2010–2019
Oasr Kuh ke Puk Sacn
Ohktohpa 2016


Oasr Kuh ke Puk Sacn

Kuh yohk se emet ke Puk luhn Mormon pa moklweyuck la in ahkfototoye kuhtweni nuh sin Jisus Kraist.

Ke June 14, 1989 ah, ke srihpen kuhtuh sramsram fohswack ke Alu uh, kafucrmacn luhn acn Ghana tulokihnyac mukwikwi nuh kwewa ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah lun muhtuhnfacl Africa an. Kafucrmacn sac sruokyac nohfohn ma luhn Alu uh, ac mukwikwi nuh kwewa luhn misineri uh tulokihnyucki. Mempucr ke Alu uh, suc pahngon puhlan pacl se inge “the freeze,” oruh kuhiyaclos in moulkihn wosasuc uh ke wacngihn miting luhn pracns kuh ahkkweye luhn misineri ah. Puhs sramsram moklweyuck ke ohiyac ma mempucr ah sruokyacna kahlwem luhn wosasuc uh ke alu in lohm selos ac karihngihn sie sin sie oacna mwet luti luhn sucu ac mwet forfor luti uh.

Tohkohyang fohswack sac ahksuwohsyeyucklac, ac ke Nohfuhmpuh 29, 1990, tulokihnyucki sac sahflah ac mukwikwi pacl nuh kwewa luhn Alu uh sifilpac ahkfahsryeyuck.1In pacl sac me oasr sie akuhpahsri na wowo inmahsrlon Alu uh ac kafucrmacn luhn acn Ghana.

Mempucr suc muhta we ke puhlan pacl sac sa in sruhmuhn mwe insewowo ma tuhkuh ke puhlan pacl siepacna se ingacn. Luhlahlfongi luhn mwet puhs fokokoi ke ma upac elos sun ah. Tuh sie mwe insewowo ke tulokihnyucki sac tuhkuh ke sie inkacnek siepacna.

Nicholas Ofosu-Hene el sie pihlismacn fuhsr ituckyang in karihngihn sie lohm in miting luhn LDS ke puhlan tulokihnyucki sac. Orekma lal pa in karuhnganwacng lohm sac ke fong uh. Ke Nicholas el tui pacl se emet ke lohm in miting sac, el liye lah ma nuh kwewa ohaclihk raunyak, ke pwepuh, puk, ac siyah uh okahrelihk. Ke infulwacn ma okahrkahr inge, el liye sie kapi ke Puk luhn Mormon. El srihke in ngwetngwet lucngi puk sacn ke srihpen sruhmuhnyuck nuh sel muh koluk. Tuhsruhk el puhla siena nuh kac. Sahflahiyac ah, Nicholas el koflah ngwetngwet lucngi puk sac. El sruhkwack. El puhla lah el enenuh in muhtwacwacack riti. El riti ke fong sac, sronin muhtahl kahkkahk lihkihn tuhpahl ke el riti ah.

Pacl se emet el sruhkwack ah, el ritwelah 1 Nephi nohfohn. Pacl ahkluo ah, el ritwelah nohfohn 2 Nephi. Ke el sun 2 Nephi sapta 25, el riti ma inge: “Ac kuht sramsramkihn Kraist, kuht kaksyakihn Kraist, kuht luti kacn Kraist, kuht palye ke Kraist, ac kuht sihmihs in oacna nuh ke pahluh lasr, tuh tuhlihk nahtuhsr uh in kuh in etuh lah meac pwelucng elos kuh in ngwet nuh kac tuh in iyucklac ma koluk lalos.”2

Ke pacl sac Nicholas el puhla Nguhn arlac fokoko oruh el muhtwacwacack in tuhng. El akihlen lah ke pacl el riti an el eis moklweyuck pucspucs ke ma luhn nguhn lah puk se inge ma suhmuhslah, suwohs se emet ke ma el riti uh. El akihlen lah Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah uh, siena liki ma el lohng uh, luhlahlfongi fokoko ke Jisus Kraist. Tukun tulokihnyucki sac sahflah ac misineri uh fohlohk nuh Ghana, Nicholas, muhtwacn kiyacl, ac tuhlihk nahtuhl ah welah Alu uh. Ke nga liyacl ke yac tari ah, el sie police commander, ac el kuhlwacnsap oacna prestuhn luhn Tamale Ghana District ke Alu uh. El fahk, “Alu uh ekuhllah moul luhk uh. … Nga kuloh nuh sin God Fuhlwactlacna ke kolyucme nuh ke wosasuc se inge.”3

Alibert Davies, siepac mwet Ghana, el wi sie kawuck nuh ke sie lohm in miting lasr, ma kawuck sac oasr prestuhnsi miting se lal. Ke el sano kawuck se lal ah, Alibert el riti sie puk el sokwack siskacl. Ke sahflah miting sac, Alibert el kena us puk sac nuh lohm ah. Itucngyang lwelah nuh sel in us tiac muhkwena puk sac tuhsruhk siepac kapi ke Puk luhn Mormon. Ke el sun lohm ah, el muhtwacwacack riti Puk luhn Mormon. El koflah fihliyac nuh ten. El riti sisken candlelight soko nuh ke ao 3 lututacng. El oruh ma ingacn ke fong ekahsr ah, sesseslah ke ma el riti ac ma el puhla ah. Alibert el ingena sie mempucr ke Alu uh.

