2010–2019
Kamadipw Sarawi Kak Sewesei Kitail en Sarawihla
Oakotohpe 2016


Kamadipw Sarawi Kak Sewesei Kitail en Sarawihla

Medewe soahng limau me pahn kalaudehla ehuong oh manaman en atail patehng tiahk sarawi kan en kamadipw sarawi.

Ehu mehkot me wiawi mahs me I tamtamante iei mihting en kamadipw sarawi ehu me wiawi nihmwo nan Warrnambool, Australia. Nan pwungen aramas 10 de 15 me kin iang aht brancho, mie prihsduhd silimen oh ahi pahpahu emen, emen prihsduhd ko kin pwukoahki kapaiada kamadipw sarawio. I tamatamante soangen pepehm me I ahniki ansou me e kin wadwadek ni wahu oh ni keneinei kapakap en kamadipw sarawio. Ngilehu kin kalapw rer ma e kin pehmada Ngehno. Ekeipak e kin uhdi pwehn kin koasoansoan mwohn ah pahn kin kaimwsekala ah kapakapo.

Pwehki ahi sounpar limau ansouwo I sohte kin nohn wewehki dahme re kin ndinda de dahme re kin wia; ahpw, I ese me mie mehkot mwahu wiwiawi. I kak kehn mehleilei oh pepehm en Ngehn Sarawi laud ansou me pahpa kin koasoaia Sapwellimen Sounkomouro limpoak ong kiht.

Sounkomouro masanih: “Oh met kumwail pahn kin poaden wiahiongirail akan me koluhla oh pepdais ni edei; oh kumwail pahn kin wia ni mehn kataman pen ntahi, me I kapwileweier pwehki kumwail, pwe kumwail en kak kadedehiong Sahmo me kumwail kin tamataman ie. Oh ma ansou koaros kumwail pahn kin tamatamanie, Ngeniet pahn kin ieieiang kumwail” (3 Nephi 18:11).

I luke kitail koaros en medewe soahng limau me pahn kalaudehla ehuong oh manaman en atail patehng tiahk sarawi en kamadipw sarawi, ih tiahk sarawi me pahn sewesei kitail en sarawihla.

1. Kaunopada mwowe

Kitail kak kaunopada mwahu mwohn kamadipw sarawi ah pahn tepda. Rahnkaunop pahn wia ansou mwahu en medemedewe mwomwen kekeirdahn palingenitail oh atail pahn kaunopada.

Kilel
Kaunopada ong Rahnsarawi

Mehla wia kisakis kesempwal ehu ong seiloak en mourwet pwe kitail pahn kak duwehla Samatail Nanleng. Dahme kesempwal, me patehng kasongosng oh kahpwal akan me kin karehiong atail wekila oh keirda. Nahnmwarki Benjamin masanih me “pwe duwen udahn aramas emen iei me kin wia imwintihti en Koht … oh pil pahn, kohkolahte, ihte ma e pahn tengetengdiong Ngehn Sarawio, oh pwilikihdi nin duwen aramas emen oh wiahla souleng emen sang ni tomwpen Krais atail Kaun”(Mosiah 3:19). Towehda tiahk sarawi en kamadipw sarawi kin kihong kitail ansoumwahu en ehukiong atail mohngiong oh ngenitail kan Koht.

Ni atail pahn kaunopada, atail mohngiong kan pahn ohla pwe en wia kasalepen atail kapingki Sapwellimen Krais Tomwo, koluhkihla atail sapwung oh atail souitar akan, oh peki rehn Sahmo en sewesei kitail nan seiloak en mour wet pwe kitail en duwehla Ih. Eri ansou me kitail kin ale kamadipw sarawi kitail kin tamanda Sapwellime tohnmetei oh kitail kin kakapwa atail inou kan me kitail wiahda.

2. Mwadangodo

Atail wehwekihla kesempwal en kamadipw sarawi iei ansou me kitail pahn mwadangedo oh rongorong oh medemedewe ngilen koul kan mwohn sarawi ah pahn tepda.

