2010–2019
E ’ite nō te Atua
’Ātopa 2016


E ’ite nō te Atua

Tē parau atu nei au ia ’outou e, a fa’aea i te fa’ahapa ia ’outou iho nō ni’a i tō ’outou mau paruparu tā ’outou e mana’o ra nō te fa’a’ite i te ’evanelia. E pure rā « nō te ti’a ’ei [’ite] nō te Atua ». E fa’aitoitora’a pūai roa a’e teie i tō te fa’ahapara’a iāna iho.

E rave rahi ’ohipa faufa’a a te Atua ’aore e ’itehia nei i mua i te mata o tō te ao nei. ’Ua ’itehia i roto i te tenetere ono hou te Mesia, e rave rahi mau ta’ata māramarama mai ia Confucius i te fenua Taina ’e o Buddha i Inidia Hitia o te rā, ’āre’a rā tei ni’a iho te mana o te autahu’ara’a o te Atua ia Daniela, te peropheta e ora ra i roto i te tāpe’ara’a i te anotau fa’aterera’a a te ari’i nō Babulonia, o Nebukanesa.

’Ua pe’ape’a te Ari’i Nebukanesa i te hō’ē ta’oto i te pō, ’e nō reira ’ua ani ’oia ’ia fa’a’ite mai tōna mau tahutahu ’e te mau hi’o e aha tāna i ta’oto ’e e aha te aura’a nō te reira ta’oto. ’Aita i ti’a ia rātou ’ia fa’a’ite i te ari’i e aha tāna i ta’oto ’e ’ua pāto’i rātou. « ’Aore roa ïa e ta’ata o te ao nei e ti’a [’ia rave i te reira, ’aore roa ho’i e ari’i e ui] i te parau mai tena te huru ».1 Riri roa a’era te ari’i Nebukanesa i tō rātou ’ite ’ore, e ma te riri, fa’aue atura ’ia tāparahihia tōna mau ta’ata pa’ari ato’a.

O Daniela te hoē o te mau ta’ata pa’ari o te ari’i, tei pure nō te ani i « te aroha o te Atua i taua parau mo’e ra ».2

’Ua tupu te hō’ē semeio. ’Ua heheuhia mai ia Daniela te parau mo’e tā te ari’i i ta’oto ra.

’Ua arata’ihia atura o Daniela i mua i te ari’i. « E ti’a ānei ia ’oe ’ia fa’a’ite mai iā’u i te ta’oto i ’itea iā’u nei, e te fa’aaura’a ato’a ? »

’Ua parau atura Daniela :

« E ’ore te mau ta’ata pa’ari, ’e te mau tahutahu, ’e te mau hi’o [e ti’a ’ia fa’a’ite ia ’oe i te mea tā ’oe i ta’oto] …

« E Atua tei te ra’i o [te nehenehe e fa’a’ite mai i teie mau mea, e ’ua ] fa’a’ite mai ïa i te ari’i ra ia Nebukanesa, i te mau mea e tupu i te mau mahana hope’a ra …

Nā ’ō atura Daniela, « E fa’atupu te Atua o te ra’i ra i te hō’ē bāsileia [e ’ō’oti-noa-hia mai te hō’ē ’ōfa’i ra nō roto i te mou’a ’aore e rima, o te riro mai ’ei mou’a rahi e te fa’a’ī i te fenua ato’a nei] o te ’ore roa e mou… e vai rā e a muri noa atu.

Tē parau ra Daniela, « e mea mau ho’i taua ta’oto nei, ’e te ha’avare ’ore ho’i te fa’aaura’a ».3

Nō te mea ho’i ē, ’ua fa’ata’ahia ’e ’ua tatarahia tōna ta’oto, ’ua parau a’era te ari’i ma te mata’u ’ore, « e Atua mau ā tō ’outou Atua nō te mau atua ato’a nei ’e te Fatu nō te mau ari’i nei ».4

Na roto i te temeio o te paraparaura’a mai te Atua ia Daniela, tupu mai nei te parau tohu nō te ananahi o te ’evanelia a Iesu Mesia o te fa’aho’i-fa’ahou-hia mai i te fenua nei, hō’ē bāsileia o te fa’a’ī i te ao ato’a nei, « e ’ore roa e mou… e vai rā e a muri noa atu ».

