Võtke õppust Almast ja Amulekist

Pühakirjade kõige meeldejäävamate tegelaste seas on Alma noorem. Kuigi ta oli suure prohveti poeg, kaotas ta mõneks ajaks oma tee ja temast sai „paheline ja ebajumalat kummardav mees”. Põhjustel, mida võime vaid oletada, oli ta aktiivselt vastu oma isale ja püüdis Kirikut hävitada. Ja tänu keeleosavusele ja veenmisoskusele saatis teda suur edu.¹

Kuid Alma elu muutus, kui talle ilmus Issanda ingel ja talle kõuehäälel kõneles. Kolm päeva ja kolm ööd „piinas [teda] igavene piin, ‥ koguni neetud hinge valu”. Ja siis, mingil viisil, tõi õrn mälestus valgust tema meelepimeduses – igavene tõde, mida õpetas tema isa – Jeesus Kristus tuleb, „et lepitada maailma patud”. Alma oli ammu hüljanud sellised mõisted, kuid nüüd tema „meel klammerdus selle mõtte külge” ja alandlikult, siiralt pani ta oma usalduse Kristuse lepitavale ohvrile.²

Kui Alma sellest kogemusest välja tuli, oli ta muutunud mees. Sellest hetkest pühendas ta oma elu, et parandada põhjustatud kahju. Ta on vägev näide meeleparandusest, andestusest ja kestvast ustavusest.

Alma valiti lõpuks oma isa mantlipärijaks Jumala Kiriku juhtimisel.

Iga Nefi rahva kodanik pidi teadma Alma lugu. Tema aja Twitterid, Instagrammid ja Facebookid oleks olnud täis kujutisi ja lugusid temast. Ta ilmus kindlasti regulaarselt ajalehe Sarahemla Nädalaleht esikaanel ja oli ajaleheartiklite ja televisioonilugude teemaks. Lühidalt öeldes oli ta oma aja kõige tuntum kuulsus.

Kuid kui Alma nägi, et tema rahvas hakkab Jumalat unustama, muutub uhkeks ja tülitseb, otsustas ta jätta maha kohtunikuameti ja pühenduda ise „täielikult ülempreesterluse[le] Jumala püha korra järgi”³, kuulutades nefilaste seas meeleparandust.

Esiti saatis Almat suur edu – vähemalt seni, kuni ta jõudis Ammoniiha linna. Selle linna rahvas teadis, et Alma ei ole enam nende poliitiline juht, ja neil polnud austust tema preesterluse volituse vastu. Nad sõimasid teda, naeruvääristasid teda ja ajasid ta nende linnast välja.

Murtud südamega pööras Alma selja Ammoniiha linnale.⁴

Kuid ingel käskis tal tagasi minna.

Vaid mõelge sellele: tal kästi naasta inimeste juurde, kes vihkasid teda ja olid vaenulikud Kiriku vastu. See oli ohtlik ja ehk isegi eluohtlik ülesanne. Kuid Alma ei kõhelnud. Ta „pöördus ‥ kiiresti ‥ tagasi”.⁵

Kui Alma linna sisenes, oli ta juba mitu päeva paastunud. Linnas palus ta täiesti võõralt mehelt: „Kas sa annaksid alandlikule Jumala teenijale midagi süüa?”⁶

Selle mehe nimi oli Amulek.

Amulek oli Ammoniiha linna rikas ja hästi tuntud kodanik. Kuigi ta pärines kauaaegsete usklike perekonnast, oli tema enda usk jahtunud. Ta tunnistas hiljem: „Mind kutsuti palju kordi ja ma ei tahtnud kuulda; seepärast ma teadsin neist asjust, kuigi keeldusin [uskumast]; seepärast ma jätkasin oma südame pahelisuses mässamist Jumala vastu.”⁷

Kuid Jumal valmistas Amuleki ette ja kui Amulek kohtas Almat, võttis ta Issanda teenija oma koju, kuhu Alma mitmeks päevaks jäi.⁸ Selle aja jooksul avas Amulek oma südame Alma sõnumile ja teda tabas imeline muutus. Sellest ajast peale Amulek mitte ainult ei uskunud, vaid temast sai ka tõe eestkostja.

Kui Alma taas Ammoniiha rahva sekka õpetama läks, oli tema kõrval teine tunnistaja – nende endi linnast pärit Amulek.

Järgnenud sündmused on pühakirjade üks kõige kibemagusam lugu. Võite seda lugeda Alma peatükkidest 8–16.

Täna sooviksin ma esitada teile kaks küsimust.

Esiteks: „Mida saame õppida Alma eeskujust?”