Kilel
Mwadangedohng kamadipw sarawi

Presiden Boyd K. Packer padahngki: “Keseng en koul en ritingada, kin wiawi, e kin kihdo ngehno. E kin kihong kitail pepehm en ngehno.”1 Presiden Russell M. Nelson kawewehda me, “Ansouwo kaidehn ansoun,” Koaskoasoai de kadkadar kaweid ahpw ansou en kapakap oh medemedewe ia mwomwen kaun men de towe men ah pahn kaunopada pali ngehni ong kamadipw sarawi.”2

3. Koulki oh Esehla Mahsen akan en Koul en Kamadipw Sarawi

Koul en kamadipw sarawi wia ehu mehkot kesempwal me kitail anahne esehla. Koul kin kak kakairada atail madmadau oh atail pepehm kan. Koul en kamadipw sarawi kak sewesei kitail mehlel ansou me kitail kin medemedewe mahsen en padahk kaselel kan. Kitail kin esehla lepin lokaia tohto me duwehte “Lipwalipw, ohla, teipeseng pwehki kitail,”3 “Kitail anahne tamtaman oh kamehlele me atail mohngiong oh pehtail kan kamwakelda oh mwakelekelada,”4 oh “Wasa me kadeik, limpoak, oh mahk tepsangie!”5

Kilel
Koulki oh esehla sang ni koul en sarawih kan
Kilel
Medewe mwahu mahsen akan en koul en sarawih kan

Ansou kitail kin koul mwohn atail pahn ale kamadipw sarawi, mahsen kan kak wia kisehn atail inou kan me kitail wiahda. Medewe, karesepe, “Kitail poakong Ih, Kauno; atail mohngiong kan audaudahr. Kitail pahn weid nan lipwe.”6

4. Pali Ngenitail en kin Patehng Kapakap en Kamadipw Sarawih kan (Tehk Moroni 4–5)

Mendahte ma kitail sohte rong mwahu kapakap en kamadipw sarawio, kitail kak esehla laud, oh pil pehmada laud, ni ansou me palingenitail pahn patehng oh medemedewe inou kan oh kapai kan me mihmi nan kapakap sarawi pwukat.

Kilel
Kapai en Pilawahu

Pilawa oh pihl kapaida oh kasarawihla ong palingenitail kan. E katamankin kitail tohnmetei me Sounkomouro wia oh me E kak sewesei kitail en kak sarawihla.

Kapakap ko kawewehda me kitail ale pilawa pwe en katamankin kitail kahlepen Iehroso, me ale lokolok pwehki kitail koaros en kak iasada, oh kitail nim pihlo pwe en wia ketemen pen ntahn Iehroso, me kepwilpwildier pwe kitail en kak komourla ma kitail pahn koluhla.

Kapakap ko kawewehda inou sarawi ko nan irehkau “Me re pahn.” (Moroni 4:3). Kisin ire mengei kiset kak wiahda mehkot laud ong kitail. Kitail pahn men papah oh patehng? Kitail pahn men wekla? Kitail pahn men kamwahuiala atail luwet kan? Kitail pahn kak kohla oh kapaiada mehtei kan? Kitail pahn kak koapworopworki Sounkomouro?

Ni inou pwukat ah miehier oh kitail pil alehier, kitail katengehdier nan atail mohngiong kan me kitail pahn wia:

  • Aledahng kitail mwaren Sises Krais.

  • Nantiong kapwaiada Sapwellime kosonned akan.

  • Tamataman Ih ansou koaros.

Kapakapo kaimwsekihla mahsen en luk oh inou: “Me Sapwellime Ngehn pahn ketket rehrail ansou koaros” (Moroni 4:3).

Paul ntingihdi, “Wahn Ngehno iei limpoak, peren, popohl, kanengamah, kadek, loaloapwoat, opampap, oh liksang me suwed,” (Kalesia 5:22–23). kapai kaselel oh kisakis kan pahn kohieng kitail ma kitail pahn kolokol atail inou kan.

5. Medewe oh Tamanda Ih ansou me Kamadipw Sarawi pahs

Ansou wahu me prihsduhd kan kin nehk kamadipw sarawi kak wia mehkot sarawi rehtail.