Angelo Scarpulla el muhtwacwacack lutlut lal ke alu uh ke acn sel Italy ke el yac 10 ah. Tukun pacl El eklac sie prist ac kuhlwacnsapuh alu lal ah ke oaru. Ke sie puhlan pacl ah luhlahlfongi lal muhtwacwacack in muhnahslah, ac el suk ac eis pacl wowo nuh ke lutlut sahyac. Ke yohkwelihk lutlut lal uh, tuhsruhk, yohkwelihk pac elyah lal uh. Ma el riti ac puhla uh ahkkweyacl lah oasr forlah liki ma pwacye yohk ke mwe luti pwacye lutiyuck sin Jisus ac Mwet Sap emet ah. Angelo el suk alu pwacye luhn God ke kain luhlahlfongi tuhsruhk tiacna sun insiyacl ke yac pucspucs.

Sie lwen ah el ohsun yurin mempucr luo ke Alu uh suc kahsruh misineri uh suk kuhtuh pac mwet in luti. El puhla in ohsun nuh selos ac engan in lohng pweng lalos an. Angelo el engan in eis sie kapi ke Puk luhn Mormon.

Ke ekuh sac el muhtwacwacack in riti puk sac. El puhla sesseslah ke engan. Ke Nguhn me, God El sang nuh sel Angelo sie mwe ahkpwacye insiyacl lah lun Puk luhn Mormon uh el fah sokwack ma pwacye ma el suk ke yac pucspucs uh. Puhla wowo uh nwackuhllah. Ma el riti ah ac ma el lotwelah sin misineri ah ahkkweyelah otwelah lal lah oasr sie forlah liki ma pwacye yohk se, tuhsruhk el oacyacpac lotwelah lah Alu pwacye luhn God fohlohkihnyuckyak nuh facluh. Kihtin pacl tohkoh, Angelo el pacptaislac nuh ke Alu uh.4Ke pacl se emet nga ohsun nuh sel ah, el pa prestuhn se ke Rimini Pracns ke Alu lasr uh fin acn Italy.

Ma Nicholas, Alibert, ac Angelo elos puhlakihn ke Puk luhn Mormon ah oacpacna nuh ke ma Parley P. Pratt el puhlakihn ah:

“Nga ikucslah [puk sac] ke rahrah. … nga riti lwen nuh kwewa; mongo el ma na toasr se, wacngihn kena luhk in mongo; mutul el sie ma toasr ke … fongweni uh, tuh nga luhngse rit sahyacn mutul.

“Ke nga riti, nguhn luhn Leum oan feik, ac nga etuh ac kahlwem kac lah puk sac pwacye, kahlwem ac suwohs oacna ke sie mwet el kahlwem ac etuh lah el moul uh. Engan luhk ingena sesseslah, oacna kac, ac nga engan fal in yohk liki in moli nuh sihk ke ahsor, kihsackuhnlah ac ma upac nuh kwewa ke moul luhk.”5

Oasr puhla fokoko luhn kuhtuh mwet uh ke Puk luhn Mormon pacl se emet elos ikucslah uh, tuhsruhk nuh sin mwet sahyac uh mwe lohoh luhn ma pwacye uh tuhkuh kais kuhtuh yohk ke elos rit ac pruhe kac uh. Sikyak ohingacn nuh sihk. Nga riti Puk luhn Mormon pacl se emet ke nga sie tuhlihk lutlut seminary fuhsr ah. Pa inge kapi ke Puk luhn Mormon se nga riti ah. Nga koflah in fahk nuh suwos na pwacye pacl kuh acn ma ingacn sikyak we ah, tuhsruhk ke sie pacl nga riti ah, nga muhtwacwacack in puhlahack ma se. Oasr sie fucsrfucsr ac sie nguhn ma tuhkuh pacl nuh kwewa nga ikucslah puk sacn uh. Puhla sac kalweniyuck ne ke lwen se inge. Pacl nuh kwewa nga ikucslah Puk luhn Mormon uh, oacna in furohklah sie switch—Nguhn uh nwacklah insiyuck ac nguhnihk.

