2010–2019
Lehn Powehdi Mahk
April 2016


Lehn Powehdi Mahk

Mahk iei padahk en kamwahu kaselel ehu. Kitail sohte anahne lohdi pak riau. Kitail kak mahk.

Mehkoaros me sang Koht iei limpoak, marain, oh mehlel. Nin duwen aramas kei kitail kin momourki pahn manaman en sampah, ekei pak direkihla rotorot oh kapwonopwon. Kitail sohte pwuriamweiki me sapwungala pwukat pahn wiawi, sapwung kan pahn pwarada, oh dihp kan pahn wiawihda. Nin duwe met, sohte emen nan mour wet, pahn sohte, pak ehu de ekei pak, ale kalokepen en emen ah soukautih, kemwekid kalok, de pil kemwekid dihp kan. Iei ehu mehkot met me kitail koaros ahneki.

Paiete, Koht, Sapwellime limpoak oh mahk ong Sapwellime serihkan, kaunopadahr ahlo pwehn sewese kaweid mepwukat me kin ekei pak wia kemwekid apwal kan en mour. E pil kaunopadahr ahl ong koaros me lohdiongehr nan sapwung en mehteikan. E pil padahkiheng kitail me kitail kak mahk! Mehnda ma kitail lohdi pakehu, kitial anahne dehr lohdi pak riau sang ni weuwa katoutou en kailok, lingeringer, medek, de pil men dopukehng. Kitail kak mahk, oh kitail kak saledek!

Pahr kei samwalahro ni ei wiewia kehl kisin diper en tuhkehu ihrlong nan sendin pehie. I lemehda ien song kapwurehiei sang diper o oh medewehda ien wia, ahpw I sohte wia. Erein ansou kei, kilin pehie kohda pohn dipero, wiahla umpwos ehu ni sendin pehie. I pwunodkidahr oh ekei pak kamedek.

Sounpar kei mwuri I medewehda ien wiahieng wiepe. Ihte me I wia I kihengte leh pohn umpwoso oh kidimkihla ehu ohdai. Ngehi eri wiewia mwo kohdo. Ke sohte kak medewe duwen ahi pwuriamweikihla ehu rahno, ni ei kihsang odai o, dipero kohsangeh ni sedin pehie.

Lehu kamwahuiala kilin pehie oh kamwahuialahr wasa me kin medek erein sounpar tohtohu. Ansou me diper o kohsangehro, sendin pehie mwadangin mwahula, oh lel met, e sohte sansal lipwen ohla.

Ni soangen mwohmwohte, mohngiong soumahk ehu kin kolokol medek laud me sohte konehng. Ni ansou me kitail kin keiehki wini en Tomw en Soundoaro, E pahn kamwuterekehla atail mohngiong oh sewesei kitail en wekila. E kak kamwahuiala ohlahn ngehn (tehk Jacob 2:8).

I kamehlele me pali laudin kitail men mahk, ahpw kitail kin apwaliki. Ni atail kehnehr sapwung wet, kitail kak mwadangete inda, “Aramas o sapwung. Irail konehng kalokolok. Ia wasa pwuhngo mihe?” Kitail kin sapwungala medewe me ma kitail mahk, pwuhngo kin kakete sohte pahn mie katepe, oh kalokolok kan pahn manoknokla.

Kaidehn kahrepehu met. Koht pahn kiheng koaros kalokolok ehu me pahn pahrek, pwe mahk sohte kak pirapa pwuhng (tehkAlma 42:25). Koht ketin koaloalamwahuihki komwi oh ngehi ni limpoak: Pwilikihdi kadeiko rehi, pwe ahi oh I pahn pwainla. [Ahpw mweidehng] meleilei en kakommoaleiukedi (D&C 82:23). Soukohp Jacob en nan Pwuken Mormon pil inouki me Koht “pahn kaloalamwahuihuk nan ahmw kahpwal kan, oh e pahn ketin iang komwi, oh kadardihdo kopwungpen irail me kin kahrehieng ahmw kahpwal” (Jacob 3:1).

