2010–2019
Meac Pac Nga Enenuh In Oruh?
October 2015


Meac Pac Nga Enenuh In Oruh?

Kuht fin puhsisacl ac kuh in lutiyuck, Nguhn Muhtahl ac fah pihrihk kuht in ahkwoye ac kol kuht nuh lohm ah, tuhsruhktuh kuht enenuh in siyuck sin Leum ke kolyuck ke inkacnek kuht fahsr kac.

Ke nga fuhsryak ah, nga muhtwacwacack lohlngohk ke Alu uh. Met na nga tuh tuni wosasuc uh ke srihpen srihkasrak luhn kawuck luhk suc wi Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah uh, tuhsruhk sahflahiyac ah nga luhngse ke srihpen mwe luti ma siena siena kac uh. Ke nga etwaclah muh mukul ac muhtwacn luhlahlfongiuh elos kuh in kalweni in kapwack ne ke sahflahiyac eklac oacna pahpah ninac kiyaclos  inkuhsrao, pwacye lah nga fwefwelac. Nga luhngse nuhnak sac; akihlenyuck sihk muh pwacye.

Tiac paht tukun pacptais luhk ah, nga lutlutkihn Mwe Luti Finohl ah sac, ac nga akihlen muh Jisus El luti ma pwacye se pacna ke kapwackpwack ma pahtpaht inge ke Pwacpuhl. El fahk, “Kowos enenuh in suwohsna, oana ke Pahpah tomowos inkuhsrao El suwohsna.”1

Nga mempucrlac ingena ahluhkwelah yac 40, ac kuhtwena pacl nga riti fuhs se inge ke ma suhmuhslah, nga ahkacsmakihnyeyuck ke srihpacsr inge fin facluh. Kuht tuhkuh in luti ac kapkapwack nuh ke sahflahiyac kuht ahkmuhtahlyeyucklac kuh ahksuwohsyeyucklac in Kraist.

Fuhfahsryucsr luhn mwet tuhma lutlut uh tiac ma fihsrwacsr se. Tuh pahngpahng soko “inkacnek in kalweni kapkapwack.”2Ke kuht fahsr ke inkacnek suwohs ac ohsrihksrihk soko ngwacn, Nguhn El fah kalweni in kwacfe kuht, in wolac ac in fanyak nuh lucng. Nguhn Muhtahl El mwet in wi na wowo se ke fuhfahsryucsr uh. Kuht fin puhsisacl ac kuh in lutiyuck, El fah us kuht ke pahosr ac pwen kuht nuh ke lohm ah.

Finne ohinge, kuht enenuh in siyuck sin Leum ke kolyuck ke kuht oasr inkacnek uh. “Kuht enenuh in siyuck kuhtuh kihsensiyuck upac, oacna Kuh meac nga enenuh in ekuhllah uh?” “Nga kuh in ahkwoye fuhkah?” “Mwe muhnahs fuhkah ma enenuh ahkfokokoyeyuck?”

Lwelah kuht in nuhnkuh ke sramsram soko ke Wuhlweacng Sasuc ke mwet kol fuhsr kahsruhp sac. El mukul fuhsr suwohs se suc nuh liyacacng Masap Singucul ac, tuhsruhk el ke eklac wo liki met ah. Finsrak lal pa moul ma pahtpaht.

Ke el ohsun nuh sin Mwet Lahngo, el siyuck, “Mea pac nga enenu in oruh?”3

Jisus El sana topuk, sang kahs in kahsruh ma ma na nuh sin mukul fuhsr kahsruhp sac. “Jisus el fahk nu sel, ‘kom fin ke kom in suwosna, kom som kukakunla ma lom nukewa ac sang molo an nu sin mwet sukasrup,na …  fahsru fahsr tukuk.”4

Mukul fuhsr sac el lut; el soenna nuhnkuh ke kain kihsac inge. El inse puhsisacl fal in siyuck sin Leum tuhsruhk el tiac luhlahlfongi fal in fahsr ke kai muhtahl ma ituckyang nuh sel. Kuht enenuh in kena oruh ke kuht eis eis top uh.