Nuh sin mwet sahyac uh, sie fahkwack luhlahlfongi ke Puk luhn Mormon tuhkuh arlac suhmuhi, tukun lutlut ac pruhe yohk. Oasr kawuck se luhk suc riti Puk luhn Mormon suk in etuh fin pwacye. El oruh oacna solsol ke Moroni ah in siyuck sin God ke inse pwacye, kena in etuh na pwacye ac luhlahlfongi ke Kraist, fin Puk luhn Mormon pwacye.6Tuhsruhk el tiacna sa in eis top ke nguhn uliyuckyang ah. Tuhsruhk, sie lwen ah ke yohk nuhnak lal uh, ke kahsruhsr inkacnek uh, Nguhn fahkwack nuh sel ke pwacye luhn Puk luhn Mormon. El engan na pwacye ac sesseslah ke puhla oruh el roliyac winto ke stosah ah ac salah, nuh sin oacna sie mwet ac nuh sin mwet facluh nohfohn, “Mana pwacye se!”

Lah fahkwack luhlahlfongi lasr ke Puk luhn Mormon tuhkuh pacl se emet kuht ikucslah kuh tukun kuhtuh pacl, ac fah mokle kuht ke moul lasr nohfohn kuht fin kalweni in riti ac kapsra luti kac uh. Prestuhn Ezra Taft Benson el luti: “Oasr kuh se ke puk sacn ma ac muhtwacwacack kahk nuh ke moul lowos pacl se kowos muhtwacwacack na pwacye in lutlutkihn puk sacn. Kowos fah konwacack kuh yohk in lain mwe sruhf. Kowos fah sokwack kuh in kahingkihn kuhtasrihk. Kowos fah sokwack kuh in muhtana ke inkacnek suwohs ac ohsrihksrihk.”7

Nga ahkkweye mwet nuh kwewa suc eis pweng se inge, weacng mwet sruok Aaronic Pristut suc fahsrweni ke miting ke fong se inge, in sokwack kuh ke Puk luhn Mormon uh. Oacna ke Prestuhn Thomas S. Monson el ahkkweye uh: “Riti Puk luhn Mormon. Motkoe luti kac an. Siyuck sin Pahpah Lucng fin pwacye.”8Ke puhlan pacl sacn kowos fah puhla Nguhn luhn God in moul lowos an. Nguhn sacn fah ip ke fahkwack luhlahlfongi lowos an lah Puk luhn Mormon pwacye, lah Joseph Smith el sie mwet pahluh luhn God, ac lah Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah pa Alu pwacye se fin facluh mihsenge. Luhlahlfongi sacn fah kahsrwe kowos in kahingkihn mwe sruhf.9 Ac fah ahkoekowoslac nuh ke “pahng yohk ke oaru … in orekma ke imac luhn Leum.10Pohloh kahs sacn orekmakihnyuck in sikengi luhlahlfongi lowos an, ac ma ingacn fah sie pwelucng fokoko ke kowos srihkeyuck ke kihsen siyuck kowos koflah topuk uh, sahp kihtin pacl sa. Kowos fah kuh in akihlen ma pwacye liki tahfonglac, ac kowos fah puhla ahkkweye sin Nguhn Muhtahl ahkpwacyeye fahkwack luhlahlfongi lowos sifacna pacl puhs ke kowos kalweni in riti Puk luhn Mormon ke moul lowos.

Nga oacyacpac ahkkweye pahpah ninac nuh kwewa suc lohng kuh riti pweng se inge in oruh Puk luhn Mormon in sie ip yohk in lohm suwos an. Ke tuhlihk nahtuhsr uh kapkapwack, kuht riti Puk luhn Mormon ke kuht mongo in lututacng uh. Pa inge pukmark se kuht orekmakihn uh. Acn met uh pa sie quote sel Prestuhn Benson olwelah lah God El fah okwacma sie mwe insewowo nuh facsr ke kuht riti Puk luhn Mormon.11Fintohkoh olwelah se inge sel Prestuhn Marion G. Romney, mwet in kahsruh mah ke Prestuhnsi Se Met ah: “Nga etuh na pwacye lah fin, in lohm sesr ah, pahpah ninac uh fah pruhe in riti Puk luhn Mormon ac lwen nuh kwewa, kwewana elos sifacna ac yurin tuhlihk nahtuhlos uh, nguhn ke puk wolacna sacn fah tuhkuh nwacklah lohm sesr uh ac elos nuh kwewa suc muhta loac uh. …Nguhn ke fohs uh fah wacngihnlac. Pahpah ninac uh fah kai tuhlihk nahtuhlos ke luhngse ac lahlmwetmwet yohk. Tuhlihk uh fah topuk yohk ac fihlpacp nuh ke kahs in kahsruh luhn pahpah ninac kiyaclos an. Suwohswohs uh fah yohkwelihk. Luhlahlfongi, finsrak, ac luhngse muhtahl—luhngse suwohs luhn Kraist—fah kapkapwack in lohm sesr ac moul lasr uh, use ma sikyak ke mihs, pwacr, ac enganlacna.”12

Ingena, yac pucspucs tukun tuhlihk nahtuhsr uh som liki lohm ah ac tuhfahlah sucu lalos sifacna, kuht kuh in liye wo ahkfalyeyacn olwelah lal Prestuhn Romney ah. Sucu lasr uh loeslac nuh ke suwohs, tuhsruhk kuht kuh in fahkwack luhlahlfongi ke kuh luhn Puk luhn Mormon ac mwe insewowo ma riti uh use uh ac kalweni in us, nuh ke moul luhn sucu lasr uh nohfohn.