Teiseks: „Mil moel olen mina kui Amulek?”

Las ma teen algust, küsides kõikidelt endistelt, praegustelt või tulevastelt Jeesuse Kristuse Kiriku juhtidelt: „Mida saame õppida Alma eeskujust?”

Alma oli eriliselt andekas ja võimekas inimene. Oleks olnud kerge arvata, et ta ei vaja kellegi abi. Sellegipoolest, mida tegi Alma Ammoniiha linna naasnuna?

Alma leidis Amuleki ja palus tema abi.

Ja Alma sai abi.

Mingil põhjusel oleme meie juhtidena mõnikord tõrksad otsima ja paluma abi meie Amulekkidelt. Ehk arvame, et saame tööga ise paremini hakkama, ei soovi teistele tüli teha või oletame, et teised ei soovi osaleda. Liiga tihti kõhkleme, kas kutsuda inimesi kasutama Jumala antud ande ja osalema suures päästmistöös.

Mõelge Päästjale – kas Ta hakkas rajama oma Kirikut üksinda?

Ei.

Tema sõnum ei olnud „Hoidke eemale. Ma saan ise hakkama”. Pigem oli see: „Tule ning järgi mind!”⁹ Ta innustas, kutsus, juhendas ja seejärel usaldas oma järgijaid tegema „seda, mida te olete näinud mind tegemas”.¹⁰ Sel viisil ehitas Jeesus Kristus mitte ainult oma Kirikut, vaid ka oma teenijaid.

Mistahes kutses te praegu teenite – olgu see diakonite kvoorumi juhatajana, vaiajuhatajana või piirkonna juhatajana –, et olla edukas, peate te leidma oma Amulekid.

See võib olla keegi, kes on teie koguduses tagasihoidlik või isegi märkamatu. See võib olla keegi, kes tundub mitte soovivat või mitte suutvat teenida. Teie Amulekid võivad olla noored või vanad, mehed või naised, kogenematud, väsinud või Kirikus mitteaktiivsed. Kuid mida esmapilgul ei pruugi näha, on see, et nad loodavad kuulda teie suust sõnu: „Issand vajab sind! Mina vajan sind!”

Sügaval sisimas soovivad paljud teenida oma Jumalat. Nad soovivad olla tööriistaks Tema käes. Nad soovivad oma sirpi sisse lüüa ja püüda kogu jõust valmistada maad ette meie Päästja tagasitulekuks. Nad soovivad ehitada Tema Kirikut. Kuid nad on tõrksad alustama. Tihti nad ootavad, et neid palutakse.

Ma kutsun teid mõtlema neile teie kogudustes, teie misjonites ja vaiades, kes vajavad tegutsemiskutset. Issand on nende kallal tööd teinud. Leidke nad, vaadates oma südamega.

Rääkige nendega. Õpetage neid. Inspireerige neid. Paluge neid.

Jagage nendega sõnu, mida ingel ütles Amulekile, nimelt et Issanda õnnistused lasuvad nende ja nende majapidamise peal.¹¹ Te üllatute, kui avastate vapra Issanda teenija, kes muidu oleks varju jäänud.

Samal ajal kui mõned meist peaksid otsima Amulekki, peaksid teised küsima: „Mil moel olen mina kui Amulek?”

Ehk olete te muutunud aastatega oma jüngrirajal vähem pühendunuks. Ehk on teie tunnistuse leek kahanenud. Ehk olete te eemaldunud Kristuse ihust. Ehk olete te pettunud või isegi vihane. Nagu paljud muistse Efesose koguduse liikmed olete ehk „maha jätnud oma esimese armastuse”¹² – Jeesuse Kristuse evangeeliumi ülevad, igavesed tõed.

Ehk teate te Amuleki kombel oma südames, et Issand kutsus teid „palju kordi”, kuid te „ei tahtnud kuulda” (Al 10:6).

Sellegipoolest näeb Issand teis seda, mida ta nägi Amulekis – ustava teenija potentsiaali, kellel on teha tähtis töö ja kellel on tunnistus, mida jagada. Te võite teenida viisil, nagu ei tee keegi teine. Issand on usaldanud teile oma püha preesterluse, mis sisaldab endas jumalikku potentsiaali teisi õnnistada ja ülendada. Kuulake oma südamega ja järgige Vaimu õhutusi.

Mind liigutas ühe venna teekond, kes küsis endalt: „Kui Issand kutsub, kas ma võtan kuulda?” Ma kutsun seda head venda Taavetiks.

