2010–2019
Usalda Vaimu, mis juhib tegema head
Aprill 2016


Usalda Vaimu, mis juhib tegema head

Me ligineme Päästjale, kui me teenime puhtast armastusest teisi Tema nimel.

Olen tänulik, et saan olla koos teiega sellel Jumala kummardamise, refleksiooni ja pühendumise õhtul. Me oleme koos palvetanud. Meie armastav Taevane Isa on meid kuulnud. Me oleme pidanud meeles meie Päästjat Issand Jeesust Kristust ja meid on puudutanud Talle lauldud kiidulaulud. Meid on inspireeritud tegema rohkemat, et aidata meie Õpetajat Tema töös tõsta ja aidata meie Taevase Isa lapsi.

Meie soov teisi teenida on suurenenud, kui oleme olnud tänulikud selle eest, mida Päästja on meie heaks teinud. Seepärast täitub meie süda, kui kuuleme neid laulusõnu: „On Issand mulle andnud kõik, nüüd annan ma.”1 Kuningas Benjamin lubas sellist tänutunnet oma suurepärases jutluses (vt Mo 2:17–19).

Kui usk Jeesusesse Kristusesse aitab meil saada Tema andestuse rõõmu vääriliseks, siis tunneme soovi teenida Tema heaks teisi. Kuningas Benjamin õpetas, et andestust ei saavutata ainsa hetkega.

Ta ütles seda järgmisel viisil: „Ja nüüd, kõigi nende asjade pärast, millest ma olen teile rääkinud – see tähendab, et teie patud oleksid päevast päeva andeks antud, et te võiksite kõndida süütuna Jumala ees – ma tahan, et te jagaksite oma varandust vaestega, iga inimene vastavalt sellele, mis tal on, toites näljaseid, riietades neid, kes on alasti, külastades haigeid ja leevendades nende olukorda nii vaimselt kui ka ajalikult vastavalt nende puudusele.” (Mo 4:26)

Alma kaaslane Amulek õpetas samuti tõde, et me peame jätkama Tema teenimist, et jätkuvalt oma patud andeks saada: „Ja nüüd, vaadake, mu armsad vennad, ma ütlen teile: ärge arvake, et see on kõik; sest pärast seda, kui te olete teinud kõike seda, kui te pöörate selja abivajajatele ja alastiolijatele ja ei külasta haigeid ja vaevatuid ning ei jaga oma varandust, kui teil seda on, nendega, kes abi vajavad – ma ütlen teile, kui te ei tee seda, siis vaata, teie palve on asjatu ega ole teile mingiks kasuks ning te olete nagu silmakirjatsejad, kes eitavad usku.” (Alma 34:28)

Ma olen mõelnud täna õhtul naistele minu elus. Meie peres on 31 naist ja tüdrukut, alustades minu naisega kuni meie kolme kõige pisema lapselapseni välja. Mõned on täna siin koos meiega. Viis on nooremad kui 12-aastased. See võib olla nende esimene koosolek Päästja Kiriku konverentsikeskuses koos nende õdedega. Igaüks viib täna õhtul siit endaga erinevaid mälestusi ja annab selle kogemuse ajel isiklikke lubadusi.

On kolm mälestust ja lubadust, mille kohta ma loodan, et need jäävad nendega kogu eluks või isegi kauemaks. Mälestused on tunnetest. Ja lubadused on sellest, et teha teatud asju.

Kõige tähtsam tunne on armastus. Te olete tundnud nende suurepäraste õdedest juhtide armastust, kes meile kõnelesid. Ja olete tundnud Vaimu kaudu, et nad teid armastavad, ilma et nad teid tunneksid, sest nad tunnevad armastust, mida Taevane Isa ja Päästja teie vastu tunnevad. See on põhjus, miks nad soovivad teid teenida, ja tahavad, et te saaksite õnnistusi, mida Jumal teile anda soovib.