Prestuhn Harold B. Lee el luti: “Kais sie sesr nuhkwewa, kuht fin ke kuht in suwohsna, enenuh [in] sie pacl siyuck sesr sifacna kihsensiyuck se inge: ‘Meac pac nga enenuh in oruh?’”5

Nga tuh etuh sie ninac na yohk luhlahlfongi la suc ahkpuhsisaclyacl sifacna ac siyuck, “Meac se oruh ngan tilac kapkapwack uh?” Ke ohiyac se lal, top sin Nguhn tuhkuh ke pacl sacna: “Met tohrkahskahs.” Top sac ahklutyacl; el soenna nuhnkuh muh el sie mwet tohrkahskahs. Finne ohinge, pweng se sin Nguhn Muhtahl ah arlac kahlwem. Ke lwen ac wik tohkoh, el muhtwacwacack akihlen ohiyacn tohrkahskahs lal. Tarilacna ke pihrihkyuck in ahkwoye, el insacnweacng in oek mwe insewowo lal likina in oek ma upac nuh sel. Ke lwen ekahsr, el puhla ahkmihs wowo sin Nguhn.

Sie mukul fuhsr puhsisacl suc upac nuh se in konwacack muhtwacn wo se in pahyuck se, el siyuck sin Leum ke kahsruh: “Meac se tulokihnyucwi ngan tiac pa mukul ahkolah se uh?” el siyuck. Top se inge tuhkuh nuh in nuhnak lal ac insiyacl: “Ahknwacsnwacsye kahs lom.” Ke na pacl sacn, el akihlen muh oasr kuhtuh kahskahs koluk el muhtwacwacack orekmakihn, ac el sulwaclah in eklac.

Sie tahmtahel lolacp el siyuck kihsensiyuck se inge ke puhlaik: “Meac se nga enenuh in ekuhllah uh?” ac Nguhn mahmah nuh sel, “Met fahk ma pacl mwet se sahyac el sramsram uh.” Pwacye lah Nguhn Muhtahl El ac sang kai ma fal nuh sin mwet se sifacna. El fahk na ma pwacye ac el fah fahk nuh sesr ma wacngihn mwet sahyac etuh kuh ac puhlaik in fahk.

Sie mwet fohlohk ke misin lal el arlac puhla kwacoh ke puhs ma el oruh. El srihke sang pacl nuh ke orekma, lutlut, sucu, ac ma kunacl ke Alu. El siyuck sin Leum ke kahs in kahsruh: “Nga ac kuh in puhla mihs fuhkah ke ma puhs nga enenuh in oruh?” Top nuh kac ah tiac pa ma el nuhnkuh muh el ac eis ac  nuhnak se tuhkuh muh el enenuh in liyacacng wo lwen in Sahpuht ac in oruh in muhtahl. El sulwaclah in kihsackuhnlah Sacnri nuh ke kuhlwacnsap luhn God—in fihliyac lutlut lal ke lwen sacn ac sahyac na in lutlutkihn wosasuc. Eklac srihsrihk se inge use mihs ac orekmakihnyacn pacl wo ma el tuh suk ac.

Yac puhs somlah, nga riti story soko ke sie magazine luhn Alu ke muhtwacn fuhsr se suc muhta loes liki lohm sel ac wi lutlut. El pahtlac in oruh orekma lal in kuhlahs, moul lal inmahsrlon mwet ah tiac pa ma el tuh finsrak nuh kac ah, ac el suhpwacr inkaiyacn pacl uh. Sahflahiyac ah, sie lwen ah el puhtati nuh ke intwel ac siyuck, “Meac nga kuh in oruh in ahkwoye moul luhk?” Nguhn Muhtahl mahmah, “Tuyak ac ahknwacsnwacsyelah infuckihl lom an.” Pihrihkyuck se inge tuhkuh oacna in mwe ahklut na sa se nuh sel, tuhsruhk pa muhtwacwacack se nuh ke ma el enenuh. Tukun el is kuhtuh pacl in oracni ac ahknwacsnwacsyelah ma lal, el puhla Nguhn nwacklah infuckihl lal ac tahpuhk insiyacl.er room and lift her heart.