E riro e, e mea iti te rahira’a o te mau melo o te ’Ēkālesia i te mau mahana hope’a nei, mai tā Nephi i tohu na, tera rā, e vai rātou i ni’a i te mau fenua ato’a, ’e e roa’a te mana ’e te mau ’ōro’a o te autahu’ara’a i te mau ta’ata ato’a e hina’aro i te reira, ma te fa’a’ī i te fenua mai tā Daniela i tohu na.5

I te matahiti 1831 ’ua fāri’i te peropheta Iosepha Semita i teie heheura’a : « ’Ua hōroʻahia atu te mau tāviri nō te bāsileia o te Atua [’e te ha’aputuputura’a o Iseraela mai te nā tufa’a e maha o te ao nei] i te ta’ata i ni’a i te fenua nei, e mai reira atu te ’evanelia e tere ti’a atu e tae noa atu i te mau hope’a o te ao nei mai te hō’ē ’ōfa’i i ’ō’otihia nō roto mai i te mouʻa ma te rima ’ore e tere atu ai, e tae noa atu i te taime e ’ī ai te ao nei i te reira ».6

Hō’ē hōpoi’a tā tātou e fa’a’ite

E temeio te ha’aputuputura’a o Iseraela. Mai te hō’ē puzzle rahi, e tītauhia ’ia fa’anaho i te mau tuha’a i tō rātou vaira’a hou te mau ’ohipa hanahana o te Tae-piti-ra’a mai. Mai ia tātou e riro i te ha’ape’ape’a ’ia hi’o i te rahira’a tuha’a o te puzzle, e riro ato’a e ’ua hi’o te Feia Mo’a i tahito ra i te fa’auera’a ’ia hōpoi i te ’evanelia i fa’aho’i-fa’ahou-hia mai i tō te ao ato’a, mai te hoē ’ohipa fātata e’ita roa e oti ’ia rave. ’Ua ha’amata rā rātou, hō’ē ta’ata, hō’ē tuha’a puzzle i te taime hō’ē, ma te ’imi i te mau hiti ’āfaro, ma te ha’amau ’āfaro i teie ’ohipa mo’a. Ma’a vāhi iti i te taime hō’ē, ’ua ha’amata te ’ōfa’i i ’ō’otihia mai, ’aore e rima, i te ’ohu; mai te hānere e tae atu i te tauatini, te ’ahuru tauatini, ’e i teie nei, e mirioni feiā Mo’a i te Mau Mahana Hope’a Nei na te mau fenua ato’a o te fa’atu’ati nei i te mau tuha’a o te puzzle o teie ’ohipa ’ūmerehia ’e te māerehia.

Hōho’a
Hō’ē puzzle rārahi mau

’Ua riro tātou tāta’itahi ’ei tuha’a nō te puzzle, ’e te tauturu nei tātou tāta’itahi ’ia tu’u i te tahi atu mau tuha’a faufa’a i ni’a i te vaira’a. Tē hina’arohia nei ’outou i roto i teie ’ohipa rahi. E mea faufa’a ’outou nō teie ’ohipa rahi. E mea māramarama tō tātou hi’ora’a i mua i teie nei. E nehenehe tā tātou e ’ite i te temeio ’ia tupu tāmau noa, e i te rima o te Fatu ’ia arata’i noa ia tātou ’a fa’a’ī ai tātou i te mau vāhi e toe ra. I reira « Iehova teitei e parau ai ē, ’ua oti te ’ohipa »,7 i reira Oia e ho’i mai ai ma te mana ’e te hanahana.

Hōho’a
’Ua riro tātou tāta’itahi ’ei hō’ē tuha’a nō te puzzle

Mai tā te peresideni Thomas S. Monson i parau : « Teie te taime nō te mau melo ’e nō te mau mīsionare ’ia haere ’āmui, ’ia ha’a ’āmui, ’ia rohi i roto i te ’ō vine a te Fatu nō te arata’i mai i te mau vārua Iāna ra … E tauturu ’Oia ia tātou i roto i tā tātou mau ’ohipa mai te mea ē, e rohi tātou ma te fa’aro’o nō te fa’atupu i Tāna ’ohipa ».8

Te hōpoi’a hanahana tei vai nā i ni’a i te tapono o te mau misiōnare rave tāmau tei ni’a iho ïa ia tātou pā’āto’a i teie nei. Tē hina’aro nei tātou pā’āto’a e fa’a’ite i te ’evanelia tei fa’aho’i-fa’ahou-hia mai, e ma te māuruuru, e rave rahi tauatini e bāpetizohia nei i te hepetoma tāta’itahi. Terā rā, noa atu teie ha’amaita’ira’a nehenehe roa, nō tō tātou mana’ona’o i tō tātou mau taea’e ’e tō tātou mau tuahine, ’e nō tō tātou hina’aro ’ia māuruuru te Atua, ’ua riro ïa te fa’a’itera’a ’e te ha’apūaira’a i te bāsileia o te Atua nā te ao ato’a nei ei ’ohipa rū.

