2010–2019
Kin Patehng Kaunkan en Mwomwohdiso
April 2016


Kin Patehng Kaunkan en Mwomwohdiso

Kumwail kin uhpah kaun kan en Mwomwohdiso nan sampa rotorot wet pwe kumwail en kak kamarakpeseng Marain en Krais?

Se kasamwo Kaun Lapalap kan, Pwihn en Isiakanko oh Presidensi lap kapw kaselelo en Primary me apwtehn malipilipda. Se wia aht kalahngan mwuledek ong irail kan me kommoldier. Se pokepokei kumwail koaros.

Riei ohl oh lih akan, kitail apwtehn iang wia doadoahk en kapai mehlel ehu ni atail kauwadahr pehtail kan pwe kitail en utungada soukohpkan, ohl sarawikan, oh soun kihda kaudialkan, oh kaun teikan oh lapalapkan me Koht ketin piladahr. Sohte pak ehu I kin mwamwahlki de kasohwe ahi kin utungada oh ale kaweid sang sounpapahkan en Kauno. Oh ni ei pil alehier pein ahi malipilip ni ei iangala Pwihn en Wahnparon Ehk-riemeo ki sounpwong kei, I kapingki mehlel amwail usuhs en utuht oh likilik. I kesempwaliki amwail men patehng ie ohpil kaun teikan koaros.

Murinte ahi kamanamanla nan Oaktohpe samwalahro, I seilokla Pakistan, sang ni ilek en doadoahk oh, ni ahi mihmi wasao, I tuhong Souleng poadidihkan en wehio. Irail malaulau ahpw kehlail ni pali ngehn. Mwurinte ahi pwuredo ni imweio, I alehdi kosoi pwukat sang Brother Shakeel Arshad, emen towehkan me I tuhong wasao. “Kalahngan en komwi, Elder Rasband, omwi ketdo Pakistan. Mwomwohdiso wet wie kekeirda nan Pakistan. I men ndaiong komwi me kiht tohn Mwomwohdiso utung oh pokepokei komwi. [Se] paiamwahuki omwi ketdo oh aht pil rong omwi mahsen. Ahi peneinei sohte kak manokehla rahn kesempwalo me se tuhong emen Wahnparon.”1

Tuhong Souleng me duwehte Brother Arshad wia mehkot kapwuriamwi oh kaperen oh, doadoahki lepin lokaia “rahn kesempwalo” me e doadoahngki ong ie.

Nan Senweri kaun en Mwomwohdiso kan iang Koskosoi Pene ehu me wiawi ong me pwulepwul kan, arail kaunkan oh pahpa/nohno nan sampa pwon. Pirokrahm wet patohda nan wehwe pohn Internet ong wasa tohto nan wehi 146; ekei wasa me towehkan tohto wiawi nan ihmwen sarawi oh ekei wasa wiawi nan ihmw ong emente me pwulepwul. Uwen me iang lel meh kid kei.

Kilel
Kilikilang oh patehng Elder Rasband, Sister Oscarson, oh Brother Owen

Pwehn lellohng koaros, Sister Bonnie Oscarson, presidensi lap en Peinakapwkan, Brother Stephen W. Owen, presidensi lap and Mwahnakapwkan; oh ngehi—sewesehda me pwulepwul kan, sounkeseng kan oh mehteikan—sapeng peidek kan sang me pwulepwul kan.

Kilel
Mutual theme en 2016

Kahrepen pirokrahmo pwe sen kapehse ong me pwulepwulkan duwen oralap en 2016, “Nantihla Mwowe ni amwail Tengetengedi rehn Krais” sang 2 Nephi ketihtihki: “Eri, kumwail en nantihla mwowe ni amwail tengidihong rehn Krais, sang ni koapworopwor unsek, oh poakehng Koht oh aramas koaros. Eri, ma kumwail pahn nantihla mwowe, perenki mahsen en Krais, oh dadaurete lel imwi, kilang, iet me Sahmo mahsaniher: Kumwail pahn ahneki mour soutuk.”2

Dahme se esehla ni aht wadek en me pwulepwul kan arail peidak kan? Se esehla me atail tungoal me pwulepwulkan poakehng Kauno, utung arail kaunkan, oh anahne pasapengpen arail peidek kan! Peidek kan kin kasalehda anahn laud en esehla,pwehn kapatahieng me mehlel kan me miehier nan atail kadehde kan oh kaunopada mwahu en “nantihla mwowe ni atail tengetengedi rehn Krais.

Kapwurpwurdohn rongamwahuo tepda rehn me pwulepwul men, Joseph Smith, ni eh wia ehu peidek. Kasukuhl tohto en Sounkomouro nan Sapwellime rongamwahuo kin tepkihda ehu keinemwe. Tamataman Sapwellime keinemweo ong Piter: “Ihs me kumwail wiahkin ie?” 3 Oh en Piter ah pasapengo: “Komwi me Mesaiao, Sapwellimen Koht ieias.”4 Kitail anahne sewese emen emen pwehn diar en Sahm Nanleng pasapeng kan sang ni kaweid en Ngehno.

