2010–2019
Koluhla: Ehu Pilipil Kaperen
Oakotohpe 2016


Koluhla: Ehu Pilipil Kaperen

Koluhla sohte kin kak wiawihte ahpw me pil kaperen pwehki atail Sounkomouro.

Riei ohl oh lih akan, ansou me I sounpar eisek-riauo, ahi peneinei kin kouson nan Goteborg, ehu kahnihmw pohn oaroahr nan pali-eir en Sweden. Pwehn kapehse, iei ahn Elder Per G. Malm,1me apwtehn kapelsalehdalao, wasahn kouson. Se laloidiki ih. Se kaping kalahnganki ah wahu oh ah papah kaselel oh karasaras en ah peneinei me inenen limpoak mehlel. Oh se kin kapakapki ni mehlel sapwellimen Koht kapai mwuledek kan en wia arail.

Sounpar limeisek samwalahro, se kin iang sarawi nan ehu lapalahn ihmw me kamwahulahr. Ehu Rahnsarawio, kempoakepahi Steffan,2 ihte keriemen en deacon nan brancho, kasamwohkinie peren kouahlap ni ihmw sarawio. Kiht eri douluhlla wasa me pelipelian ihmw sarawio oh wisekesengkilahr pihl, oh ih eri pwadikehi sang nan ah pwekido lapalahn anapi ieu oh masis kei. Nan ehu mwekid me kasalehda eimah en me pwulopwul, I ale anapio oh isik mehn isihs reirei oh poh-pehsehso. I lemehda kakunla laitero mwohn eh pos. Ahpw ni ei karongehla sendinpehi kat ni ei song wiao, I kadaridi anapio. Ngehi oh Steffan eri mwasahn keper en mehn isihso ni eh wie sihsiaro.

Anapio eri pos, oh edied keper eri kipehdi wasa wisekeseko oh ihmw sarawio. Se mwadangete kihpene mwerehrehn anapio oh ritingpeseng wenihmwtok ko pwehn song kihieisang pwohn apeo, kampwehieng me sohte me pahn kilang. Paiamwahu, sohte me ohla oh apeo sohte kawehla mehkot.

Ni tohn sarawio arail lelpene wasao, re nedada pwoh kehlailo. E apwal esingengki. Pwohn apeo sarpeseng sang ni duwen kesempwalpen tuhpeneo. Pwehki e inenen malaulau me kolokol Prihsduhd en Aron, oh ni duwen dahme kakete wehwehki katohrhrpeseng en madamadau--I nehkpeseng kamadipw sarawio, ahpw I pehm me I sohte warohng iang ale. Ni ansou me dahl en kamadipw sarawio kodohngie, I soikala pilawao oh pihlo. I pahtoula. I nsensuwedla, oh I ese me dahme I wiahiero kapahtouiala Koht.

Mwurin sarawio, branch presidento, Frank Lindberg, emen ohl kesempwal oh mah me piten moange poh pehsehs, peki rehi I en kohla ni ah ohpiso. Mwurin ei mwohdiero, e kilengdohngie ni kadek oh koasoaia me e tehkada me I sohte ale kamadipw sarawio. E idek kahrepe. I kasawiada me e ese kahrepe. I kamehlele me emen emen wehwehki dahme I wiahiero. Mwurin ei ndahiengo, e idek duwen ahi pepehm. Ni ei wie sengisengehr, I ndahng ni soh-mahk me I nsensuwekihla oh me I ese me I kapahtouiala Koht.

President Lindbergh pahkpeseng ehu pwuhk en Doctrine and Covenants me wereilahr ahpw mwamwahute oh peki rehi I en wadek iretikitik kei me lain mi pah. Ngehi eri wadek ni ngihl laud ire kan me sansal pah:

“Kilang, mehmen me koluhkihla dipe kan, mahk pahn kohieng soahngohte, oh Ngehi, Kauno, solahr ketin taman mepwukat.

“Sang ni met kumwail kak ese ma aramas emen koluhkilahr dipe kan - rong, e pahn wehkada mepwukat oh keseirailla.”3

I sohte pahn manokehla ahn President Lindberg sirei en mahko ni ei sarada mwurin ei kanekelahr wadawado. Ni ekei pepehm, e ndahngie me e pehm me e pahn mwahuongie I en pwurehng iang ale kamadipw sarawi. Ni ei mweselsang ni ah ohpiso, I pehm peren me sohte mehkot kak kawehwehda.