Te mau ’ōti’a o te hapa

Noa atu e e hina’aro pūai tō ’outou ’ia fa’a’ite i te ’evanelia, e’ita paha ’outou e ’oa’oa rahi roa i te manuia o tā ’outou mau tauto’ora’a i ma’iri ra. E feruri paha ’outou mai te hō’ē hoa tei parau ē, « ’ua paraparau vau i tō mātou ’utuāfare ’e i te mau hoa nō ni’a i te ’Ēkālesia, terā rā, e mea iti tei fa’a’ite mai i te ’ana’anatae, ’e nā roto i te pāto’ira’a tāta’itahi, ’ua rahi atu tō’u ’ōti’ati’a. ’Ua ite au ē, tītauhia iā’u ’ia rave hau atu, terā rā, te mana’o rahi i roto iā’u, maori rā; te fa’ahapara’a iā’u iho ».

E hi’o vau e nehenehe ānei au e tauturu.

E ’ohipa faufa’a roa tā te fa’ahapara’a iāna iho i te mea ē, e fa’aara te reira ia tātou i te mau tauira’a e ti’a ia tātou ’ia rave, terā rā, e ’ōti’a tō te reira nō te tauturu ia tātou.

E au te fa’ahapara’a ia tātou iho mai te hō’ē putu uira(batterie) i roto i te hō’ē pereo’o uira gasoline. E fa’a’ama te reira i te pereo’o, e fa’aharuru i te mātini, ’e e fa’a’ama i te mau mori, e’ita rā e hōro’a mai i te hinu nō te rāterera’a roa e vai ra i mua. E’ita e nava’i te putu uira ana’e iho. Mai te reira ato’a te fa’ahapara’a iāna iho.

Tē parau atu nei au ia ’outou ē, a fa’aea i te fa’ahapa ia ’outou iho nō ni’a i tō ’outou mau paruparu tā ’outou e mana’o ra nō te fa’a’ite i te ’evanelia. E pure rā, mai tā Alama i ha’api’i atu, ’ia hōro’ahia mai te mau rāve’a ia ’outou « ’ia ti’a ’ei ’ite nō te Atua i te mau mahana ato’a, ’e i te mau mea ato’a, ’e i roto i te mau vāhi ato’a… ’ia fa’aorahia [vetahi ē] e te Atua, ’e ’ia ’āmuihia i roto i tō te ti’a-fa’ahou-ra’a mātāmua, [’e] ’ia noa’a te ora mure ’ore ia ’outou ».9 E fa’aitoitora’a puai roa a’e teie i tō te fa’ahapara’a iāna iho.

Te rirora’a ’ei ’ite nō te Atua i te mau taime ato’a ’e i te mau vāhi ato’a, e fa’a’itera’a te reira i te huru o tō tātou orara’a ’e i te huru nō tā tātou parau.

A fa’a’itehua i tō ’outou fa’aro’o i roto i te Mesia. ’Ia tae mai te taime, a paraparau nō ni’a i Tōna orara’a, Tāna mau ha’api’ira’a, ’e Ta’na hōro’a fāito ’ore nō te mau ta’ata ato’a. A fa’a’ite i Tāna mau parau mau pūai nō roto mai i te Buka ’a Moromona. ’Ua hōro’a mai ’oia ia tātou teie fafaura’a : « O tei fā’i iā’u i mua i te aro o te ta’ata nei, e fā’i ato’a vau iāna i mua i te aro o tā’u Metua i te ao ra ».10 Tē fafau atu nei au ia ’outou ē, mai te mea e pure pinepine ’outou ’e ma te ’ā’au tae nō te ani i te mau rāve’a nō te « ti’a ’ei ’ite nō te Atua », e tae mai te reira mau rāve’a, ’e o rātou o te ’imi ra i te māramarama ’e te ’ite hau atu, e tuuhia mai ïa rātou i mua ia ’outou. ’A pāhono ai ’outou i te mau muhumuhu pae vārua, e ta’ita’i te Vārua Maita’i i tā ’outou mau parau i roto i te ’ā’au o te tahi atu ta’ata, ’e ’ia tae i te hō’ē mahana e fā’i te Fa’aora ia ’outou i mua i Tōna Metua.