Kilel
Ansoun pahs pilawahu

Ansou me pilawahu nehne, kitail kak medewe mwahu me, wiwiahn limpoak laud wet ong kitail, Sounkomouro alehiong “Ih mehla, pwe en kak powehdi mehla me saliedier Sapwelime aramas akan”(Alma 7:12).

Kitail kak tamataman kapai kaselel en iasada me “pahn kohieng kitail koaros, … koaros me sensel oh saledek, lih oh ohl koaros, koaros me suwed oh me mwahu; oh pil sohte piten moang ehu pahn salongala; ahpw meh koaros pahn pwuralahng duwen unsek en paliwaro”(Alma 11:44).

Kilel
Ansoun pahs pihlo

Ansou me pihlo pahs, kitail kak tamanda Sapwellime loulouwo:

“Kilang, Ngehi, Koht, weliandier koaros oh ale lokolok, pwe kumwail en dehr ale lokolok ma kumwail pahn koluhla; ...

Me kahrehiong pein ngehi lokolok, pil Koht me lapalapasang koaros, me rerer pwehki weirek, oh nta keredi sang nan pwoaren kili koaros, oh lokolok pali werei oh pali ngeni—oh me I sohte pahn nim kepin pihl satiko oh en kapwurpwurla sangie” (D&C 19:16, 18).

Kitail tamataman me E ale “ndahng Ih atail luwet akan, e ketin mahk ong kitail, E ketdo sampa wie aramasla, pwe sang ni E wie aramasla E ketin Sapwelimankihda atail luwet akan ” (Alma 7:12).

Ni atail medewe kahrepen kamadipw sarawi, kitail kak idek rehtail:

  • Dahme I pahn wia wihket pwe ien kak kaunopada mwahu en ale kamadipw sarawi?

  • I kak sewese meleilei pwe ngenen kaudiahl en kak ieiang kitail ansou me kamadipw sarawi pahn tepda?

  • Soangen padahk da me mihmi nan koul en kamadipw sarawi?

  • Dahme I rong oh pehm ansou me I kin rong kapakap en kamadipw sarawih kan?

  • Dahme I kin medmedewe ansou me kamadipw sarawi kin pahs?

Elder David  A . Bednar padahngki: “Tiahk sarawi en kamadipw sarawi me sarawi oh kin luklukei kitail en koluhla ni mehlel oh pali ngenitail en pil kapwala. Wiepen ale kamadipw sarawi, kaidehn ihte, me pahn kihsang dipatail kan. Ahpw ma kitail pahn kaunopada mehlel oh patehng tiahk sarawi wet ni mohngiong ohla oh ngenen koluhla, eri nin duwen inouo ansou koaros Ngehn en Kauno pahn ketket rehrail. Oh sang ni manaman en Ngehn Sarawi me wia kempoakepahtail ansou koaroskitail kak ale mahk epen dipatail kan.”7

I kadedehki me kapai tohto kak kohieng kitail ma kitail pahn kalaudehla atail kaunopada pali ngenitail en patehng tiahk sarawi en kamadipw sarawi. I pil men kadedeh me kapai pwukat kohieng kitail pwehki sang ni limpoak en Samatail Nanleng oh tomw lapalap me en Sapwellime Iehros Sises Krais. Ni mwar sarawi, iei Sises Krais, amen.

Ireh kan

  1. Boyd K. Packer, “Personal Revelation: The Gift, the Test, and the Promise,” Ensign, Nov. 1994, 61.

  2. Russell M. Nelson, “Worshiping at Sacrament Meeting,” Liahona, Aug. 2004, 13.

  3. “Jesus of Nazareth, Savior and King,” Hymns, no. 181.

  4. “While of These Emblems We Partake,” Hymns, no. 173.

  5. “How Great the Wisdom and the Love,” Hymns, no. 195.

  6. “As Now We Take the Sacrament,” Hymns, no. 169.

  7. David A. Bednar, “Always Retain a Remission of Your Sins,” Liahona, May 2016, 61–62.