Te olete täna tundnud armastust teiste vastu – sõprade, koolikaaslaste, naabrite ja isegi võõra vastu, kes on äsja teie ellu tulnud. See armastuse tunne on and Jumalalt. Pühakirjad ütlevad selle kohta „ligimesearmastus” ja „Kristuse puhas armastus” (Mn 7:47). Te olete täna tundnud sellist armastust ja kui te seda otsite, võite seda tihti tunda.

Teine tunne, mida te täna tundsite, oli Püha Vaimu mõju. Õed on teile täna lubanud, et Püha Vaim aitab teil leida võimalusi, mida Issand teile annab, et teenida teisi Tema eest. Te olete tundnud Vaimu kaudu, et nende lubadus tuli Issandalt ja et see on tõde.

Issand ütles: „Ja nüüd, tõesti, tõesti, ma ütlen sulle: Usalda seda Vaimu, mis juhib tegema head, jah, tegutsema õiglaselt, kõndima alandlikult, mõistma kohut õigsuses – ja see on minu Vaim” (ÕL 11:12).

Te olete ehk saanud täna selle õnnistuse. Näiteks võis teile selle koosoleku ajal meelde tulla kellegi abivajaja nimi või nägu. See võis olla vaid mõttevälgatus, kuid tänu täna kuuldule te palvetate selle üle, usaldades, et Jumal juhatab teid tegema head, mida Tema abivajajatele soovib. Kui sellised palved muutuvad teie elus tavapäraseks, muutute ühes teiste inimestega paremaks.

Kolmas tunne, mida olete täna tundnud, on soov olla Päästjale ligemal. Isegi kõige noorem siin viibiv tüdruk on tundnud kutse tõesust selles laulus: „„Järgnege mulle!” nii kutsus Ta, nüüd Tema teel meil soov püsida.”2

Seega esimene asi, mida te peate lubama nende tunnete ajel teha, on minna ja teenida teadmisega, et te ei lähe üksinda. Kui te lähete kedagi Päästja nimel trööstima ja teenima, valmistab Ta teie ees raja. Nagu täna siin viibivad koju naasnud misjonärid teile rääkida võivad, ei tähenda see, et iga inimene iga ukse taga on valmis teid vastu võtma või et iga inimene, keda te teenida püüate, teid tänab. Kuid Issand läheb teie palge eel ja valmistab tee.

President Thomas S. Monson on korduvalt öelnud, et teab tõde Issanda lubaduses: „Ja see, kes teid vastu võtab, seal olen ka mina, sest ma lähen teie palge eel. Ma olen teie paremal käel ja vasakul, ja minu Vaim on teie südames ja minu inglid teie ümber, et teid toetada” (ÕL 84:88).

Üks viis, kuidas Ta läheb teie palge ees, on valmistades ette selle inimese südame, keda on teil palunud teenida. Ta valmistab ette ka teie südame.

Te leiate ka, et Issand annab abilisi teie kõrvale nii paremale kui ka vasakule ning teie ümber. Te ei ole kunagi üksinda, kui teenite teisi Tema nimel.

Ta tegi seda täna minu heaks. Issand korraldas tunnistajate pilve (Hb 12:1) nii sõnas kui muusikas, et liita ja mitmekordistada nende sõnade väge, mida Ta soovis, et ma ütleksin. Ma pidin vaid vaatama, et sobitaksin oma osa Tema kavaga. Ma loodan ja palvetan, et tunnete tänulikkust ja rõõmu, kui Issand paneb teid kokku teistega, et Teda teenida.

Kui te seda sagedasti kogete, siis naeratate tunnustusega, just nagu mina, alati kui me räägime, kui sulnis on töö.3

Ta naeratate samuti, kui teile meenub järgmine salm: „Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: „Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!”” (Mt 25:40)

Teine asi, mida te peate tegema, on pidama meeles Issandat, kui te Tema nimel teenima lähete. Issand ei lähe mitte ainult meie palge ees ja ei saada ingleid koos meiega teenima, vaid Ta tunneb samuti tröösti, mida me teistele toome, just nagu oleks me seda teinud Temale.