Hō’ē tauto’ora’a pupu

Te ’ohipa pae vārua o te tauturura’a ïa i te hō’ē ta’ata ’ia tomo mai i roto i te bāsileia o te Atua o te hō’ē tauto’ora’a pupu ïa. ’A tāpura ’oi’oi i te mau misiōnare, ’e ’a pure nō te ani i te tauturu nō te ra’i mai. ’A ha’amana’o rā ē, te taime nō te fa’afāriura’a o te tahi atu ta’ata e ’ere ïa i tā ’outou fa’a’otira’a.11

Nō te mau motu Mauritius mai o Kamla Persand, te haere ra ’oia i te ha’api’ira’a ’ohipa taote i Bordeaux, Farani, i fārerei ai māua iāna i te ava’e fepuare 1991. ’Ua pure mātou tō te ’utuāfare ’ia nehenehe ia mātou ’ia fa’a’ite i te ’evanelia i te hō’ē ta’ata o te ’imi ra i te parau mau, e ’ua ha’api’i mātou iāna i roto i tō mātou ’utuāfare. ’Ua fana’o vau ’ia rave i tōna bāpetizora’a, ’aita rā mātou i riro ’ei rāve’a rahi a’e i roto i te parau nō te tomora’a mai o Kamla i roto i te ’Ēkālesia. ’Ua riro te mau hoa, te mau misiōnare e tae noa atu i te mau feti’i melo ’ei « mau ’ite nō te Atua » i roto i tōna fenua ai’a, ’e i te hō’ē mahana i Farani, i te taime ti’a mau nō Kamla, ’ua fa’aoti ’oia ’ia bāpetizohia ’oia. I teie nei, e 25 matahiti i muri a’e, ’ua ha’atihia ’oia i te mau ha’amaita’ira’a nō taua fa’aotira’a ra, ’e e misiōnare tāna tamaiti i Mategata.

Hōho’a
Kamla Persand ’e te ’utuāfare

’Eiaha e hi’o i tā ’outou mau tauto’ora’a nō te fa’a’ite i te here o te Fa’aora i te tahi atu ta’ata mai te hō’ē tamatara’a tahito/manuia ’ore e tō ’outou fāito i numerahia ia au i te fāri’i-maita’i-ra’a tō ’outou mau hoa i tō ’outou mau mana’o ’e ’aore rā i tā ’outou ani-manihini-ra’a ’ia fārerei i te mau misiōnare.12 Na roto i tō tātou mata tāhuti nei, e’ita tā tātou e nehenehe e ha’avā i te hope’ara’a o tā tātou mau tauto’ora’a, e’ita ato’a tā tātou e nehenehe e ha’amau i te hō’ē fāito taime. ’Ia fa’a’ite ana’e ’outou i te here o te Fa’aora i te tahi atu ta’ata, e vai noa tō ’outou tāpa’o i ni’a i te A+.

’Ua fa’aiti te tahi mau fa’aterera’a hau i te ’ohipa misiōnare, nā te reira i arata’i i tō tātou mau melo fa’ahiahia ’ia fa’a’ite i te itoito rahi atu ā i te rirora’a « ’ei mau ’ite nō te Atua i te mau taime ato’a ’e i te mau… vāhi ato’a ».

Nō Moscou mai o Nadezhda, pinepine ’oia i te tu’u i te Buka ’a Moromona i roto i te hō’ē ’āfata tao’a hōro’a ’e e rave rahi mau puohu monamona nā te hiti. Tē parau ra ’oia ē, « e parau vau ia rātou ē, o te tao’a hōro’a monamona roa a’e tā’u e nehenehe e hōro’a nā rātou ».

I muri noa a’e i tōna bāpetizo-ra’a-hia i Ukraine, ’ua tupu te mana’o i roto ia Svetlana ’ia fa’a’ite i te ’evanelia i te hō’ē ta’ata tāna e ’ite pinepine i roto i te pereo’o uta ta’ata. I te taime ’a pou ai taua ta’ata ra i tōna vāhi tāpe’ara’a, ’ua ui atura ’oia ē, « hina’aro ānei ’oe ’ia rahi atu tō ’oe ’ite nō ni’a i te Atua ? Nā ’ō maira taua ta’ata ra ē, « E ». ’Ua ha’api’i te mau misiōnare ia Viktor, ’e ’ua bāpetizohia ’oia. I muri a’e ’ua ta’atihia ’oia ’e o Svetlana i roto i te hiero nō Freiberg Helemani.