Soangen nsenamwahuo wia ehu wahn mour en koluhla. Lepin lokaiakoluhla wehwehki “wehwehkihla mwuri” oh pil kin kasalehda “wekidekla.”4 Ni lokaiahn Sweden, e wehwehkiomvänd, me wehwehki “pirekekla.”5 Souleng C. S. Lewis (1898–1963), me wia soun nting, ntingiedi duwen anahn oh wiepen wekidekla. E koasoaia me koluhla pid “pwurala pohn ahl me pwungo. Sapwung laud kak kapwungupwungla, ahpw ihte sang ni pwurala mwuri lao ke diarada sapwungo oh koadoahke tepsang mwo, dehpawawai.6 Wekidala atail wiewia oh pwuralahng ni “ahl pwungo” wia kisehn koluhla, ahpw ekiste. Uhdahn koluhla pil kin kapatahieng wekidelahng mohngiongitail oh nsenetail ong Koht oh soikala dihp.7 Ni duwen eh sansal nan Ezekiel, koluhla iei “sohpeisang … dihp, … wia dahme pwung oh idawehn kosonned; … kapwurehdo inouo, … [oh] weid nan kosondi en mour, ni sohte wiahda dihp.”8

Lelodo ansou wet e wia kawehwe me sohte unsek. E sohte uhdahn kasalehda kak de manaman me kin kahrehda koluhla eh kak wiawi, sapwellimen Sounkomouro tomw en tohnmeteio. Koluhla mehlel anahne doadoahngki pwoson Kaun Sises Krist, pwoson me E kak ketin wekidkitailla, pwoson me E kak ketin mahkohng kitail, oh pwoson me E pahn ketin seweseikitail oh irehsang kitail sapwung tohto. Soangen pwoson wet me kin elehieng Sapwellime Tomwo en kin lipwalipw nan atail mour kan. Ni atail kinMa kitail “wehwehkihla mwuri” oh “wekidek ni Sapwellimen Sounkomouro sawas, kitail kak pehm kopworopwor nan Sapwellime inou kan oh popohl en mahk. Ma sohte Soundoro, kopworopwor oh popohl kin sohrala oh koluhla kin uhd wiahla mwekid en wekidekla me sohte mwahu. Ahpw sang ni doadoahngki pwoson Ih, kitail kin weliakapwala ong Sapwellime kak oh kupwur en mahkikihla dihp.

President Boyd K. Packer ketin kadehdehda inoun kopworopwor kan en koluhla nan Epreil 2015 nan sapwellime keimwseklahn tiepene lapo. E ketin kawehwehda manaman en sapwellimen Soukomouro Tomw en karosonda nan dahme I kamehlele me e wia oaralap en erepit me alahldier nan elep en sounpar epwiki en sawas en wahnparon. President Packer mahsanih: “Tomwo sohte kasalehda ahl, sohte lihpw. Dahme e kin wiahda wiawidahr. … E kin kamwahuiala te, oh dahme e kin kamwahuiala sohte kin ohla.”9

E pil ketin doula:

“Tomwo, me kak pwurehng kipehdi emen emen kitail, sohte kin mie lipwe. Mwo wehwehki me sohte katepen dahme kitail wiadahr de iawasa kitail mihiherie de ia mwomwen mehkot eh wiawi, ma kitail koluhla ni mehlel, [Sounkomouro] ketin inoukidahr me E pahn ketin tomwiki. Oh ni Eh ketin tomwkihero, mwo kamangaialahr wiepe me kitail kak powehkidi dipatail kan. …

“… Tomwo … kak kamwakelehda samin koaros sohte katepen uwen apwal de uwen reirei de pak depe e kopwurupwurieng.”10

Uwen kesempwal en sapwellimen Sounkomouro Tomwo sohte sansal ia uwe oh loal, ong kowe oh ong ngehi. Ahpw e sohte pahn sansal ong kitail. Ni duwen Lehi eh kawehwe, mwrin atail “aledier kaweid mwahu” en “wehwehki mwahu sang suwed,”11 kitail “kakehr saledek oh pilada nsenamwahu oh mour soutuk, sang rehn Weliepetail me kesempwalo, de pilada selidi oh mehla.”12 Ong ekei kawehwe, koluhla wia pilipil ehu.