Nguhn Muhtahl tiacna fahk nuh sesr in ahkwoye ma nuhkwewa ke pacl sacnna. El fin oruh, kuht fah suhpwacrlac ac fuhlweack. Nguhn El orekma yohrohsr ke saiyacsr sifacna, kais sie step ke pacl se, kuh oacna Leum El tuh Luti ac, “ip nuh ke ip, luti nuh ke luti,  … ac insewowo elos suc porongo luti Luhk, … tuh nuh sel suc eis Nga fah sang in yohk pac.”6In mwe srihkasrak, fin Nguhn Muhtahl el nuh pihrihk kom in kwacna fahk “kuloh,” ac kom sa ukwe pihrihkyuck sacn, na sahp El fah puhla muh fal kom in muhtwacwacack kihluck nuh ke ma se ma upac liki an—oacna etwaclah in fahk, “Sislah koluk luhk; koluk luhk pangwacn.”

Petsac
Sucu epeis ke kuhfa lauhn Leum

Pacl na wowo se in siyuck, “Meac pac nga enenuh in oruh?” pa ke kuht ipeis kuhfa luhn Leum. Mwet Sap Paul el luti muh pa inge pacl se ma kais sie sesr enenuh in tuni kuht sifacna.7Ke pacl mihs se inge, ke nuhnak lasr uh ngwet nuh inkuhsrao uh, Leum el kuh in fahk nuh sesr ke inse kuhlwacng ma kuht enenuh in ahkwoye tohkoh uh.

Oacna kowos, puhs pweng nga tuh eis sin Nguhn ke yac puhs inge ma ahkkahlwemye nuh sihk ohiyac ma nga kuh in ahkwoye. Lwelah ngan akacsruhi kuhtuh srihkasrak luhk sifacna ke pweng ma nga eis nuh insiyuck. Pihrihkyuck inge tuh weacng:

  • Met lihksreni sramsram.

  • Orwacni pacl lom; orwaclah sie tahk in ma nuh kwewa ke ma kom enenuh in oruh ke lwen nuhkwewa.

  • Karihngihn in wo monum in mongo fukun sahk in yohk.

  • Ahkpuhsye wi lom nuh ke tempuhl.

  • Eis pacl in motko met liki kom pruhe.

  • Siyuck sin muhtwacn kiyom ke kahs in kahsruh lal.

  • Ac mongfihsrwacsr ke kom kahsruhsr stosah uh; met kahsruhsr muhi liki luhpah fal. (Nga srwackna kampare ahkwoye ma sahflah sacn.)

Iwaclah pa oruh ahksuwohsyeyuck kuh ahkmuhtahlyeyuck uh kuh in orek uh. Kuht tiac kuh in sifacna oruh, tuhsruhk luhng kuhlwacng luhn God uh fal in kahsrwe kuht. Oacna Elder David  A. Bednar el fahk ke sie pacl ah: “Inkaiyacsr kahlwem na pwacye lah Iwaclah uh ma nuh sin mwet koluk. Nga tiac etuh na pwacye, tuhsruhk, lah kuht etuh ac kahlwem lah Iwaclah uh ma pac nuh sin mwet wo—nuh sin mukul ac muhtwacn wo suc ahkostwen, moul fal, ac karuhnganwacng ac suc srihke in eklac wo liki met ah.”8

Petsac
Muhtwacn se pruhe

Nga luhngse ngihsre kais sie suwos in wi oruh sie kain ahsrosr ke nguhn ke pacl sa, sahp finne oyekuh ke kowos pruhe an. Siyuck sin Leum ke insepuhsisacl kihsen siyuck se inge: “Meac se tulokihnyucwi ngan tiac kapkapwack uh?” Ke kahs sahyac: “Meac pac nga enenuh in oruh uh?” Na tuhpan ke mihs nuhke sie top. Kom fin inse pwacye, top an fah tiac paht kahlwem. Ac fah mwe fwackyuck ma na nuh sum.