Ni ansou me kitail kin medekila, ma kitail loaloapwoat, kitail kak nsenemwahuki ni atail wehwehki me Koht pahn kapai kitailda pwehki kemwekid sapwung koaros me kitail lelehng. Elder Joseph B. Wirthlin mahsanih: “Kauno kin kapaiada me kin loaloapwoat nan apwal kan. … Pilen mas koaros rahnwet pahn uhd wiahla kapai laud pak epwiki kei en pilen mas en peren oh kaping kalahngan.”1

Erein atail pahn mahk ong mehteikan, kitail pil kin song en taman me kitail koaros kin keirda ni pali ngehn, ahpw kitail koaros wekpeseng. Pwehki ah mengei en kasawih wekila kan oh keirdahn paliwar, e kin apwal kilang kekeirdahn ngenitail kan.

Ehu wiepen mahkehng mehteikan iei en song en kilang irail nin duwen Koht ah mahsani irail. Ekei ansou, Koht kakete mweidehng kitail en kilang oh wehwehki nan mohngiong, pepehm, ngenen emen emen aramas me kansensuwedihuk. Ire wet kakete kahreda limpoak laud ohng aramaso.

Pwuhk sarawi kan padahkiong kitail me en Koht limpoak ong Sapwellime seri kan sohte imwi. E mwahngih arail kak wia me mwahu, mendahte dahme nekier. Sang ni kemwekid koaros, e sohte kak mie peirin de imwintihti laud ohng me kin idawehn Sises Krais duwehte Sohl en Tarsus. Koht pil kasalehieng Sohl marain oh mehlelo, nan ansouo sohte me poadidi, mehlelieng, de souperki soun papah en Soundoaro duwehte ih. Sohl wiahla Wahnpoaron Paul. Ah mour wiahla karasaras mwahu me Koht ketin mwahngi Sapwellime aramas kaidehnte ihs irail met ahpw ihs me irail kak wiahla. Kitail koaros mie, nan atail mour kan, nin duwen Sohl emen ong ansou mwahu en rasehngala Paul. Ke kak medewe ia pahn mwomwen atail peneinei kan kousapw kan, oh sampah ni ah pahn wekila ma kitail koaros song en kilang emen emen nin duwen Koht ah mahsani kitail?

Pak tohto, kitail kin kilang soun kansensuwedo rasehngete atail kilang lapalahn ais ten me mih nan pihl—kitail kin kilangte imwi me pwerdahsang nan pihlo ahpw kaidehn dahme mih pahu. Kitail sohte ese soahng koaros me wiewiawi nan en aramas men ah mour. Kitail sohte ese dahme wiahier rahnteio; kitail sohte ese arail kahpwal kan; kitail sohte ese medek me irail kolokol. Riei ohl oh lihoko, menlau kumwail dehr sawehwe. Mahk kaidehn uhki en aramas wiewia. Kitail sohte kin kawehwehda mwekid suwed de mweidehng emen en kamedekei kitail pwehki atail kahpwal kan, medek kan, de kaluwet kan. Ahpw kitail kak kalaudehla atail wehwehki oh meleilei ni atail pahn kilang mwahu ni sansal.

Ni mehlel, irail me sakoahiekieng idawehn ngehno kakete wiahda sapwung laud kei—ahpw sohte emen rehtail anahne kawehwehda ihte sang dahme keieu suwed me kitail wiadahr. Koht me wia sounkopwung unsek. E kak mahsani wasa koaros. E ketin mwangih meh koaros (tehk 2 Nephi 2:24). E ketin mahsanih, “Ngehi, Kauno, pahn mahkohng irail me I pahn mahkohng, ahpw oang kumwail, kumwail anahne mahkohng aramas koaros” (D&C 64:10).

Pein Krais, ni ansou me E ale kadeik ni sohte dipe, eri kalokolok laud, kamakam, oh wie lokolok ni lohpwuo, ni ansouo e ketin mahsanih, “Semei, komw ketin mahkohng irail; pwe re sehse dahme re wiewia” (Luke 23:34).

