2010–2019
Bristoli moodi, tipp-topp korras: olge templiväärilised nii headel kui ka halbadel aegadel
Oktoober 2015


Bristoli moodi, tipp-topp korras: olge templiväärilised nii headel kui ka halbadel aegadel

Pühadele evangeeliumi põhimõtetele kuuletumine aitab meil olla templivääriline, võimaldab leida õnne selles elus ja juhatada meid tagasi taevasesse koju.

Prohvet Lehhi kuulutas: „Kui ei ole õigemeelsust, siis ei ole ka õnne.”1

Vastane on edukalt istutanud paljude inimeste pähe suure müüdi. Tema ja ta käsilased kuulutavad, et meie tõeline valik on kas õnn ja nauding praegu selles elus või õnn tulevases elus (mida vastase kinnitusel ei pruugi üldse eksisteerida). See müüt on vale, kuid väga ahvatlev.2

Jumala õnneplaani ülim eesmärk on, et õigemeelsed jüngrid ja lepingupered oleksid ühtsed armastuses, kooskõlas ja rahus selles elus3 ning saaksid selestilise hiilguse igavikes koos Jumal Isa, meie Looja ning Tema armastatud Poja Jeesus Kristuse, meie Päästjaga.4

Kui ma olin noor misjonär ja teenisin misjonil Suurbritannias, oli minu esimeseks tööpõlluks tolleagne Bristoli ringkond. Üks kohalikest Kiriku juhtidest rõhutas, et selles piirkonnas teenivad misjonärid peavad olema „Bristoli moodi, tipp-topp korras”.

Kujutis
Laevad Bristoli sadamas

Esialgu ei mõistnud ma, mida ta sellega öelda tahtis. Kuid peagi sai mulle selgeks selle mereteemalise fraasi „Bristoli moodi, tipp-topp korras” ajalugu ja tähendus. Kunagi oli Bristol olnud Ühendkuningriikide teine kõige tegusam sadam. Selles sadamas oli väga suur tõusude-mõõnade vahe, 13 meetrit, mis on maailmas suuruselt teine. Mõõna ajal, kui veetase alanes, jäid vanad laevad kuivale ja vajusid külili ning kui need ei olnud hästi ehitatud, said need viga. Sellele lisaks lendas kõik, mis ei olnud korralikult paigale kinnitatud, kaootiliselt paigast ja purunes või sai rikutud.5 Kui mõistsin selle fraasi tähendust, sai mulle selgeks, et see juht ütles meile, misjonäridele, et peame olema õigemeelsed ja järgima käske ning olema valmis keerulisteks olukordadeks.

Seesama ülesanne käib meie kõigi kohta. Mina kirjeldaks „Bristoli moodi, tipp-topp korras” olemist kui templiväärilisust nii headel kui ka halbadel aegadel.

Kui Bristoli kanalis on tõusude ja mõõnade vaheldumine mõnevõrra ennustatav ning selleks saab teha ettevalmistusi, on elutormid ja kiusatused tihti ettearvamatud. Kuid ühes võime kindlad olla: need tulevad! Selleks, et ületada neid katsumusi ja kiusatusi, millega igaüks meist vältimatult silmitsi seisab, on tarvis õigemeelset ettevalmistust ja jumalikku kaitset. Me peame otsustama olla templiväärilised, tulgu, mis tuleb. Kui me oleme ettevalmistunud, siis me ei karda.6

Õnn selles elus ja õnn tulevases elus on omavahel õigemeelsusega ühendatud. Isegi surma ja ülestõusmise vahelisel perioodil „nende vaimud, kes on õigemeelsed, võetakse vastu õnne seisundisse, mida kutsutakse paradiisiks, puhkeseisundiks, rahuseisundiks”.7

Oma maise teenimisaja lõpul Iisraelis ja hiljem nefilaste hulgas rääkis Päästja õnnest selles elus ja igavikus. Ta kordas talituste tähtsust, kuid pani suurt rõhku ka moraalsele käitumisele. Näiteks õnnistatakse jüngreid, kui neil on nälg ja janu õigluse järele, kui nad on armulised, südamelt puhtad, rahunõudjad ja järgivad teisi põhilisi moraalipõhimõtteid. Meie Issand Jeesus Kristus rõhutas selgelt nii õigemeelseid hoiakuid kui ka igapäevaelu tegusid kui alustpanevat õpetust. Tema õpetused mitte ainult ei asendanud ja ületanud Moosese seaduse üksikasju8, vaid tõrjusid tagasi ka inimeste valefilosoofiad.