Ni pirokrahmo, I ndahiong me pwulopwul kan:

“Kaunkan en Mwomwohdiso wet wehwehki ahmwail anahn kan, madmadau kan, oh amwail kahpwal kan.

“Mie nait seri. Mie nein nait seri. Se kin kalap tuhong me pwulepwul kan nan sampa wet pwon. Oh se kin kapakapkin kumwail, se kin koskosia kumwail nan wasa sarawi kan, oh se kin pokpokei kumwail.”5

I men ehukihda ehu kisehn pasapeng tohto kei me se ale sang nan pirokrahmo.

Lisa sang Grand Prairie, Alberta, Canada ntingkihdo: “Koskosoi Pene wet inenen kaselel. E kakehlailiala ahi kadehde oh ahi kamehlele rongamwahuo. Se ale kapai sang kaun marain kan me maliplipdahr en papah nan pwukoa tohto kei.”6

Liz sang Pleasant Grove, Utah, ntingiedi nan Facebook: “I kaping kalanganki ahi pwoson oh ansou mwahu en utungada emen soukohp en Koht oh ohl oh lih akan me iang ih wie papah.”7

Rahnwet kitail utungadahr kaunkei me, sang ni kamarain sarawi, malipilipdahr en kasukuhli oh kaweid kitail oh wie ekehker kitail en mwasahn kahpwal kan me kitail sohpai rahn koaros—me duwehte mwamwahlki Rahn Sarawi, kahpwal kan ong peneinei, katoktokdien saledek en sarawi, oh uhweng kaudial en imwin rahn-akan. Riei ohl oh lih akan, kitail wie rongorong kaweid kan?

Pak tohto nan kapokon kan, kamadipw sarawi kan, oh Primary, kitail koulkier kosoi kaselel pwukat, “Kahluwa ie, kaweid ie, alu limwahi.”8Ia wehwehn kosoi pwukat? Ihs me kumwail kin tamada ni amwail kin medewe kosoi pwukat? Kumwail kehnehr kaweid en kaun pwungkan, irail tohnpadahk en Sises Krais kan me kin wie kaukaweid sang mahs leledo rahnwet ni arail kin sasair amwail mour, oh kin ieiang kumwail kekeid nan elen Kauno? Irail mwein karani kumwail ni imwamwail kan. Irail mwein mih nan amwail kongkrikeisin kan de wie koskosoi sang ni mwoahl wet nan kapokon lap wet. Tohnpadahk pwukat ehukihong kitailehr kapai en kolokol ehu kadehde en Kauno Sises Krais, kaun en Mwomwohdiso wet, oh kaun en atail mour kan, me inoukihongkitailehr, Ahneki koapworopwor oh dehr masak, pwe Ngehi Kauno me kin ieiang kumwail, oh pahn kesihnen limwahmwail.9

I tamataman en President Thomas S Monson ah ehukihda soi en ah luklahng ni imwehn ah stake presideno Paul C. Child’s pwehn kaunopada en kesepwildahng Prihstuhd en Melkisedek. Met wia ehu kapai tohrohr ong stake Presiden Child, ni eh sehse ni ansouo me e wie kaskasukuhli Prihstuhd en Aron pwulepwul men me pahn ehu rahn wiahla soukop en Koht.10

Pein ngehi pil ahnekiher ansoun kasukuhl sang atail soukohp, Presiden Monson. Sohte ahi peikasal nan ahi lamalam de nan ahi mohngiong me ihme wia soukohp en Kauno pohn sampa; I karakarahngkihdi ahi ese ansou me Soukohp Monson doadaohngki kaudial me e alehier. E kaskasukuhli kin katail en pengila, pwehn apwalih oh doarehla emen emen kitail. Ihmet me kasukuhlpe wiawi ni pilen Mormon. Nin duwen amwail men “adanikihla Sapwellime aramas” oh kin men “wahda en emen katoutoukan” “mauk iang irail kan me kin mauk,” oh “wia nin duwen sounkadehde kan en Koht.”11

Rahn wet I kesihkerkihda ahi wia sounkadehde en Koht Sahm Soutuko oh Sapwellime Ieros, Sises Krais. I ese me atail Sounkomouro ieias oh poakehng kitail oh kin kahluwa Sapwellime laduhkan, kumwail oh ngehi, pwehn kapwaiahda Sapwellime doadoahk pohn sampah. 12

Ni atail nanantihwei mwowe, pilada en idawehn kaweid oh keper kan sang atail kaunkan, kitail pilada kitail en idawehn Kauno ansou me sampa wet kekeid ni oapwoat ahl tohrohr. Kitail pilada kitail en koledi teng sahl meteo, wia Souleng en Imwin Rahn-akan, wia en Kauno doadoahk oh audaukihda peren mwuledek.”13

Peidek kesempwal en rahn wet me sansal: kumwail kin patehng kaunkan en Mwomwohdiso wet nan sampa ehu me wie rotorotala pwe kumwail en kak lohkiseli Marain en Krais?