Taavet liitus Kirikuga oma 30 aasta eest. Ta teenis misjonil ja seejärel õppis juurat. Kui ta õppis ja oma noore pere ülalpidamiseks tööd tegi, leidis ta Kiriku kohta infot, mis teda segadusse ajas. Mida enam ta neid negatiivseid materjale luges, seda rahutumaks ta muutus. Lõpuks palus ta oma nime Kiriku nimekirjast eemaldada.

Sellest ajast peale, nagu Alma tema mässumeelsuse aegadel, veetis Taavet palju aega Kiriku liikmetega vaieldes, osaledes vestlustes internetis, püüdes teiste tõekspidamisi kahtluse alla seada.

Ta oli selles väga osav.

Üht liiget, kellega ta vaidles, kutsun ma Jaakobiks. Jaakob oli Taaveti vastu alati lahke ja viisakas, kuid samuti oli ta kindel Kiriku kaitsmisel.

Aastate jooksul arenes Taaveti ja Jaakobi vahel mõlemapoolne austus ja sõprus. Mida Taavet ei teadnud, oli see, et Jaakob palvetas Taaveti eest ja tegi seda ustavalt rohkem kui aastakümne. Ta isegi kirjutas oma sõbra nime Issanda templi palvenimekirja ja lootis, et Taaveti süda pehmub.

Aja jooksul, aeglaselt Taavet muutus. Talle meenusid hellalt kord läbielatud vaimsed kogemused ja ta mäletas õnne, mida oli tundnud Kiriku liikmena.

Nagu Alma, ei olnud ka Taavet täielikult unustanud evangeeliumi tõdesid, mis talle kunagi kallid olid olnud. Ja nagu Amulek tundis ka Taavet, kuidas Issand kätt tema poole sirutab. Taavet oli nüüdseks advokaadibüroo juhatuse liige, mis on väga prestiižne töö. Ta oli saanud Kiriku kriitiku maine ja ta oli liiga uhke, et paluda taas liikmeks võtmist.

Sellegipoolest tundis ta jätkuvalt Karjase tõmmet.

Talle läks hinge kirjakoht: „Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.”¹³ Ta palvetas: „Armas Jumal, ma soovin taas viimse aja pühaks saada, kuid mul on küsimusi, mis peavad saama vastuse.”

Ta hakkas kuulama Vaimu sosistusi ja oma sõbra inspireeritud vastuseid nagu ei kunagi varem. Üks teise järel pöördusid tema kahtlused usuks, kuni ta viimaks mõistis, et taas tunneb tunnistust Jeesusest Kristusest ja Tema taastatud Kirikust.

Sel hetkel teadis ta, et suudab oma uhkusest üle saada ja teha, mis vaja, et teda Kirikusse tagasi võetaks.

Lõpuks astus Taavet ristimisvetesse ja hakkas lugema päevi, mil talle taastati tema õnnistused.

Ma teatan rõõmuga, et möödunud suvel taastati Taavetile tema õnnistused. Ta on taas täies osaduses Kirikus ja teenib oma koguduses evangeeliumiõpetuse klassi õpetajana. Ta kasutab igat võimalust, et teistele oma muutumisest rääkida, et heastada tehtud kahju ja jagada tunnistust Jeesuse Kristuse evangeeliumist ja Kirikust.

Mu kallid vennad ja sõbrad! Otsigem, leidkem ja inspireerigem Amulekke meie kogudustes ja vaiades ja toetugem nendele. Kirikus on tänapäeval palju Amulekke.

Ehk tunnete te ühte neist. Ehk olete teie üks neist.

Ehk on Issand teile sosistanud, innustanud teid naasma oma esimese armastuse juurde, andma oma andeid, vääriliselt preesterlust kasutama ja teenima külg külje kõrval oma kaaspühadega, liginedes Jeesusele Kristusele ja ehitades Jumala kuningriiki siin maa peal.

Meie armastatud Päästja teab, kes te olete. Ta tunneb teie südant. Ta soovib teid päästa. Ta sirutub teie poole. Lihtsalt avage oma süda Temale. Ma loodan, et inimesed, kes on kaldunud kõrvale jüngrirajalt – isegi vaid mõne kraadi võrra –, mõtisklevad Jumala headuse ja armu üle, võtavad õppust Almast ja Amulekist ja kuulavad Päästja elumuutvaid sõnu: „Tule ning järgi mind!”

Ma innustan teid kuuletuma Tema kutsele, sest siis saab teile osaks taevane tasu. Issanda õnnistus saab olema sinu ja sinu majapidamise peal.¹⁴

Sellest ma tunnistan ja jätan teile oma õnnistuse Issanda apostlina Jeesuse Kristuse nimel, aamen.