Nan atail luwet kan, mwein ekei pak kitail kin mwadang en lingeringerieng mehtei kan me sohte kin wia de medewe dahme irail kin wia. Kitail kakete sohla inangih iang utung ohiendangki pwihn en mwadong kan, tetehk kemwekid kan nan government, de iang soangsoangen kemwekid en lamalam kan.

President Russell M. Nelson kasalehda kaweid eripit pwoat ni ah mahsanih, “Ansou mwahu en rong soangsoangen lamalam kan de lamalam en government kak utungada kanengamah oh marain.”2

Pwuken Mormon kosoia ehu ansou me “tohn mwomwohdisoh tepida pohnmwahso, oh … tepida laumwoahmw, nan pwungarail, oh … tepida kaloke irail me sohte kin kamehlele dahme irail koasoanehdi oh mwahuki” (Alma 4:8). Kitail koaros en taman me Koht sohte mamahsani pohn atail sehtin mwadong kan de lamalam en government de mehnia lamalam me emen kin ieiang. Ammon kosoiahda me, “[Koht] kin kilengdieng pohn serien sampah pwon; oh e ketin mwahngih madamadau koaros oh ineng kan koaros en mohngiong” (Alma 18:32). Riei ohl oh lih akan, nan mour en siai pwukat, ma kitail kana, kitail en kana ni kadek. Ma kitail pehrdi, kitail en pehrdi ni kadek. Pwe ma kitail kin mourki kadek ohng emen emen, kadek me pahn wia atail kisakis ni imwilahn rahno.

Duwehtehte atail kin lohdieng nan kahpwal en mehtei kan pak ehu de ekei ansou, kitail me kin uhd ekei pak wia me sapwung. Kitail koaros kin sapwungala oh kin anahne kadek, wehwe, oh mahk. Kitail udahn anahne taman me mahkpen dipatail kan oh mwohmw suwed kan kin sang atail kin mahk oang mehteikan. Sounkomour o mahsanih:

“Pwe ma kumwail pahn mahkikihong meteikan sapwung kan me re wiahiong kumwail, nahn Samamwail me ketiket nanleng pahn pil mahkikihong kumwail dipwamwail kan:

“A ma kumwail sohte pahn mahkikihong meteikan ar sapwung kan ong kumwail, eri Samamwail me ketiket nanleng pil sohte pahn ketin mahkikihong kumwail sapwung kan me kumwal kin wiahda” (Matthew 6:14–15).

Soahng koaros me Sounkomour o kakete mahsanih nan en Kauno Kapakap, me inenen mwotomwot, e kopwuriamwei me E ketin pilada en kapatahieng “komw ketin mahkikihong kiht dipat akan, duwen aht kin mahkohng koaros me kin wia dihp ong kiht” (Matthew 6:12; 3 Nephi 13:11).

Mahk me wia udahn kahrepen Koht a kadarodo Sapwellime Iehroso, eri kitail kepkepinga Sapwellime tohnmetei ong kitail koaros. Sapwllimen Sounkomouro Tomwo kaidehnte ohngete irail me anahne koluhla; e pil ohng irail me anahne mahk. Ma komw kin apwaliki mahk ong emen aramas, peki rehn Koht en sewesei komwi. Mahk iei padahk en kamwahu kaselel ehu. Kitail sohte anahne lohdi pak riau. Kitail kak mahk.

I kadehdehki en Koht limpoak poatoapoat oh kanengamah ohng Sapwellime seri koaros oh Sapwellime kupwur me kitail en poakpene nin duwen Eh poakoahng kitail (tehk Sohn 15:9, 12). Ni atail wia met, kitail pahn kasohrala rotorot en sampah wet oh uhd kapereniada oh kalinganahda Sapwellime wehi nanleng. Kitail pahn saledek. Ni mwaren Sises Krais, amen.

Ireh kan

  1. Joseph B. Wirthlin, “Come What May, and Love It,”Liahona, Nohpempe 2008, 28.

  2. Russell M. Nelson, “Listen to Learn,” Ensign, Mei 1991, 23.