Ehuieng kaunkan inenen kesempwal. Sohte lipilip soangen sounpar da me irail mih loale, uwen keren de doh, de ansou da me irail kapehmih kitail, arail wiwia kin poahsoanda sang mahsen kan en mehn Amerika men soun wia poem ede Edwin Markham, me inda:

Mie kahrepe ehu ma kahreda atail wia pwutak pirien kei:

[Sohte me] kin kelkelehpw

Soang koaros me kitail kadarewehng nan mourin mehteikan

Pwurdo wiahla pein atail.14

Shakeel Arshad, kempoakepei nan Pakistan, kasalehda ah uhkin ie, rie oh kepoakepah. Pil duwehte kumwail. Ni atail kin pengla oh kangoange emen emen kitail, kitail kamana kosoi kehlail pwuko. “Sohte me kin kelkelehpw.”

Ihme keieu, kitail anahne atail Kaun oh Sounkomour, Sises Krais. Ehu irehkan sang nan pwuhk sarawi me kin kalap kamwakid palingeni iei ni en Sises Krais en ketla pohn sehdo pwehn tuhong Sapwellime tohpadahngko me wie seiseiloak nan sohp pwoat nan Sehd en Kalili. Irail wia kaunkei, me apwtehn maliplipda duwehte ekei kiht pohn mwoahl rahnwet. Ire wet ntingdi nan pwuken Madiu:

“Pwohto dolahr oh miher nanwerengen leho, pedipediang kohla oh pwungupwungudengkiseli ilok en nan leho.

“Nanpwungen kuloak siluh oh weneu, Sises ahpw ketila rehrail, ketiket kohla pohn leho.

“Ni tohnpadahk ko ar kilangada eh ketiket kohla pohn leho, re ahpw masepwehkada, …oh weriwerki ar masakadahro.

“A Sises mwadangete mahsanihong irail, Kumwail koapworpwor; ngehi met, kumwail dehr masepwehk.”15

Piter rong mahsen en kangoango sang Kauno.

“A Piter ahpw patohwanlahng, maing ahi Kaun, ma uhdahn komwi men, a komw mahsanih pwe ien patohwei rehmwi alu pohn lehn.

“Sises ketin sapeng mahsanih, Na kohdo.”16

Inenen eimah, Piter wia sousedmen, oh e ese duwen keperkan en nan pil. Ahpw e koasonedier en idawehn Sises—ni pwong de ni rahn, pohn oapwoat sohp de nan sapw.

I kak medewe en Piter ah lusehi sang pohn pwohto, sohte men awi pil ehu luhk, oh tepda alu pohn pihlo. Mehlel pwuhk sarawi kosoia me, “E sok pohn leho pwe en patolahng rehn Sises.” 17Ni en kisiniengo kehlaila oh ukila oh ilok kan tepda sawa ni paten neh kan, Piter salohda “oh tapihada kihrla, e ahpw werda patohwan, Maing komw ketin kupwure ie!

“Ni ahnsowohte Sises ketin kapahla limeho oh ketin kolada.”18

Met wia irehn kasukuhl kehlail ehu. Kauno ketiket mwo pwehki Piter, duwehte Ah ketin ketiket mwo pwehki kumwail oh ngehi. E ketin kapahla Limeho oh kolada Piter Reh pwehn doarehla.

I kin anahne Sounkomouro oh Limeho pwehn doareiehla ansou tohto. I anahne Ih met laudsang mahs, duwehte emen emen kumwail. I kin ahneki likilik ekei ansou pwe ien lusehi sang pohn pwohto, ninduwen kosoi, kolahng wasa me I sehse, oh diarada me sohte kak kelehpw wiahda.

Ni aht wiewia Koskosoi Peneo, Kauno kin kalap doadoahngki aht peneinei oh kaunkan pwehn leldo reht oh kin luklukei kitail en kohdo Reh—duwehte Ah ketin kapahla lime oh doarehla Piter.

Kumwail pil pahn ahneki ansou tohto kumwail en sapeng luhk doad kan en kohdo rehn Sises. 19 Pwe kaidehn ihme kin wiawi nan mour wet? Likwero kak lukei kitail en doarehla emen atail peneinei, kohdo wia ehu misin, pwurodo sarawi, kohdo ni tehnpas sarawi, oh ni atail pil rongeher sang neitail me pwulepwul kan nan Koskosoi Peneo, kohdo, menlau seweseie sapengala ahi peidek. E pahn lel ehu ansou, emen emen kitail pahn rong likwero “Kohdo ni ihmwo.”

I kapakapki me kitail pahn pengla, pengla oh ale limen Sounkomouro me E ketin kapahdohng kitail, rehn Sapwellime kaun sarawi pilipildah kan oh atail peneinei kan, oh karonge Sapwellime likwero en kohdo.

I ese me Sises Krais ketin ieias; I pokpoke Ih, oh I esehki ahi mohngiong unsek me E ketin poakehng kitail koaros. Ih me wia atail Mehn Kahlmengi oh kaun sarawi en sapwellimen Sahmo serihkan koaros. Met I wiahki ahi kadehde ni mwaren Sises Krais, amen.