Sahp Nguhn fah fahk nuh sum muh kom enenuh in nuhnak muhnahs nuh sin mwet se. Kuh kom fah eis sie pihrihkyuck in sulwaclah wo petsac kom liye kuh on ma kom lohng an. Sahp kom pihrihkyuck in pwacye ke orekma lom kuh in sang yohk ke mwe sang in lalo lom. Puhs na pwacye ma el kuh in fahk.

Nguhn El kuh in ahkkahlwemye nuh sesr mwe muhnahs lasr uh, tuhsruhk El kuh pac in ahkkahlwemye nuh sesr kuh lasr uh. Kuhtuh pacl uh kuht enenuh in siyuck lah meac kuht oruh wo Leum Elan muh kuh in tahpuhk ac ahkkweye kuht. Ke kuht riti mwe insewowo ke patriarchal lasr, kuht ahkacsmakihnyeyuck muh Pahpah tuhmasr Inkuhsrao el etuh kuh muhtahl lasr. El engan pacl nuh kwewa ke kuht kapkapwack uh. Nuh Sel, acn kuht fahsr nuh we uh yohk na pwacye srihpac liki muhiyacsr.

Kwacfweacng na, tamuhlwel ac tahmtahel, tuhsruhk met suhpwacrlac. Kuht fah enenuh in som ahluhkwelah misac met liki kuht suwohsna, tuhsruhk inge ke moul se inge kuht kuh in muhsaheack pwelucng uh. “Pa ma kunacsr mihsenge in wo liki ekweyah, ac lutu kuht in wo liki mihsenge.”9

Fin kapwack ke nguhn uh tiac ma yohk srihpac se in moul lasr uh, fin kuht tiac fahsr ke inkacnek in kalweni kapkapwack uh, kuht fah tiac puhlakihn ma yohk srihpac ma God El ke use nuh sesr.

Yac puhs somlah ah nga riti kahs lal Prestuhn Spencer W. Kimball inge, suc arlac kawihl insiyuck. El fahk: “Nga lotwelah muh acn ma oasr pruhe insiyac, sie kena nuh ke suwohswohs, forlah liki ma koluk, ac ahkostwen nuh ke masap luhn God, Leum El sang kahlwem yohk nwe kena pacl se ma sahflahiyac ah oasr kuh la in ahluhkwelah mwe lihsrlihsr inkuhsrao. ... Mwet se suc suwohs lal uh ohinge oasr olwelah se nuh sel muh sie lwen el fah liye muhtuhn Leum ac etuh lah El.”10

Pa pruhe luhk tuh ohiyac sahflah se inge kuh in ma lasr sie lwen ke kuht lwelah Nguhn Muhtahl Elan kolkuhtlac nuh lohm ah. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Matthew 5:48.

  2. Neal A. Maxwell,, “Testifying of the Great and Glorious Atonement,” Liahona,Eprel 2002, 9.

  3. Matthew 19:20.

  4. Matthew 19:21.

  5. Teachings of Presidents of the Church: Harold B. Lee (2000),

  6. 2 Nephi 28:30.

  7. Liye 1 Corinthians 11:28.

  8. David A. Bednar, “The Atonement and the Journey of Mortality,”Liahona, Eprel 2012, 14.

  9. Joseph Fielding Smith, Doctrines of Salvation, oreklac sel Bruce R. McConkie, puk 3 kac (1954–56), 2:18.

  10. Spencer W. Kimball, “Give the Lord Your Loyalty,”Tambuli,Fepweri 1981, 47.