Kitail kak--oh ekei ansou wia--wiahda pilipil me wekpeseng. Soangen pilipil pwukat kak sohte mwomwen sapwung me sohte sansal, ahpw re kin doareikitail sang wiahla nsensuwedla douluhl oh uhd irehdi atail kin koadoahke koluhla mehlel. Karasepe, kitail kak pilada kitail en uhd kapwukoahki mehteikan. Ni ansou me I sounpar 12 nan Goteborg, I kak kapwokohnki Steffan. Ih me wahla lapalahn anapio oh masis ko ni ihmw sarawio. Ahpw kapwokohnki mehteikan, tehn ma mie kadehde, kin elehieng kitail en manokehla atail wiewia. Ma kitail wia met, kitail kin uhd kesipalla pwukoah kitail ahnikio rehn mehteikan. Ni ansou me pwukoao wekidek, kitail kin kasohrehla koaros anahn oh atail kak wia. Kitail kin uhd wekid kitail ong aramas nsensuwed me mihla nan apwal, a kaidehn aramas me mie arail pilipil me kak uhtohrki mwekid.13

Pil ehu pilipil me kin irehdi koluhla iei katikala atail sapwung kan. Nan mwekid me wiawi Goteborgo, sohte me medengkihla, sohte ohla laud wiawi, oh tuhpeneo wiawi. E pahn kak mengei koasoaia me sohte kahrepen koluhla. Ahpw katikala atail sapwung kan, tehn sohte lipwalipw sansal, kin kihsang ineng en wekidekla. Madamadau wet kin irehdi kitail en dehr wehwehki me atail sapwung kan oh dihp kan ahniki lipwalipw soutuk.

Ansouet pil ehu wiepe iei en medewe me dipatail kan sohte katepe pwehki Koht ketin poakohng kitail sohte katepen dahme kitail kin wia. E kaselel kamehlele dahme Nehor me likamwo padahkiheng aramas en Zarahemla ko: “Me aramas koaros uhdahn pahn komourla ni keimwseklahn rahno, oh me re sohte anahne masepwehk de rerrer … oh, ni imwio, aramas koaros uhdahn pahn komourla ni keimwseklahn rahno.”14 Ahpw madamadau kaselel wet sapwung. Koht ketin poakohng kitail. Ahpw, dahme kitail kin wia kesempwal ong Ih oh ong kitail. E ketikidahr kaweid kei me pid dahme kitail anahne wia. Kitail kahdaniki mepwukat kosonned kei. Sapwellime kamanaman oh atail mour soutuk mihmi ni atail wiewia, iangahki atail inengieng rapahki ni karakarahk koluhla mehlel.15

Patehng met, kitail sohte pil kin uhdahn koluhla ni ansou me kitail kin pilada katohrehla Koht sang Sapwellime kosonned akan. Ni imwio, ma kamadipw sarawio sohte pwilido sang rehn Kauno, pwohn anapio sohte kak wia mehkot mehn kedirepwe tuhpene en kamadipw sarawi en Goteborgo. Kitail uhdahn pahn tetehk wadepen wiewia dipan sang ni ohlahn de kasohralahn wiawidahn Sapwellimen Koht kosonned akan. Koluhla mehlel kin anahne kesempwaliki Sapwellimen Sounkomouro mwomwohdiso oh mehlel en Sapwellime doadoahk en imwin rahn akan.

Kitail en pilada koluhla, ah ieremen mehkot me pahn kerempwahla. Sang ni koluhla, kitail kak pehmada pein kitail, duwehte mwekid en kawehla mwahl sang ni atail pahn koluhla duwehte soai me mi nan karasaraso,16 oh medemedewe ni soutuk kesempwalpen atail wiewia kan. Ni ansou me kitail wehwehkihla mwomwen dipatail kan ar pahn kak kawehla atail peren soutuk, kitail sohte pahn koluhla ni mehlel te ahpw kitail pil nantiheng kitail en mwahusang mwo. Ni atail lelohng nan kasongosong, kitail pahn pein idek rehtail, nan ekei kosoi kan en William Shakespeare:

Dahme I kin wihnkihda, ma I alehdi dahme I anahne?

Ehu ouraman, ehu esingek, ehu ahng en kisin peren.

His me kin pwain kisin ansou pwe en sengisengki wihk ehu?

De netifihla mour poatoapoat pwehn alehdi ehu mehn mwadong?17

Ma kitail manokehla mour poatoapoat pwehki anahn en ehu mehn mwadong, kitail kak pilada koluhla. Pwehki Tomw en Sises Kraiso, kitail ahniki ehu ansou mwahu. Dene, kitail kak welianda mehn mwadong me kitail alehda ni tapio oh pwurehng ale mour soutuk. Sounkomouro ketin kawehwe, “Pwehki, kilang, Kauno ahmw Sounkomouro ketin lokolongki mehla ni uduk; kahrehda e ketin lokolongki medek en aramas koaros, pwe koaros en koluhla oh kohdo reh.”18

Sises Krais kak ketin mahk pwehki E ketin pwaindahr dipatail kan.19

Atail Soundoro kin ketin pilada en mahk pwehki Sapwellime mahk, kalahngan, oh limpoak me sohte mehkot pahrekieng.