Ha’apa’o maita’i, e nehenehe tō ’outou mau ha’amaita’ira’a i te tae mai nā roto i te tahi mau rāve’a mana’o-’ore-hia.

E hitu matahiti i ma’iri a’e nei, ’ua fārerei māua o Kathy ia Diego Gomez ’e tōna ’utuāfare nehenehe i Roto Miti. ’Ua haere mai rātou nā muri iho ia māua i roto i te hō’ē ’ōpani ’īriti nō te hiero, terā rā, ’ua pāto’i mai rātou i tā māua ani-manihini-ra’a ’ia rahi atu te ’ite nō ni’a i te ’Ēkālesia. I te ava’e me i ma’iri a’e nei, ’ua fāri’i au i te hō’ē niuniu mana’o-’ore-hia nā Diego. ’Ua tupu te tahi mau ’ohipa i roto i tōna orara’a tei tura’i iāna ’ia tūturi i raro. ’Ua ’itehia iāna iho te mau misiōnare, ’ua fa’aro’o i te mau ha’api’ira’a, ’e ’ua ineine nō te bāpetizora’a. I te 11 nō tiunu ra, ’ua pou vau i roto i te pape o te bāpetizora’a ’e tō’u hoa ’e te pipi ’āpiti o Diego Gomez. Tei iāna iho te tapura taime o tōna fa’afāriura’a ’e ’ua tupu te reira nā roto i te tauturura’a ’e te pāturura’a a te mau ta’ata e rave rahi tei fa’atoro i te rima iāna ra ’ei « mau ’ite nō te Atua ».

Hōho’a
Diego Gomez ’e te pupu

Hō’ē ani-manihini-ra’a i te feiā ’āpī

Tē hōro’a nei au i tō tātou feiā ’āpī ’e te feiā ’āpī pa’ari nā te ao ato’a nei, i te hō’ē ani-manihini-ra’a ta’a ’ē ’e i te hō’ē tītaura’a ’ia riro « ’ei mau ’ite nō te Atua ». Tē feiā e ha’ati nei ia ’outou ’ua matara rātou i te ’imira’a pae vārua. ’A ha’amana’o i te puzzle ? ’Eiaha ’outou e haere mai i ni’a i te ’amura’a mā’a ma te ’ohipa ’ore i roto i te rima, ’ia haere mai rā ma te ineine nō te fa’a’ohipa i te mau rāve’a ’āpī ha’apararera’a parau sōtiare. Tē hina’aro nei mātou ia ’outou; tē hina’aro nei te Fatu ia ’outou ’ia rahi atu ā tō ’outou hōro’ara’a ia ’outou iho i roto i teie ’ohipa rahi.

Hōho’a
Te puzzle i ni’a i te niuniu ’āfa’ifa’i

’Ua parau mai te Fa’aora ē, « e teie nei, e haere ’outou e fa’ariro i te mau fenua ato’a ’ei pipi ’a bāpetizo atu ai ia rātou i roto i te i’oa o te Metua, ’e nō te Tamaiti, ’e nō te Vārua Maita’i ».13

E ’ere i te mea hape noa ’outou i te orara’a i Afirita; i Asia, i Europa, i Amerika Apatoerau, i Amerika Ropu ’e ’aore rā i Amerika Apatoʻa; i Pātitifā ’e ’aore rā i te tahi atu vāhi i roto i te ao o te Atua, nō te mea, e ti’a ’ia hōpoi i te ’evanelia i « te mau nūna’a ato’a, i te mau ’ōpū ato’a, i te mau reo ato’a ’e i te mau ta’ata ato’a ».14

« ’Ua fa’atupu te Atua o te ra’i ra i te hō’ē bāsileia, [ō’otihia mai te hō’ē ’ōfa’i ’aore e rima, riro atura taua ’ōfa’i ra ’ei mou’a rahi ’e tē fa’a’ī nei i te ao ato’a] o te ’ore roa e mou ... e vai rā e a muri noa atu.