Kuh yohk se emet ke Puk luhn Mormon pa moklweyuck la in ahkfototoye kuhtweni nuh sin Jisus Kraist. Pa sie mwe lohoh fokoko Kacl ac misin in molwelah Lal.13Ke puk sac kuht ac kahlwemwack ke fuhlwact ac kuhiyen Iwaclah Lal.14Puk sac luti mwe luti Lal uh arlac kahlwem.15Ac, ke srihpen sapta wolacna an ahkuhtweyac muhtwacta luhn Kraist moulyak sac nuh sin Mwet Nephi, kuht liye ac puhlakihn El luhngse, ahkinsewowoye, ac luti mwet ingacn ac etwaclah in kahlwem kac lah El fah oruh oacna nuh sesr, kuht fin tuhkuh nuh Yohrohl ke moulkihn wosasuc Lal.16

Tamuhlwel, nga fahkwack luhlahlfongi ke kuh luhn Puk luhn Mormon. Finne in riti ke kahs English, Italian, kuh French; ke sihmlac kuh sie electronic device, nga sokwack nguhn wolacna sac pacna tuhkuh ke sapta ac fuhs kac an nuh ke moul luhk. Nga fahkwack luhlahlfongi ke kuh la in ahkfototoye kuht nuh sin Kraist. Nga pruhe tuh kais sie sesr fah eis ma wowo nuh kwewa ke kuh ma oasr lun puk ke ma suhmuhslah se inge. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe kahsruh

  1. Liye “‘You Can’t Close My Heart’: Ghanaian Saints and the Freeze,” Jacnweri 6, 2016, history.lds.org.

  2. 2 Nephi 25:26.

  3. Email sel Nicholas Ofusu-Hene, Ohktohpa 27, 2015.

  4. Liye Angelo Scarpulla, “My Search for the Restoration,” Tambuli, Jun 1993, 16–20; email sel Ezio Caramia, Septempuh 16, 2016.

  5. Autobiography of Parley P. Pratt, ed. Parley P. Pratt Jr. (1938), 37.

  6. Liye Moroni 10:3–5.

  7. Teachings of Presidents of the Church: Ezra Taft Benson (2014), 141.

  8. Thomas S. Monson, “Dare to Stand Alone,” Liahona, Nohfuhmpuh 2011 62; liye pac Thomas S. Monson, “Priesthood Power,” Liahona, Mei 2011 66; A Prophet’s Voice: Messages from Thomas S. Monson (2012), 490–94.

  9. Prestuhn Thomas S. Monson el tuh luti: “Mwet sruok pristut nuh kwewa uh enenuh in wi ke lutlutkihn ma suhmuhslah lwen nuh kwewa. … Nga olwelah nuh suwos, finne kowos sruok Pristut luhn Aaronic kuh Melchizedek an, tuh kowos fin oaru in lutlutkihn ma suhmuhslah uh, kuh lowos in kahingkihn mwe sruhf ac in eis kolyuck luhn Nguhn Muhtahl ke ma nuh kwewa kowos oruh fah kapwack” (“Be Your Best Self,” Liahona, Mei 2009, 68).

  10. Alma 28:14.

  11. “Nga olwelah nuh suwos lah ke pacl se inge fahlac, kuht fin riti pacl nuh kwewa ke sra puk ke [Puk luhn Mormon] ac moulkihn masap kac uh, God El fah okwacma nuh fin kais sie tuhlihk nuhtin Saion ac Alu uh sie mwe insewowo soenna etweyuck” (Teachings: Ezra Taft Benson, 127).

  12. Marion G. Romney, “The Book of Mormon,” Ensign, Mei 1980, 67.

  13. Liye, nuh ke mwe srihkasrak, sifen Puk luhn Mormon; 1 Nephi 11; 2 Nephi 25; Mosiah 16; 18; Alma 5; 12; Helaman 5; 3 Nephi 9; Mormon 7.

  14. Liye, nuh ke mwe srihkasrak, 2 Nephi 2;9; Mosiah 3; Alma 7; 34.

  15. Liye, nuh ke mwe srihkasrak, 2 Nephi 31; 3 Nephi 11; 27.

  16. Liye 3 Nephi 11–28.