Atail Sounkomouro kin ketin kupwurki mahk pwehki met iei ehu Sapwellim kosondi sarawi kan.

Oh, pwehki Ih me ketin wia Soun Silepensihpw Mwahuo, E kin kupwur perenki atail kin pilada en koluhla.20

Ni atail kin pehm nsensuwed en limpoak pwehki atail mwekid kan,21 ni ansou me kitail kin pilada kitail en koluhla, kitail kin mwadangete kasamwohdo Sounkomouro ong atail mour kan. Soukohp Amulek padahngki me kitail solahr anahne katiewehla mohngiongitail kan, pwe met iei ansouo oh rahno en atail komourla ma kitail pahn koluhla oh sohla katiewehla mohngiongitail kan, ansouohte kosondi mwahu mehlel en komourlao pahn miehda rehtail.”22 Kitail kak pehm nsensuwed laud pwehki atail mwekid kan oh, pil ansouohte, pehm nsenamwahu en alehdi sawas en Sounkomouro.

Mehlel me dene kitail kak koluhlao wia rohng mwahu kan en rongamwahuo!23 Dipada kak kasohrala.”24 Kitail kak direkihla popohl, alehdi lapwepen dipatail kan, oh ahniki meleilei en pepehm mwahu.”25 Kitail kak saledek sang pepehm en soh-kopworopwor oh kahnaudok en dihp. Kitail kak audaudkihda maraim lingaling en Koht oh “sohla ahniki medek.”26 Koluhla kaidehnte iei me kak wiawi ahpw pil peren douluhl pwehki atail Sounkomouro. I tamatamante pepehm me kipeiehdi nan ahn branch president ohpiso mwurin anapio eh poso. I ese me mahk kipeiedier. Ahi pepehm kan en mihla nan dihp sohralahr, ahi peren laudla, oh mohngiongi pehm marahrahda.

Riei ohl akan oh lih akan, ni atail kaimwsaka tiepene wet, I luke kumwail en ahniki peren laud nan amwail mour: peren ni amwail wehwehki me Tomwen Sises Kraiso mehlel; peren nan sapwellimen Sounkomouro kak, kupwurki, oh ineng en mahk; oh peren nan pilipil en koluhla. Kitail idawehn kaweid ong “ni popohl … widekihiei pihl sang nan pwarer kan en komour.”27 Kitail kak pilada koluhla, manokehla dipatail kan, oh wekidala mohngiongitail kan oh nsetail kan pwe kitail en idawehn Sounkomouro. I kadehde duwen mehlel en Sapwellime ieias. I wia emen soun kadehde oh me alehier Sapwellime mahk me sohte mehkot rasohng, mahk, oh limpoak. I kapakapki me kapai kan en komour en Sapwellime Tomwo en kak wia amwail ansouet—oh pwurehng oh pwurehng oh pwurehng erein amwail mour kan,28 duwehte me wiawiher nan ahi mour. Ni mwaren Sises Krais, amen.

Ire kan

  1. Elder Per Gösta Malm (1948–2016) wia emen Kaun Lapalap en Isiakan sang 2010 lao e kapelsalehdala. Tehn en ipwidi nan Jönköping, Sweden, ih oh ah pwoud, Agneta, wiahkihla ara wasahn kouson nan Göteborg, Sweden. Nan ah sakarada en nan kapokon lap en Oaktohpe 2010, Elder Malm pil koasoia duwen ehu ketemen sang Göteborg (tehk “Rest unto Your Souls,” Liahona, Nohpempe 2010, 101–2).

  2. Tehn Steffan sohte wia uhdahn eden kempoakepahio, koasoaio wiawi sang ni ah mweimwei.

  3. Doctrine and Covenants 58:42–43.

  4. Lepin lokaiahn Greekmetanoeo wehwehki “wehwehkihla mwuri” (meta, ‘mwuri,’ wehwehki ‘wekidekla’ noeo, ‘wehwehki’; nous, “lamalam, soanen lamalam mwahu”). (tehk James Strong, The New Strong’s Expanded Exhaustive Concordance of the Bible (2010), Greek dictionary section, 162).