Iga Jumala tütar, kes kuuleb ja usub selle koosoleku sõnumit, küsib: „Mida soovib Issand, et ma teeksin abistamaks abivajajaid?” Iga õe olukord on eripärane. See on tõsi minu tütarde, miniate, lastelaste ja lastelastelaste kohta. Neile ja kõikidele Taevase isa tütardele kordan ma õde Linda K. Burtoni arukat nõuannet.

Ta palus teil palvetada usus, et teada, mida Issand soovib, et teie oma olukorras teeksite. Ja seejärel kõneles ta teile sulnist lohutusest, mida Issand ise andis naisele, keda kritiseeriti sellepärast, et ta oli võidnud Issanda pead kalli õliga, selle asemel et seda müüa vaeste abistamiseks.

„Aga Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te teete talle südamevalu? Ta on teinud mulle heateo.

Sest vaeseid on ikka teie juures ja, kui te tahate, võite neile head teha; aga mind ei ole teil mitte alati.

Ta on teinud, mis ta võis. Ta on ennakult mu ihu võidnud matmiseks.

Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes evangeeliumi kuulutatakse kõiges maailmas, peab ka räägitama tema mälestuseks, mis tema on teinud.”” (Mk 14:6–9)

See lühike pühakirjakoht on kena ja arukas nõuanne ustavatele õdedele Issanda kuningriigis neil rahutuil aegadel. Palvetage, et teada, keda soovib Taevane Isa, et teie teeniksite armastusest Tema ja meie Päästja vastu. Ja te ei oota ega soovi avalikku kiitust, järgides selle Markuse evangeeliumi pühakirjaloo naise eeskuju, kelle püha tegu austada maailma Päästjat mäletatakse, kuid mitte tema nime.

Ma loodan, et meie pere õed annavad endast parima armastusest Jumala vastu, et teenida abivajajaid. Ja kolmas asi, mida ma loodan, et nad teevad, on see, et oleksid isiklikult tagasihoidlikud oma heategude suhtes. Ma palvetan, et te võtaksite kuulda seda Issanda nõuannet, kui Ta ütles – ja ma olen kindel, et meil kõigil on vaja seda kuulda:

„Hoidke, et te armastuseande ei jaga inimeste nähes selleks, et nemad teid vaatleksid; muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas.”

Ja seejärel ütles Ta:

„Vaid kui sina armastuseande annad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb,

et su armastuseannid oleksid salajas; ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule” (Mt 6:1–4).

Minu palve kuningriigi õdedele, kus tahes nad on ja milline tahes on nende olukord, on, et nende usk Päästjasse ja tänulikkus Tema lepituse eest aitab neil teha kõik, mis nad suudavad teha nende heaks, keda Jumal on neil teenida palunud. Kui nad seda teevad, luban ma, et nad edenevad rajal, et saada pühadeks naisteks, keda Päästja ja meie Taevane Isa soojalt tervitavad ja kellele avalikult tasuvad.

Ma tunnistan, et see on ülestõusnud Jeesuse Kristuse Kirik. Ta on tõusnud. Ta maksis ülima tasu meie kõigi pattude eest. Ma tean, et tänu Temale tõuseme me üles ja saame igavese elu. Thomas S. Monson on Tema elav prohvet. Meie Taevane Isa kuuleb ja vastab meie palvetele. Ma tunnistan, et me ligineme Päästjale, kui me teenime puhtast armastusest teisi Tema nimel. Ma jätan teile selle kindla tunnistuse Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Because I Have Been Given Much. Hymns, nr 219.

  2. Oh, Come, All Ye Faithful.Hymns, lk 116.

  3. Sweet Is the Work, Hymns, no. 147.