« ... E mea mau ho’i taua ta’oto nei, e te ha’avare ’ore ho’i te fa’aauraa ».15

E ’ōpani au ma te mau parau i roto i te Parau Ha’api’ira’a ’e te mau Parau Fafau : « ’A ti’aoro atu i te Fatu, ’ia tere atu tōna ra bāsileia i ni’a i te fenua nei, ’ia ti’a i te mau ta’ata ’ia fāri’i i te reira, ’e ’ia vai fa’aineinehia nō te mau mahana e tae mai ra, i roto i te reira e tae mai ai te Tamaiti a te ta’ata i raro nei i roto i te ao ra, i fa’a’ahuhia i te ’ana’anara’a o tōna ra hanahana, ’ia fārerei mai i te bāsileia o te Atua o tei fa’atupuhia i ni’a i te fenua nei ».16 Na roto i te i‘oa o Iesu Mesia, ’āmene

Te mau nota

  1. Daniela 2:10.

  2. Daniela 2:18.

  3. Daniela 2:26-28, 44-45; hi’o ato’a te mau ’īrava 34-35.

  4. Daniela 2:47.

  5. Hi‘o 1 Nephi 14:12-14.

  6. Te Parau Ha’api’ira’a ’e te Mau Parau Fafau 65:2 ; hi‘o ato’a Te Parau Ha’api’ira’a ’e te Mau Parau Fafau 110:11.

  7. Te mau ha’api’ira’a a te mau Peresideni o te ’Ēkālesia : Iosepha Semita (2007), 444; hi’o ato’a Boyd K. Packer, « The Standard of Truth Has Been Erected », Liahona, Novema 2003, 27.

  8. Thomas S. Monson, « Manava i te ’āmuira’a, » Liahona, Novema 2013, 4.

  9. Mosia 18:9

  10. Mataio 10:32.

  11. Hoē ava’e i teie nei, tei Santa Maria, Beresilia vau. ’Ua parau mai te taea’e João Grahl iā’u ē, i tōna taure’are’ara’a ’ua haere ’oia i te purera’a i te roara’a e piti matahiti, ma te hina’aro ’ia bāpetizohia ’oia, ’aita rā tōna metua tāne i fa’ati’a. I te hō’ē mahana ’ua parau ’oia i tōna mau tuahine, te reira ato’a tō rātou hina’aro, e ti’a ia rātou ’ia tūturi ’e ’ia pure i te Atua ’ia tamarū i te ’ā’au o tō rātou metua tāne. ’Ua tūturi rātou i roto i te pure e ’ua haere i te fare ha’api’ira’a.

    I tō rātou ho’ira’a mai i te fare i taua mahana ra, ’ua maere rātou i te mea ē, ’ua tae mai hō’ē tonton, te taea’e o tō rātou metua tāne, nā te hō’ē ’oire ātea roa mai. Tei roto ’oia i tō rātou fare te paraparau ra i tō rātou metua tāne. Tei roto noa ā tō rātou tonton i te piha i ani fa’ahou ai te mau tamari’i i tō rātou metua tāne, e nehenehe ānei rātou e bāpetizohia. ’Ua ti’a mai ra tō rātou tonton i ni’a ’e ’ua tu’u atura i tōna rima i ni’a i te tapono o tōna teina e nā ō atura, « Reinaldo, e parau mau. ’A vaiiho ia rātou ’ia bāpetizohia ». ’Aita hō’ē o rātou i ’ite ē, ’ua bāpetizohia te tonton tau ava’e nā mua atu.

    Ua tere ’oi’oi mai te tonton i te fare o tōna taea’e, e nō te mea ē, « ’ua ti’a ’oia ’ei ’ite nō te Atua » i taua mahana ra, ’ua fa’ati’ahia tāna nau tamāhine ’e te tamaiti feti’i ’ia bāpetizohia. Tau hepetoma i muri iho, ’ua bāpetizohia o Reinaldo ’e tāna vahine. ’Ua pāhono mai te Atua i te mau pure a teie mau tamari’i nā roto i te hō’ē rāve’a temeio nā roto mai i te hō’ē ta’ata tei hina’aro ’ia riro ’ei « ’ite nō te Atua ».

  12. « E manuia ’outou ’ia ani-manihini ana’e ’outou, noa atu e aha te terera’a » (Clayton M. Christensen, The Power of Everyday Missionaries [2012], 23; hi’a ato’a everydaymissionaries.org).

  13. Mataio 28:19.

  14. Mosia 15:28.

  15. Daniela 2:44-45; hi’o ato’a te mau ’īrava 34-35.

  16. Te Parau Ha’api’ira’a ’e te Mau Parau Fafau 65:5