Palju aastasadu on Jeesuse Kristuse evangeelium inspireerinud usku ja pannud aluse käitumisnormidele, mis määravad, mis on õigemeelne, ihaldusväärne ja moraalne ning toob kaasa õnne, rahulolu ja rõõmu. Kuid need põhimõtted ja moraalinormid, mida Päästja õpetas, on sattunud tänapäeva maailmas tõsise rünnaku alla. Kristlust rünnatakse. Paljud usuvad, et moraalsus on põhimõtteliselt muutunud.9

Me elame raskel ajal. On üha suurenev kalduvus kutsuda „halba heaks ja head halvaks”.10 Maailm, mis paneb rõhku enese tähtsustamisele ja ilmalikkusele, põhjustab suurt muret. Üks silmapaistev kirjanik, kes pole küll meie usku, kirjutas järgmist: „Kahjuks näen ma vähe tõendusmaterjali, et inimesed sel tekkival ajajärgul ka õnnelikumad on, või et nende lastel läheb paremini, või et see teenib hästi ühiskondlikku õigust, või et kahanev abielude arv ja hõrenevad sugupuud ‥ lubavad tuua midagi muud kui enamikule suuremat üksildust ja üleüldist seisakut.”11

Meilt kui Päästja jüngritelt oodatakse, et me teeks plaane ja valmistuks. Õnneplaanis on moraalne valikuvabadus keskne organiseerimise põhimõte ja meie valikud omavad tähtsust.12 Päästja rõhutas seda terve oma teenimisaja jooksul, sealhulgas tähendamissõnades kümnest neitsist ja talentidest.13 Neis tähendamissõnades kiitis Issand ettevalmistust ja mõistis hukka viivitamist ja laiskust.

Ma mõistan, et vaatamata ülevoolavale õnnele, mis peitub Jumala taevalikus plaanis, võib õnn meie hetkeoludes tunduda mõnikord väga kauge ja seosetuna. Võib näida, et ta on meie, vaevlevate jüngrite haardeulatusest väljaspool. Meie piiratud vaatenurgast võivad praegused kiusatused ja segajad tunduda ahvatlevad. Kiusatuste vältimisest tulev tasu samas aga kauge ja kättesaamatu. Kuid tõeline arusaamine Isa plaanist näitab, et õigemeelsuse tasu on saadaval kohe praegu. Pahelisus, näiteks ebamoraalne käitumine, ei ole kunagi vastuseks. Alma ütles seda selgelt oma pojale Koriantonile: „Vaata, ma ütlen sulle, pahelisus ei ole kunagi olnud õnn!”14

Amulek jagab meie õpetust selgesti kirjakohas Alma 34:32 : „Sest vaata, see elu on inimestele ettevalmistusaeg Jumalaga kohtumiseks; jah, vaata, selle elu päev on inimestele päev oma töö tegemiseks.”

Kuidas me siis sellisel keerulisel ajal valmistume? Lisaks templiväärilisusele on veel palju põhimõtteid, mis aitavad kaasa õigemeelsusele. Ma rõhutan neist kolme.

Esiteks: Õigemeelne enesekontroll ja käitumine

Ma usun, et mõnikord vaatab meie armastav Taevane Isa meid samasuguse muigega, kui meie jälgime oma väikeste laste õppimist ja kasvamist. Kõik me komistame ja kukume kogemusi saades.

Kujutis
Vahukommide eksperiment

Mulle meeldis president Dieter F. Uchtdorfi 2010. aasta konverentsikõne15 vahukommide eksperimendist, mis viidi läbi 1960datel aastatel Stanfordi Ülikoolis. Teile ehk meenub, et nelja-aastastele lastele anti üks vahukomm. Kui nad suutsid 15 või 20 minutit oodata, ilma et selle ära oleksid söönud, said nad veel teise vahukommi. On tehtud videoid, kuidas lapsed oma keha väänasid, et vältida vahukommi ärasöömist. Mõnel see ei õnnestunud.16

Dr. Walter Mischel, professor, kes algupärase eksperimendi läbi viis, kirjutas möödunud aastal raamatu, milles ütles, et uurimus kasvas osaliselt välja tema murest enesekontrolli pärast ja tema enda tubakasõltuvusest. Erilist muret tundis ta pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide ülemkirurgi 1964. a aruanne väitis, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki.17 Aastaid kestnud uurimistöö tulemusena selgitas üks tema kolleeg, et „enesekontroll on nagu muskel, mida rohkem seda kasutada, seda tugevamaks see muutub. Millegi ahvatleva vältimine ühel korral aitab arendada võimet vältida teisi kiusatusi tulevikus.”18

Igavese arengu põhimõte on see, et kui rakendame enesekontrolli ja elame õigemeelselt, kasvab meie võime kiusatusi vältida. See on tõsi nii vaimses valdkonnas kui ka ajalikes asjades.

