevat eluõppetundi mehelt, keda ma armastan ja kelle kohta ma tean, et ta oli Jumala prohvet.

Kujutis
Elder Joseph B. Wirthlin

Vanem Wirthlin pidas oma viimase üldkonverentsikõne oktoobris 2008:

„Ma mäletan [oma ema] nõuannet, mis ta mulle sel ammusel päeval andis, kui mu jalgpallimeeskond mängu kaotas: „Tulgu mis tuleb, sa armasta seda!”

‥ Ebaõnn võib õige käsitluse korral muutuda õnnistuseks meie elus. ‥

Kui me võtame asja huumoriga ja püüdleme igavikuliste eesmärkide poole, mõistame hüvitise põhimõtet ning läheneme meie Taevasele Isale, suudame me vastu panna raskustele ja katsumustele. Me võime öelda, nagu ütles mu ema: „Tulgu mis tuleb, sa armasta seda!”” (Tulgu mis tuleb, sa armasta seda! – 2008. a sügisene üldkonverents)

Vanem Wirthlini sõnum on vägev eluõppetund mehelt, keda ma armastan ja kes oli elav näide, kuidas usu kaudu Päästjasse raskustest üle saada.

Kujutis
Elder L. Tom Perry

Vanem Perry seisis siin kõnepuldis alles kuus kuud tagasi. Toona ei kujutanud me ettegi, et see tunnistus üldkonverentsil jääb tema viimaseks.

„Lubage mul lõpetada tunnistusega (ja mu üheksa aastakümmet siin maa peal teevad mind täiesti kõlblikuks ütlema), et mida vanemaks ma saan, seda enam ma mõistan, et pere on elu keskpunkt ja igavese õnne võti.

Ma tänan oma naist, oma lapsi, oma lapselapsi ja lapselapselapsi ning kõiki ‥ sugulasi, kes muudavad mu elu nii rikkaks ja tõesti lausa igaveseks. Jätan sellest igavesest tõest oma tugevaima ja pühaima tunnistuse.” (Miks on abielu ja perekond olulised – kõikjal maailmas. – 2015. a kevadine üldkonverents)

Vanem Perry sõnum on vägev eluõppetund mehelt, keda armastan ja kes mõistis tänu tohutule kogemustepagasile, kui tihedalt on perekond ja igavene õnn omavahel seotud.

Kujutis
President Boyd K. Packer

Juhataja Packer tunnistas kuus kuud tagasi toimunud üldkonverentsil Isa õnneplaanist, Päästja lepitusest ja igavestest perekondadest:

„Ma tunnistan, et Jeesus on Kristus ja elava Jumala Poeg. Ta seisab selle Kiriku eesotsas. Tema lepituse ja preesterluse väe kaudu võivad pered, mis saavad alguse surelikkuses, olla koos läbi igavikkude.

Ma olen tänulik ‥ lepituse [eest], mis võib pesta puhtaks iga pleki, olgu see kui tahes raske, pikaajaline või mitmekordselt korratud. Lepitus võib teid taas vabaks teha, et puhtalt ja vääriliselt edasi minna.” (Õnneplaan. – 2015. a kevadine üldkonverents)

Juhataja Packeri viimane sõnum on eluõppetund mehelt, keda armastan ja kes kuulutas ühemõtteliselt ja korduvalt, et „kogu Kiriku tegevuse eesmärk on näha meest ja naist koos lastega rõõmsatena kodus, kokku pitseerituna ajaks ja kogu igavikuks” (Õnneplaan. – 2015. a kevadine üldkonverents).

Kujutis
Elder Richard G. Scott

Vanem Scott kuulutas oma viimases üldkonverentsikõnes oktoobris 2014: „Me tulime surelikku ellu just selleks, et katsumuste ja proovilepanekute najal kasvada. Väljakutsed aitavad meil saada üha enam oma Taevaisa sarnaseks ja Jeesuse Kristuse lepitus võimaldab neile väljakutsetele vastu pidada. Tunnistan, et kui me tuleme tegusalt Tema juurde, suudame pidada vastu igale kiusatusele, igale südamevalule, igale oma väljakutsele.” (Sea usu rakendamine esikohale. – 2014. a sügisene üldkonverents)

Vanem Scotti kõne on vägev eluõppetund mehelt, keda armastan ja kes oli Kristuse nime armastatud eriline tunnistaja kogu maailma ees (vt ÕL 107:23).

Lubadus ja tunnistus

Päästja kuulutas: „Olgu minu enda hääle või minu teenijate häälega, see on sama” (ÕL 1:38). Kuulakem ja võtkem kuulda Issanda volitatud esindajate õpetatud igavesi tõdesid. Kui seda teeme, luban ma, et meie usk Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse muutub tugevamaks ja me saame vaimset juhatust ja kaitset meie eriliste olukordade ja vajaduste jaoks.

Kogu oma hingeenergiaga ma tunnistan, et ülestõusnud ja elav Kristus juhib oma taastatud ja elavat Kirikut oma teenijate kaudu, keda on valitud Tema nimest tunnistama. Tunnistan sellest Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.