  5. Ahi kawehwe me pid omvänd. Om omvand. Om kak wehwehki ‘pwonopwon.’ Vänd kak wehwehki “wekidek.”

  6. C. S. Lewis. The Great Divorce (1946), viii. Ni tepin pwuhko, Lewis ntingiedi me ekei kin song kapatapene lahng oh nan kisiniei a kaidehn pilada ehu rehra. E nda me ekei kitail leme me “keirda de kainenehla de kainenehla de kamwahuiala pahn ele wekidala mesuwed ong memwahu. … Iren kamehlele wet kak wia ehu sapwung me keper. … Kitail sohte momour nan sampah ehu me ahl akan mi nan werenge oh wasa me koaruhsie, ma aramas idawehn uwe ieu me itar, pahn mwadangete karaniala oh tuhpene nan werenge ni imwilao. …

    “I sohte leme me koaros me kin pilada ahl sapwung kan pahn sohrala; ahpw arail komourla mihmi ni pwurala nan ahl me pwung. … Dihp kak kasohrala, ahpw e sohte kak ‘wekidekla’ oh wiahla me mwahu. Ansou sohte kin kamwahuiala. Lipwalipwo anahne kamwahula, ekis ekis … pwe ma soh - apwal ieu” (5–6).

  7. Tehk Bible Dictionary, “Repentance.”

  8. Ezekiel 33:14–15.

  9. Ahn President Boyd K. Packer kadehdeo nan tuhpene en kaun kan me patehng kapokon lap en Epreil 2015 sohte ntingda ni unsek. Padahk pwukat kohsang nan pein ahi ire kan, me alahldi ansouo.

  10. Boyd K. Packer, “The Plan of Happiness,” Liahona, Mei 2015, 28.

  11. 2 Nephi 2:5.

  12. 2 Nephi 2:27.

  13. Tehk 2 Nephi 2:26.

  14. Alma 1:4. Nehor oh irail kan me kin ideidawehn ih sohte kemehlele koluhla (tehk Alma 15:15).

  15. Tehk Russell M. Nelson, “Divine Love,” Liahona, Pepuweri 2003, 12–17.

  16. Tehk Luhk 15:17; pil tehk iretikitik 11–24.

  17. William Shakespeare, The Rape of Lucrece, lines 211–14.

  18. Doctrine and Covenants 18:11.

  19. Tehk Aiseia 53:5.

  20. Tehk Luhk 15:4–7; Doctrine and Covenants 18:10–13.

  21. Koluhla mehlel pid “nsensuwed me Koht kin ketin doadoahngkio” (2 Korint 7:10). Elder M. Russel Ballard padahngki: “Ong irail kan me weidlahr liki, Sounkomouro ketin sawaskidahr ehu wiepen pwurala. Ahpw e sohte pahn mie medek. Koluhla sohte mengei; e anahne ansou--ansou kamedek!” (“Keeping Covenants,” Ensign, Mei 1993, 7). Elder Richard G. Scott pil padahngki, “Ekei ansou kahk en koluhla kan kin tepte apwal oh kamedek” (“Finding Forgiveness,” Ensign, Mei 1995, 77). Ansou me pahtou sarawi oh medek kin pidada wiepen koluhla, imwila me soh-kesikipeo kin kaperen ni ansou me pepehm en mahkepen dihp kin miehda.

  22. Alma 34:31; lipw tohrohr patehng.

  23. Tehk Bible Dictionary, “Gospels.”

  24. Enos 1:6.

  25. Mosiah 4:3.

  26. Mosiah 27:29.

  27. Aiseia 12:3.

  28. Tehk Mosiah 26:29–30. Ni Koht eh ketin inoukidahr me E pahn ketin mahkehng dihp, pein wiewia dihp oh kasik sapwellimen Sounkomouro kalahngan pwehn kamangaiala koluhla wia mehkot samin ong Koht (tehk Ipru 6:4–6; 10:26–27). Elder Richard G. Scott koasoia: “Rohng kapereno ong mehmen me anahne kasohrehla kalokolok en wiewia sapwung en mahs iei me Kauno kin ketin katohrepeseng me sapwungala kan sang sapeik. Kauno kin ketin keperkinkitail me uhong ni sohte koluhla kin elehda kalokolok, ni ansou me Kauno kin mahsani duwen luwet, e kin ansou koaros mahk.” (“Personal Strength through the Atonement of Jesus Christ,” Liahona, Nohpempe 2013, 83).