Meie misjonärid on suurepärane eeskuju. Nad arendavad kristlikke omadusi ja panevad rõhku kuulekusele ja vaimsusele. Neilt oodatakse range ajakava järgimist ja oma päevade veetmist teisi teenides. Nad on riietatud konservatiivselt, selle asemel et kanda tänapäeval levinud vabaajariideid või ebasündsat riietust. Nende käitumine ja välimus edastavad moraalset ja tõsist sõnumit.19

Meil on umbes 230 000 noort inimest, kes hetkel misjonil teenivad või on viimase viie aasta jooksul misjonilt koju naasnud. Nad on endas arendanud imelist vaimujõudu ja enesedistsipliini, mida peab pidevalt rakendama või muidu need omadused känguvad nagu kasutamata lihased. Kõik meist peavad arendama ja näitama üles sellist käitumist ja välimust, mis kuulutab, et oleme tõelised Kristuse järgijad. Inimesed, kes hülgavad õigemeelse käitumise või kombeka, tagasihoidliku riietuse, avavad ennast elustiilile, mis ei too ei rõõmu ega õnne.

Taastatud evangeelium annab meile õnneplaani kavandi ning ajendi mõista ja rakendada enesekontrolli ning vältida kiustatust. Samuti õpetab see meile, kuidas meelt parandada, kui oleme pannud toime üleastumise.

Teiseks: Hingamispäeva austamine suurendab õigemeelsust ja on kaitseks perekonnale.

Algusaegade kristlik kirik tõstis hingamispäeva pidamise laupäevalt pühapäevale, et mälestada Issanda ülestõusmist. Teised hingamispäeva põhilised pühad eesmärgid on jäänud samaks. Juutidele ja kristlastele sümboliseerib hingamispäev Jumala suuri tegusid.20

Võtsin hiljuti oma naise, kahe kolleegi ja nende abikaasadega osa juudi sabatist, mida me tähistasime ühe kalli sõbra Robert Abramsi ja tema naise Diane’i kutsel nende New Yorgi kodus.21 See algas juutide hingamispäeva alguses, reede õhtul. Sabati keskmeks oli austada Jumalat kui Loojat. See algas pere õnnistamise ja hingamispäeva lauluga.22 Me tegime kaasa tseremoniaalse käte pesemise, leiva õnnistamise, palved, koššeri eined, pühakirjade kordamised ja rõõmsalt hingamispäeva laulude laulmise. Me kuulasime heebreakeelseid sõnu ja jälgisime ingliskeelset tõlget. Kõige liigutavamad kirjakohad Vanast Testamendist, mida ka meie kalliks peame, kõlasid Jesaja raamatust, kuulutades hingamispäeva rõõmuks23, ja Hesekieli raamatust, et hingamispäevad „oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal”.24

Ülevoolava mulje sellest imelisest õhtust jättis meile perearmastus, pühendumine ja vastutus Jumala ees. Kui ma sellele sündmusele mõtlesin, kaldusid mu mõtted ääretule tagakiusamisele, mida juudid on sajandite jooksul pidanud kannatama. On selgelt näha, et hingamispäeva pühitsemine on olnud „igaveseks seaduseks”, mis on juudi rahvast pühakirjade täitumise kohaselt alal hoidnud ja õnnistanud.25 See on andnud panuse erilisele pereelule ja õnnele, mis on näha paljude juutide elus.26

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele on hingamispäeva austamine õigemeelsuse vorm, mis õnnistab ja tugevdab peresid, seob meid Loojaga ja suurendab õnne. Hingamispäev aitab eraldada meid kergemeelsest, sobimatust või ebamoraalsest. See aitab meil olla maailmas, olemata maailmast.

Viimase kuue kuu jooksul on Kirikus aset leidnud kõige imepärasem muutus. See on tulnud liikmete reaktsioonist Esimese Presidentkonna, Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi ja juhataja Russell M. Nelsoni üleskutsele muuta hingamispäev rõõmuks.27 Paljud liikmed mõistavad, et hingamispäeva tõeliselt pühana hoidmine on kaitseks selle elu tormide eest. See on märk ka meie pühendumisest Taevasele Isale ja suurenenud mõistmisest, et sakramendikoosolek on püha. Meil on veel pikk maa minna, kuid algus on olnud imeline. Ma kutsun teid üles jätkama selle nõuande järgimist ja parendama hingamispäeval Jumala teenimist.

Kolmandaks: Kui me oleme õigemeelsed, saame me jumalikku kaitset.

Osana Jumala taevalikust plaanist õnnistatakse meid Püha Vaimu anniga. See and on „õigus saada Püha Vaim oma pidevaks kaaslaseks alati, kui ollakse selle vääriline”.28 Kui meie elus on esmalt evangeelium, siis on sellel Jumaluse liikmel meile puhastav mõju. Ta on samuti hoiatushääleks kurja eest ja kaitsehääl ohu korral. Kui me elumerel tüürime, on Püha Vaimu õhutuste järgimine esmaoluline. Vaim aitab meil vältida kiusatusi ja ohtusid ning lohutada ja juhtida meid läbi katsumuste. „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus.”29

Pühadele evangeeliumi põhimõtetele kuuletumine aitab meil olla templivääriline, võimaldab meil leida õnne selles elus ja juhatada meid tagasi taevasesse koju.

Minu kallid vennad ja õed! Elu ei ole kerge ega olnud mõeldudki kerge olema. See on proovilepaneku ja katsumuste aeg. Nagu meenutavad vanad laevad Bristoli sadamas, on alati aegu, kui mõõnavesi taganeb ja tundub, et kõik, mis meid veepeal hoiab, on kadunud. Me võime jääda kuivale või isegi külili vajuda. Ma luban teile, et selliste katsumuste keskel templiväärilise elu alalhoidmine säilitab teile kõik, mis on tõeliselt tähtis. Armsad rahu, õnne ja rõõmu õnnistused koos õnnistustega igavesest elust ja selestilises auhiilguses koos meie Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristusega saavad tõeks. Tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. 2Ne 2:13. See pühakirjakoht on osa paralleelidest Mormoni Raamatus. On huvitav, et paljud prohvetid, kelle ülestähendused ja jutlused sisalduvad Mormoni Raamatus, kasutavad seda kirjanduslikku lähenemist, et rõhutada tähtsaid õpetuslikke põhimõtteid. Vt näiteks 2Ne 9:25 (Jaakob); 2Ne 11:7 (Nefi).

  2. Vt 2Ne 28.

  3. Vt 4Ne 1:15–17.

  4. Vt ÕL 59:23.

  5. Vt Wiktionary, „shipshape and Bristol fashion”.

  6. Vt ÕL 38:30.

  7. Al 40:12; rõhutus lisatud.

  8. Vt Mt 5.

  9. Vt Carl Cederstrom. The Dangers of Happiness. – New York Times, 19. juuli 2015, lk 8.

  10. 2Ne 15:20.

  11. Ross Douthat. Gay Conservatism and Straight Liberation. – New York Times, 28. juuni 2015.

  12. Vt 2Ne 2.

  13. Vt Mt 25:1–30.

  14. Al 41:10.

  15. Dieter F. Uchtdorf. Jääge kannatlikuks! – 2010. a kevadine üldkonverents.

  16. Vt Walter Mischel, The Marshmallow Test: Mastering Self-Control 2014, lk 136–138; vt ka Jacoba Urist. What the Marshmallow Test Really Teaches about Self-Control. Atlantic, 24. sept 2014.

  17. Vt Mischel, The Marshmallow Test, lk 136–138.

  18. Vt Maria Konnikova. The Struggles of a Psychologist Studying Self-Control. New Yorker, 9. okt 2014, tsitaat Roy Baumeisterilt, Florida State Ülikooli psühholoogiaprofessorilt, kes uurib tahtejõudu ja enesekontrolli.

  19. Vt Malia Wollan. How to Proselytize. – New York Times Magazine, 19. juuli 2015, lk 21. Ta tsiteerib Mario Diast São Paulo Brasiilia MKK-st.

  20. Vt Pühakirjajuht, märksõna „Hingamispäev”.

  21. Vanem Von G. Keetch ja tema naine Bernice ning John Taylor ja tema naine Jan veetsid koos minu ja minu naisega meeldiva hingamispäeva koos Robert Abramsi ja tema naise Diane’iga 8. mail 2015. Mr. Abrams on teeninud neli korda New Yorgi osariigi peaprokurörina ja on olnud palju aastaid Kiriku sõber. Mr Abrams oli külla kutsunud ka kaks oma juudist kolleegi koos abikaasadega.

  22. Lauldi hingamispäeva laulu Shalom Aleichem (Rahu olgu sinuga).

  23. Vt Js 58:13–14.

  24. Hs 20:20.

  25. Vt 2Ms 31:16–17.

  26. Vt Joseph Lieberman. The Gift of Rest: Rediscovering the Beauty of the Sabbath 2011. Senaator Liebermani meeldiv raamat kirjeldab juutide hingamispäeva ja pakub inspireerivaid mõtteid.

  27. Vt Js 58:13–14; vt ka Russell M. Nelson. Hingamispäev on rõõm. – 2015. kevadine üldkonverents.

  28. Pühakirjajuht, märksõna „Püha Vaim”.

  29. Gl 5:22.